Erisoodustused

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
4. tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuste kulud
5. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis.

Silmas peab pidama, et:

• 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
• 100 eurot võib ära kasutada ühel päeval, ühes kuus või kolme kuu jooksul. Oluline on, et kvartalis kokku on maksuvabad kulud 100 euro ulatuses.
• 100 eurot on iga töötaja kohta kvartalis ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele ega järgmistesse kuudesse või kvartalitesse või summeerida aasta maksuvabasid kulusid
• kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 100 euro ulatuses
• kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
• vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus)
• kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
• töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
• maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
• maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Näide 1

Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 200 eurot kvartalis.

Näide 2

Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 1500 eurot kvartalis). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 1000 euro ulatuses (10 × 100) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 500 euro ulatuses (1500 – 500) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 2000 euro ulatuses (20 × 100) ning kuna tööandja tasub 1500 eurot kvartalis, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 100 eurot kvartalis, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot kvartalis. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.

Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid, tööampsude tegijad jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.