Lähetatud töötajat eristab töölähetusel viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, näiteks kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte.
Lähetatud töötaja
Lähetatud töötajaga on tegemist juhul, kui:
- töö tegemise kohaks on Eesti, mitte see välisriik, kus töötaja tavaliselt töötab;
- töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli Eestisse püsivalt elama ja töötama;
- töötajal on Eestis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, näiteks kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte.
Töölähetuses viibiv töötaja
Töölähetuses viibiva töötajaga on tegemist juhul, kui töötaja saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast Eestisse, kuid üldjuhul mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks.
Töötaja ja tööandja võivad lähetuse osas kokku leppida ka pikema tähtaja.
Ülevaate töötasu maksustamisest annavad joonis 1 ja joonis 2.
Ülevaade töötasu maksustamisest
Töölähetusel töötaja (mitteresidendi) ja lähetatud töötaja (mitteresident) töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on välisriigi äriühing (mitteresident) (Joonis 1).
* Alates 1. jaanuarist 2022 on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi (EL liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra) residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus maksuvabale tulule jooksvalt, st igakuiselt töötasu saamisel. Selleks tuleb mitteresidendil esitada maksu- ja tolliametile oma residentsustõend ja tööandjale avaldus Eesti maksuvaba tulu (kuni 500 eurot) kohaldamiseks.
2021. aasta eest on mitteresidendist füüsilisel isikul, kes on EMP liikmesriigi resident, õigus Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks esitada tuludeklaratsioon ning sellega saada tagasi Eestis enamkinnipeetud tulumaks.
Mõisteid „renditöö“ ja „kasutajaettevõtja“ seletavad töölepingu seadus ja Tööinspektsiooni juhendmaterjalid. Tulumaksuseadus nendele mõistetele maksuõiguslikku eritähendust ei anna.
Viimati uuendatud 22.04.2022