Päritolu on kahte liiki:
- mittesooduspäritolu kasutatakse määratlemaks päritolu toodetele, millele kehtivad kaubanduspoliitilised meetmed (nt dumpinguvastased meetmed, koguselised piirangud jne) või tariifikvoodid. Mittesooduspäritolu kasutatakse ka statistilistel eesmärkidel, avalikel enampakkumistel, päritolumärgistuse ja kui eksporditoetusi on kehtestatud, siis üldise põllumajanduspoliitika raames eksporditoetuste korral.
- sooduspäritolu annab teatud riikidega kaubeldavatele kaupadele soodustusi, nimelt vähendatud või 0-määraga tollimaksud.
Mittesooduspäritolu kasutatakse:
- tariifikvootide,
- seire-, karistus- ja kaitsemeetmete,
- kvootide,
- dumpinguvastaste tollimaksude,
- päritolu tähistuse,
- põllumajandustoetuste,
- avalike enampakkumiste korral.
22. veebruaril 2024 jõustub komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/567, 14. veebruar 2024, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/761 Brasiiliast pärit toodete puhul digitaalse päritolutõendi kasutamise ning tariifikvootide haldamise osas (ELT/2024/L567).
Tariifikvootide alla kuuluva kodulinnuliha importimisel Brasiiliast, peab olema kaasas Brasiilia pädevate asutuste väljaantud päritolusertifikaat. Kõnealune päritolusertifikaat peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 57, 58 ja 59.
Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 57 lõike 1 kohaselt antakse sertifikaat välja paberkandjal, nagu on sätestatud rakendusmääruse lisas 22–14. Brasiilia annab need päritolusertifikaadid välja digitaalsel kujul.
Alates 22. veebruarist 2024 kehtib rakendusmääruse artikli 57 lõikest 1 erand, mille alusel on lubatud kasutada Brasiilias digitaalsel kujul välja antud päritolusertifikaate. See tähendab, et Brasiilias digitaalselt väljastatud sertifikaadil on digiallkiri ja QR-kood (ei pea olema käsitsi kirjutatud allkirja ja tinditemplit).
Rakendusmäärust (EL) 2020/761 muudetakse järgmiselt. Lisatakse:
„Artikkel 15a
Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 57 lõikest 1 kasutatakse juhul, kui käesoleva määruse II–XIII lisas viidatakse käesolevale artiklile, päritolusertifikaadi väljaandmiseks toodete kohta, mis on pärit kolmandast riigist, mille suhtes on kehtestatud sooduskohtlemiseta importimise erikord, käesoleva määruse XVII lisas esitatud vormi kooskõlas kõnealuses lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega.“
Kauba sooduspäritolu käsitlevad õigusaktid
-
Liidu tolliseadustik, EL 952/2013, artiklid 59–68
-
Delegeeritud määrus, EL 2015/2446, artiklid 31–70
-
Rakendusmäärus, EL 2015/2447, artiklid 57–126
- Üldine soodustuste süsteem (GSP) – Nõukogu määrus nr 978/2012 päritolureeglid – komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 artiklid 37, 41–58 ja komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 artiklid 70–112
- Lääne-Balkani riigid – Nõukogu määrus 2007/2000
Pikendatud – Kosovo – Nõukogu määrus 1946/2005 (L 312/2005)
Päritolureeglid – komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 artiklid 37, 59–70 ja komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 artiklid 113–126 - Ülemereterritooriumid – Nõukogu otsus (L 344/13). Alates 01.01.2020 Nõukogu otsus 2019/2196 (ELT L 45/10/2020), päritolureeglid VI lisa
- Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond – sooduskord, Nõukogu määrus 1076/2016
- Süüria – koostööleping (L 269/78)
- Euroopa Majanduspiirkond (Euroopa Ühendus, Island, Norra, Liechtenstein) – leping (L 321/2005), alates 01.05.2015 protokoll 4 päritolureeglite kohta (L 129/2016)
- Norra – vabakaubandusleping (L 117/06), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 72/2016); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (PEM konventsioon) (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Island – vabakaubandusleping (L 131/06), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 72/2016); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Šveits – vabakaubandusleping (L 45/06), alates 01.02.2016 muudatus protokollis 3 (L 23/2016); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Türgi – vabakaubanduslepingud:
- söe- ja terasetooted (L 143/2009) protokoll 1
- põllumajandussaadused ja -tooted (L 86/98) protokoll 3
- Fääri saared – leping (L 110/06), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 134/2015;) PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Andorra – leping põllumajandussaaduste ja -toodangu kohta (ELT 2015/L 344), lisa lepingule
- Põhja-Makedoonia – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 99/08), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 4 (ELT L 293/2016); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Alžeeria – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 297/07), protokoll 6
- Tuneesia – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 260/06), protokoll 4
- Maroko – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 336/05), protokoll 4. Alates 19.07.2019 jõustus muudatus protokollis nr 4 (L 34/4) EL – Maroko leping Lääne-Saharast pärinevate toodete suhtes. Alates 3. oktoobrist 2025 saavad Lääne-Sahara sooduspäritoluga tooted tollimaksusoodustusi uue ELi ja Maroko vahelise lepingu tingimuste alusel ELT 2025/L 2023.
- Iisrael – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (ELT 2006/L 20), protokoll 4
- Palestiina omavalitsus – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 298/09), alates 30.06.2016 muudatus protokollis 3 (L 205/2016); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Egiptus – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 73/06), alates 01.02.2016 muudatus protokollis 4 (L 334/2015); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Jordaania – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 209/06), protokoll 3. 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Liibanon – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 143/06), protokoll 4
- Lõuna-Aafrika – leping (L 311/99 lk 298–403), protokoll I
- Mehhiko – leping (L 245/2000, L 44/03), lisa III
- Tšiili – assotsiatsioonileping (L 352/02 lk 936–1044), lisa III. Alates 01.02.2025 Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline kaubanduse vaheleping ELT 2024/L 2953, päritolureeglid on 3. peatükis ja lisades 3-A kuni 3-E .
- Ceuta ja Melilla – Nõukogu määrus 82/2001 (ELT 2001/L 20, C 108/02)
- Albaania – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 107/09), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 4 (L 129/2015); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Montenegro – stabiliseerimis- ja assotsiatsoonileping (L 108/10), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 28/2015); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Bosnia ja Hertsegoviina – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 164/15), alates 15.12.2015 muudatus protokollis 2 (L 22/2012); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- CARIFORUMi majanduspartnerlusleping (L 289/08 lk 1805–1933), protokoll 1
- Fidži saared ja Paapua-Uus Guinea – Majanduspartnerluse vaheleping Vaikse ookeani riikidega (L 272/09 lk 569–715), protokoll 1
- Serbia – stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileping (L 28/10 lk 292–386), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 367/2014); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Lõuna-Korea – vabakaubandusleping (ELT 2011/L 11 lk 1344), protokoll
- Ida- ja Lõuna-Aafrika riigid (Madagascar, Mauritius, Seišellid, Zimbabwe) – majanduspartnerlusleping (L 111/12 lk 1023–1160), protokoll 1.
Alates 31.03.2020 otsus nr 1/2020 (ELT L 93/2020), päritolureeglid 1. protokollis. Teade alates 01.07.2023 kehtiva päritolutõendi kohta Seišellidelt pärit toodete importimisel ELi (ELT 2023/C 145/06) - Kesk-Aafrika (Kamerun) – majanduspartnerluslepingu vaheleping (L 57/2009, päritolureeglid ekspordil inglise keeles), impordil ELi päritolureeglid määruses (EL) 2016/1076)
- Peruu, Colombia ja Ecuador – kaubandusleping (ELT 2012/L 354, lisa II)
- Kesk-Ameerika – assotsiatsioonileping (L 346/12 lk 1803–1901), lisa II
- Moldova – assotsiatsioonileping (L 260/2014 lk 619–738), alates 01.12.2016 muudatus protokollis II (L 39/2017); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Gruusia – assotsiatsioonileping (L 261/2014 lk 612–735) protokoll I. 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Ukraina – assotsiatsioonileping (L 161/2014 lk 1994–2129) protokoll I, alates 01.01.2019 muudatus protokollis I (L 20/40/2019); PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- Kosovo – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 71/16.03.16 lk 310) protokoll 3; PEM konventsioon (L 54/2013). 01.01.2025 jõustus otsus nr 1/2023 ELT 2024/L 390 PEM konventsiooni uuendatud päritolureeglid. 01.01.2025 jõustus otsus nr 2/2024 ELT 2025/L 17 PEM konventsiooni üleminekusätted 2025. aastaks, mis lubab ühe aasta jooksul kasutada paralleelselt PEM konventsiooni vanu ja uusi päritolureegleid.
- SADC majanduspartnerlusleping (L 250/2016 lk 1924–2069) protokoll 1
- Lääne-Aafrika (Côte d'Ivoire (Elevandiluuranniku)) – majanduspartnerluslepingu vaheleping (L 59/2009, päritolureeglid määruses (EL) 2016/1076) lisa II. Alates 02.12.2019 otsus nr 2/2019 (ELT L 49/2020), päritolureeglid protokollis nr 1
- Lääne-Aafrika (Ghana) – majanduspartnerluslepingu vaheleping (L 287/2016, päritolureeglid määruses (EL) 2016/1076) lisa II. Alates 21.10.2020 otsus nr 1/2020 (ELT L 350/2020), päritolureeglid protokollis nr 1. Teade päritolutõendite kohta, mis kehtivad Ghanast pärit toodete importimisel Euroopa Liitu alates 20. augustist 2023 vastavalt ELi ja Ghana vahelisele vahepealsele majanduspartnerluslepingule (ELT 2023/C 245/06). Ghana registreeritud eksportija numbri kehtivuse kontrollimine
- Kanada – laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) (L 11/17 lk 465–566) protokoll
- Jaapan – majanduspartnerlusleping (L 330/2018, päritolureeglid ja menetlused lk 21–32, tootepõhised päritolureeglid lk 634–674, päritolukinnituse tekst lk 680–686)
- Singapur – vabakaubandusleping (L 294/3/2019 lk 659–749), protokoll 1. Protokolli 1 muudatused: 12.12.2022 Nõukogu otsus (EL) 2022/2469 (ELT L 322/2022) – päritolutõendiks on päritolukinnitus ja ELi eksportijad kasutavad REX numbrit.
- Vietnam – vabakaubandusleping (ELT 2020/L 186/3), protokoll 1 (lk 1319–1388)
- Ühendkuningriik – kaubandus- ja koostööleping (ELT 2021/L 149, päritolureeglid lk 60–96, lisad lk 1015–1117)
- Uus-Meremaa vabakaubandusleping (ELT/2024/L 866, päritolureeglid lk 51–86, lisad alates lk 543)
- Mercosur (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay) vaheleping (ELT/2026/L 184, päritolureeglid lk 21–27, lisad 3-A kuni 3-F lk 2156–2222). Mercosur vahelepingu kohaldamine alates 01.05.2026 (ELT/2026/L 868)
Tariifisoodustuste kohaldamine
Tariifisoodustusi kohaldatakse deklarandi taotlusel ja vastavate nõuete täitmisel.
Soodustollimaksu võib taotleda järgmistel tingimustel:
- kehtib soodusleping (vabakaubandusleping, majanduspartnerlusleping vms) või ühepoolne sooduskord;
- esitatakse vastavas lepingus või sooduskorras toodud ja nõuetele vastav sooduspäritolutõend;
- soodustusi saavad riigid täidavad halduskoostöö nõudeid ning teostavad vastavat koostööd.
Tariifisoodustust kohaldatakse konkreetsele riigile või riikide rühmale vastava lepingu või sooduskorra alusel.
Kui soodustus kehtib konkreetsele riigile, on selle riigi kood tariifisoodustuse juures ära märgitud.
On võimalik, et tariifisoodustust antakse nii konkreetsele riigile kui ka riikide rühmale või ka erinevatele riikide rühmadele. Sellisel juhul taotleb deklarant soodustust vastavalt sellele, milline sooduspäritolutõend esitatakse.
Taotlused
Mis on REX süsteem?
Registreeritud eksportijate süsteem (REX süsteem) on kauba sooduspäritolu isetõendamise süsteem. Kui kaup vastab lepingus ette nähtud sooduspäritolureeglitele, siis eksportija koostab ise kaubaarvele või muule äridokumendile päritolukinnituse/päritoludeklaratsiooni teksti.
Selleks, et eksportija saaks päritolukinnituse/päritoludeklaratsiooni koostamise õiguse, peavad pädevad asutused nad REX andmebaasis registreerima ja eksportijale väljastatakse REX number.
Euroopa Liidu (EL) komisjoni info REX süsteemi kohta.
Registreeritud eksportija (REX) numbrit saab kontrollida ELi komisjoni REX andmebaasis.
Millistesse riikidesse eksportimisel peab ELi eksportijal olema REX number?
Euroopa Liit on sõlminud riikidega lepinguid ja sooduskordasid, milles on sätestatud Euroopa Liidu eksportijatele registreeritud eksportija (REX) numbri kasutamine.
Euroopa Liidu eksportijal peab olema REX number, kui tooteid eksporditakse järgmiste riikidega sõlmitud lepingute alusel:
- Üldine soodustuste süsteem (GSP)
- Ülemereterritooriumid (ÜMT)
- Kanada
- Jaapan
- Vietnam
- Elevandiluurannik (Cote d’Ivore)
- Ghana
- Ida- ja Lõuna-Aafrika (ESA)
- Ühendkuningriik
- Singapur
- Tšiili
- Uus-Meremaa
Kas REX numbri olemasolu sõltub saadetise väärtusest?
Päritolukinnituse/päritoludeklaratsiooni teksti võib koostada iga eksportija (ilma REX numbrita), kes ekspordib sooduspäritoluga kaupa, mille väärtus saadetises on kuni 6000 eurot (ÜMT lepingus kuni 10 000 eurot).
Eksportijad, kelle saadetis sisaldab sooduspäritoluga kaupa väärtuses üle 6000 euro (ÜMT lepingus üle 10 000 euro), peavad taotlema Maksu- ja Tolliametilt registreeritud eksportija staatust ja registreeritud eksportija (REX) numbri, mis märgitakse päritolukinnituse teksti.
Kas registreeritud eksportijal saab olla ainult üks REX number?
Kui registreeritud eksportijal on juba REX number olemas, siis ei ole vaja uut taotlust esitada. Igal eksportijal saab olla ainult üks REX number, mida võib kasutada erinevatesse riikidesse eksportimisel.
Registreeritud eksportijaks (REX) saamise taotlus
Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX numbri taotlemiseks palume kasutada allolevat vormi.
Registreeritud eksportijaks saamise taotlus (DOCX)
Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või saata tavalise postiga (Maksu- ja Tolliameti tolliosakond, Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn).
Registreeritud eksportija (REX) numbri taotlemine elektroonselt
Registreeritud eksportija (REX) numbrit on võimalik taotleda alates 25. jaanuarist 2021 elektroonselt Euroopa Komisjoni ettevõtja portaali (EU Trader Portal) kaudu.
Pääsuõigused
Ettevõtja portaali (EU Trader Portal) kaudu REX numbri taotlemiseks või teabe vaatamiseks on vaja pääsuõigusi.
Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA saab anda teenuse kasutamiseks järgmisi üksikõigusi.
| Pääsuõiguse nimi ja kood | Võimaldab järgmisi tegevusi |
|---|---|
| Registreeritud eksportija (REX) süsteemis taotluse sisestamine ja esitamine ning teabe vaatamine (kood: UUMDS.REXSTP_EXECUTIVE) |
Esitada, muuta, tagasi võtta või vaadata REX numbri taotlust. |
| Registreeritud eksportija (REX) süsteemis teabe vaatamine (kood: UUMDS.REXSTP_CONSULTATIVE) | Vaadata teavet. |
REX teenuse kasutamise õigused sisalduvad järgmistes pääsuõiguste pakettides:
- „Juriidilise isiku esindaja pakett" ja „FIE esindaja pakett": sisaldab õigust „Registreeritud eksportija (REX) süsteemis taotluse sisestamine ja esitamine ning teabe vaatamine“;
- „Juriidilise isiku andmete vaataja pakett" ja „FIE andmete vaataja pakett": sisaldab õigust „Registreeritud eksportija (REX) süsteemis teabe vaatamine“.
Kui ettevõtja portaali (EU Trader Portal) sisselogimisel kuvatakse veateade „Customer xxx is not authorized to delegate customer xxx", siis puuduvad teil pääsuõigused.
Pääsuõiguste andmine
Kõige mugavam on pääsuõigusi anda e-MTAs. Juhised pääsuõiguste andmise kohta
REX rakendusse sisenemine
Heakskiidetud eksportija loa väljastamine arve- ja päritoludeklaratsioonide koostamiseks
Allolev juhis on mõeldud juhindumiseks äriühingutele, kes soovivad taotleda heakskiidetud eksportija luba arvedeklaratsioonide ja päritoludeklaratsioonide vormistamiseks. Dokumendi väljatöötamisel on lähtutud komisjoni rakendusmääruse nr 2015/2447 artiklitest 67 ja 120, Euroopa Liiduga sõlmitud sooduslepingutest ja ühepoolset sooduskorda reguleerivatest õigusaktidest.
Juhises vaadeldakse heakskiidetud eksportija staatuse saamise tingimusi ning heakskiidetud eksportija loa andmise korda, loa sisu, lubade järelevalvet ja loa taotlemist Eestis.
NB! Päritolusertifikaatide väljastamisel palume arvestada, et aktsepteerimistolliasutusel võib dokumentide kontrollimine aega võtta, mistõttu palume päritolusertifikaadi kinnitamiseks vajalikud dokumendid 3 tööpäeva ette esitada.
Ettevõtetel, kellel on päritolusertifikaatide väljastamisel ajaline surve, soovitame kasutada selleks ette nähtud lihtsustusi.
Käesolev dokument on mõeldud juhindumiseks äriühingutele, kes soovivad taotleda heakskiidetud eksportija õigust nende poolt väljastatavate liikumissertifikaatide A.TR kinnitamiseks. Dokumendi väljatöötamisel on lähtutud EÜ–Türgi tollikoostöö komitee otsusest nr 1/2006, 26. september 2006 (ELT 256, 26.09.2006), millega kehtestatakse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
Heakskiidetud eksportija õiguse kasutamine
Euroopa Liidu äriühingud, kes sagedasti tarnivad otse Euroopa Liidust Türki kaupu, mille suhtes võidakse väljastada staatuse tõendamiseks kaupade liikumissertifikaat A.TR, võivad kasutada selle väljastamisel lihtsustatud protseduuri.
Selleks tellivad nad peale Maksu- ja Tolliameti poolt heakskiidetud eksportija õiguse saamist eritempli sertifikaatide A.TR kinnitamiseks. Tempel peab vastama lisas 2 toodud näidisele, mis on koostatud vastavalt ülalnimetatud otsuse lisale III. Enne templi kasutuselevõttu tuleb templi jäljend edastada heakskiitmiseks õiguse väljastanud üksusele.
Templit kasutab heakskiidetud eksportija kauba staatuse tõendamiseks väljastatava liikumissertifikaadi A.TR tolli poolse kinnitamise templi asemel kauba ekspordil Euroopa Liidust otse Türki.
Heakskiidetud eksportija õiguse väljastamise tingimused
Heakskiidetud eksportija õigus antakse äriühingule, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:
-
äriühing ekspordib sagedasti tolliliidulepinguga hõlmatud kaupu Türki ja omab kõiki tema poolt eksporditavate kaupade staatust tõendavaid dokumente tõendamaks, et eksporditavad kaubad olid liidus vabas ringluses;
-
äriühingul puuduvad võlgnevused tollile ning tal ei ole esinenud olulisi tollieeskirjade rikkumisi.
Äriühingud, kellel on heakskiidetud eksportija õigused päritolutõendite väljastamiseks ja kes vajavad selle õiguse laiendamist liikumissertifikaatide A.TR kinnitamisele, esitavad taotluse ning selle heakskiitmisel kehtib eelnevalt väljastatud loa number nii päritolutõendite väljastamisel kui ka kaupade staatuse tõendamiseks ekspordil Türki.
Heakskiidetud eksportija õiguse taotlemine
Heakskiidetud eksportija õiguse saamiseks esitab äriühing Maksu- ja Tolliametile taotluse kasutades LUBA süsteemi, valides tollikorralduse osakonna. Kui taotlust ei ole võimalik esitada süsteemis, võib selle esitada käesoleva juhendi lisas 1 toodud vormis digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või tavalise postiga.
Äriühing, kellel on heakskiidetud eksportija õigus päritolutõendite väljastamiseks, esitab taotluse süsteemis olemasoleva taotluse juurest muutmistaotluse.
Maksu- ja Tolliameti kauba päritolu kontaktisik kontrollib esitatud andmete õigsust, äriühingu eksporti Türki, raamatupidamist ja äriühingu poolt määratud kontaktisikute kauba staatuse alaseid teadmisi.
Maksu- ja Tolliamet otsustab heakskiidetud eksportija õiguse andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul päritolu kontaktisiku poolt kõigi nõutud vajalike dokumentide laekumise päevast arvates.
Heakskiidetud eksportija õiguse andmisest teavitab Maksu- ja Tolliamet äriühingut otsuse väljastamisega. Otsus vormistatakse Maksu- ja Tolliameti üldplangil. Maksu- ja Tolliameti päritolu kontaktisik kannab äriühingu süsteemi LUBA.
Heakskiidetud eksportija õiguse andmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab Maksu- ja Tolliamet äriühingut kirjalikult.
Heakskiidetud eksportija õiguse tühistamine
Heakskiidetud eksportija õigus võidakse kehtetuks tunnistada heakskiidetud eksportija kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel.
Maksu- ja Tolliamet võib heakskiidetud eksportija õiguse kehtetuks tunnistada, kui äriühing ei täida Maksu- ja Tolliameti otsuses loetletud tingimusi.
Lepingute ja sooduskordade selgitused
Mercosur – Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturu riigid Argentina Vabariik, Brasiilia Liitvabariik, Paraguay Vabariik ja Uruguay Idavabariik
Euroopa Liidu ja Mercosuri vaheline kaubanduse vaheleping on avaldatud
ELT/2026/L 184
Õiguslikud viited
Päritolukinnitus
Euroopa Liidust pärit toodete importimisel Mercosuri ja Mercosurist pärit toodete importimisel Euroopa Liitu kohaldatakse tariifset sooduskohtlemist, kui esitatakse päritolukinnitus vastavalt artiklile 3.17.
Üleminekumeetmete ajal kasutavad Mercosuri riigid ka lisas 3-D olevat „päritolusertifikaadi” vormis olevat päritolukinnitust.
- Päritolukinnitus kehtib 12 (kaksteist) kuud alates kuupäevast, mil eksportija selle koostas, ja see tuleb esitada selle aja jooksul importiva lepinguosalise tolliasutusele.
- Päritolukinnituse tekstis toote päritoluriigi „EU” või „Mercosur” märkimine:
- Euroopa Liidu (EL) eksportijad peavad oma toodete päritolu märkima sõnadega „European Union”, „EU” või samaväärse väljendiga ELi ametlikes keeltes. ELi eksportijad ei tohi märkida liikmesriiki.
- Mercosuri eksportijate päritolukinnituses peab olema märgitud „Mercosur”. Mercosuri eksportijad ei tohiks märkida allkirjastanud Mercosuri riiki.
Kahekordne märge „European Union / Mercosur” ei ole lubatud.
- Euroopa Liidu eksportijad koostavad EList pärit toodetele päritolukinnituse arvel, saatelehel või mis tahes muul äridokumendil, kus kirjeldatakse päritolustaatusega toodet piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida, kasutades üht 3-C lisas kindlaks määratud keeleversiooni, kooskõlas eksportiva lepinguosalise õigusnormidega.
- REX-süsteemis registreeritud ELi eksportijad peavad päritolukinnituses märkima oma kehtiva REX-numbri alati, sõltumata saadetises olevate toodete väärtusest.
- REX-süsteemis registreerimata eksportijad võivad koostada päritolukinnitusi üksnes selliste saadetiste puhul, mille väärtus ei ületa 6000 eurot.
- ELi eksportija koostatud päritolukinnitus ei pea sisaldama eksportija allkirja ja nime.
- Mercosuri eksportijad kasutavad Mercosuri riikidest pärit toodetele päritolukinnitust järgnevalt:
- Paraguay kasutab ainult päritolukinnitust lepingu lisa 3-D kohase „päritolusertifikaadi” vormis;
- Argentina, Brasiilia ja Uruguay kasutavad mõlemat, nii lepingu lisa 3-C kohase näidise järgi koostatud päritolukinnitust kui ka lepingu lisa 3-D kohast „päritolusertifikaadi” vormis päritolukinnitust.
- Kui Mercosuri eksportija koostab päritolukinnituse lisa 3-C kohaselt, siis peab ta alati märkima päritolukinnituses oma ärinumbri.
- Mercosuri eksportija koostatud päritolukinnitus peab alati sisaldama eksportija nime ja allkirja (allkiri võib olla käsitsi kirjutatud, elektrooniline või digitaalne).
Mercosurist eksportijate ärinumbrid
Argentina
CUIT-number koosneb 11 numbrist, näiteks 12345678901 või
20-00000000-3.
Lisaks peavad kõik Argentina eksportijate väljastatud päritolukinnitused sisaldama nende nime ja käsitsi kirjutatud, elektroonilist või digitaalset allkirja.
Brasiilia
CNPJ-number koosneb 14 numbrist, näiteks 01.234.567/8901-23 või
01234567890123.
Uruguay
RUT-number koosneb 10 numbrist, näiteks 221234560017 või
22-123456-001-7.
Üleminekumeetmed
Soodustariifi võib kohaldada toodete suhtes, mis vastavad 3. peatüki sätetele ja mis on lepingu jõustumise kuupäeval transiidil või ajutisel ladustamisel tolliladudes või vabatsoonides ELis või Mercosuris, tingimusel et importiva poole tolliasutustele esitatakse päritolukinnitus kuue kuu jooksul alates lepingu jõustumisest, ning vajaduse korral esitatakse dokumendid, mis tõendavad ITA artiklis 3.14 sätestatud veotingimuste täitmist.
Impordi deklareerimine Impulsis
Andmeelemendid, mida tuleb ELis kasutada kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis:
Sooduspäritoluriik 1609000000
Märkida ISO riigikood „BR”, „AR”, „PY” või „UY” vastavalt Brasiilia, Argentina, Paraguay või Uruguay jaoks.
Infoks, et Mercosurile on TARICis määratud üldine riikide rühma identifitseerimiskood „5500”.
- Soodustuse kood 1411000000
- soodustuse kood 300
- soodustuse kood 320 sooduskvoodi puhul, vt lähemalt „Tariifikvoodid”
- Lisadokumendi liik 1203002000
- U126 Päritolukinnitus – seda koodi kasutatakse nii päritolukinnituse kui ka „päritolusertifikaadi” vormis päritolukinnituse korral
01.02.2025 jõustub Euroopa Liidu (EL) ja Tšiili vaheline ajutine kaubandusleping (edaspidi „ITA”). See leping on 2002. aasta ELi ja Tšiili vahelise assotsiatsioonilepingu („assotsiatsioonileping“) järeltulija.
ELi ja Tšiili kaubandusleping (ITA) asendab varasemad päritolutõendid ja nendega seotud mõisted, mis tähendab: liikumissertifikaadi EUR.1, arvedeklaratsiooni ja heakskiidetud eksportija süsteemi asemel on päritolutõendiks eksportija koostatud päritolukinnitus ja importija teadmise alusel päritolu tõendamine. Paljude toodete puhul on lihtsustatud tootepõhiseid päritolureegleid.
- Tariifse sooduskohtlemise taotlus peab põhinema ühel järgmistest päritolutõenditest:
- eksportija koostatud päritolukinnitus, et toode on päritolustaatusega (artikli 3.16 lõike 2 punkt a); või
- importija teadmine, et toode on päritolustaatusega (artikli 3.16 lõike 2 punkt b).
Näide 1
Märtsis 2025 Tšiilist eksporditud kaubad deklareeritakse ELis vabasse ringlusse lubamiseks 01.05.2025. Nende kaupade tariifse sooduskohtlemise taotlus peab põhinema päritolukinnitusel või importija teadmisel.
Näide 2
Detsembris 2024 Tšiilist eksporditud kaubad deklareeritakse ELis vabasse ringlusse lubamiseks 31.01.2025. Nende kaupade tariifse sooduskohtlemise taotlus peab põhinema EUR.1 sertifikaadil või arvedeklaratsioonil.
Näide 3
Detsembris 2024 Tšiilist eksporditud kaubad deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks ELis 01.02.2025 pärast transiidiperioodi või ajutist ladustamist tollilaos või vabatsoonis. Kõik taotlused nende kaupade sooduspäritolu kohta peavad põhinema ainult päritolukinnitusel. Taotlus ei saa põhineda importija teadmistel.
Näide 4
Kaup eksporditakse Tšiilist ja deklareeritakse ELis vabasse ringlusse lubamiseks oktoobris 2024 ilma tariifset sooduskohtlemist taotlemata. Aprillis 2025 esitatakse nende kaupade kohta tagasiulatuvalt sooduspäritolu taotlus vastavalt liidu tolliseadustiku sätetele. Iga selline tagasiulatuv taotlus peab põhinema sertifikaadil EUR.1 või arvedeklaratsioonil.
- Andmeelemendid ja koodid, mida kasutatakse Euroopa Liidus kauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis:
- Sooduspäritoluriik 16 09 000 000: CL (Tšiili)
- Soodustuse kood 14 11 000 000: 300; 320
- Päritolutõendite koodid 12 03 002 000:
- U123: Päritolukinnitus
- U124: Päritolukinnitus identsete toodete mitmekordsete saadetise puhul
- U125: Importija teadmine, et toode on päritolustaatusega
ELi eksportijad ja ELis registreeritud eksportija (REX) number
Euroopa Liidu eksportijad peavad päritolukinnituse tekstis märkima oma kehtiva REX-numbri. REX-süsteemis registreerimata eksportijad võivad siiski koostada päritolukinnitusi, kui saadetises olevate päritolustaatusega toodete väärtus ei ületa 6000 eurot. Mõlemal juhul võib ELi eksportija jätta päritolukinnituse allkirjastamata.
Tšiili eksportijad ja Tšiili RUT-number
Tšiili toll nõuab, et Tšiili eksportijad lisaksid päritolukinnituse tekstis viitenumbrina oma maksukohustuslase identifitseerimisnumbri (hispaania keeles „Rol Único Tributario“ või „RUT“), olenemata päritolustaatusega toodete väärtusest saadetises. Lisaks peavad kõik eksportijate poolt väljastatud päritolukinnitused sisaldama nende nime ja allkirja.
Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline vabakaubanduslepingu jõustub 1. mail 2024
Euroopa Liidu (EL) ja Uus-Meremaa (NZ) vabakaubandusleping on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ELT/2024/L 866.
EL-NZ vabakaubanduslepingu sisukord päritolureeglite kohta:
3-A lisa „Sissejuhatavad märkused tootepõhiste päritolureeglite kohta", lk 543
3-B lisa „Tootepõhised päritolureeglid", lk 562
liide 3-B-1 „Päritolukvoodid ja 3-b lisas „Tootepõhised päritolureeglid" sätestatud tootepõhiste päritolureeglite alternatiivid"
3-C lisa „Päritolukinnituse tekst", lk 625
3-D lisa „Artikli 3.3 „Päritolu kumulatsioon" lõikes 4 osutatud tarnija deklaratsioon"
3-E lisa „Ühisdeklaratsioon seoses Andorra Vürstiriigiga"
3-F lisa „Ühisdeklaratsioon seoses San Marino Vabariigiga"
Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on:
a) eksportija koostatud päritolukinnitus toote päritolustaatuse kohta; või
b) importija teadmine, et tootel on päritolustaatus.
Päritolukinnitus koostatakse kaubaarvele või muule äridokumendile, kus on toodet kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida
Euroopa Liidu eksportijal peab olema registreeritud eksportija number (REX nr), kui sooduspäritoluga kauba väärtus saadetises on üle 6000 euro. Kui sooduspäritoluga kaupade väärtus saadetises on kuni 6000 eurot, võib päritolukinnituse koostada iga eksportija (ei pea olema REX numbrit). Sellisel juhul jäetakse päritolukinnituses eksportija viitenumber tühjaks.
Uus-Meremaa (NZ) sooduspäritoluga kauba import Euroopa Liitu tariifse sooduskohtlemise alusel ETTs on EL-NZ lepingu jaoks päritolutõendite koodid:
U120 – Päritolukinnitus – lepingu artikkel 3.16(2)(a) ja artikkel 3.18(4)(a);
U121 – Päritolukinnitus identsetest toodetest koosnevate mitmekordsete saadetiste puhul – lepingu artikkel 3.16(2)(a) ja artikkel 3.18(4)(b);
U122 – Importija teadmine – lepingu artikkel 3.16(2)(b).
Päritoluriigi kood: NZ
Sooduspäritoluriigi kood: NZ
Soodustuse kood: 3xx
Uus-Meremaa (NZ) eksportijad kasutavad päritolukinnituse tekstis tolli kliendikoodi/kliendinumbrit (Customs Client Number).
Kliendikood peab olema märgitud päritolukinnituse tekstis selliste saadetiste puhul, milles sooduspäritoluga toodete väärtus on 1000 Uus-Meremaa dollarit või rohkem.
NZ kliendikood on 8-kohaline number, millele järgneb üks täht, nt 12345678A.
Täiendav teave: Client codes – New Zealand Customs Service
- 01.01.2025 jõustus Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni ühiskomitee (PEM ühiskomitee) 07.12.2023 otsus nr 1/2023 PEM konventsiooni muutmise kohta. PEM konventsiooni uuendatud reeglid ELT 2024/L 390.
- Rohkem infot Euroopa Komisjoni veebilehel Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni kohta.
Alates 01.01.2025 kehtivad PEM konventsiooni uuendatud reeglid ning samal ajal jäävad kasutusse ka praeguse, nn vana, PEM konventsiooni reeglid. PEM konventsiooni uute ja vanade päritolureeglite paralleelne kasutamine on lubatud 2025. aastal Euroopa Komisjoni otsuse 2/2024 (12.12.2024) alusel.
Euroopa Liidu eksportijad võivad tõendada 2025. aastal toodete sooduspäritolu:
- uuendatud PEM konventsiooni reeglite alusel (ELT 2024/L 390) nende riikidega, kes kasutavad uuendatud PEM reegleid.
Uuendatud PEM reeglite kasutamise korral peab märkima liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 „Revised rules” ja päritoludeklaratsiooni teksti lõppu „according to the revised rules”. - või praeguse, nn vana, PEM konventsiooni päritolureeglite alusel (ELT 2013/L 54).
Euroopa Liidu importijad saavad taotleda tariifset sooduskohtlemist 2025. aastal.
NB! Pange tähele, et soodustuse taotlemisel kasutate õiget ETT dokumendi koodi.
- Praeguse nn vana PEM konventsiooni päritolureeglite alusel (ELT 2013/L 54).
Sellisel juhul kasutage ETT sooduspäritolutõendite koodi „N954 – liikumissertifikaat EUR.1” või „N864 – päritoludeklaratsioon” kauba arvel või muul äridokumendil. - Uuendatud PEM konventsiooni reeglite alusel (ELT 2024/L 390) nende riikidega, kes kasutavad uuendatud PEM reegleid.
Uuendatud PEM reeglite kasutamise korral peab märkima liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 „Revised rules” ja päritoludeklaratsiooni teksti lõppu „according to the revised rules”.
Sellisel juhul kasutage ETT sooduspäritolutõendite koodi „U078 – liikumissertifikaat EUR.1” või „U079 – päritoludeklaratsioon” kauba arvel või muul äridokumendil. - PEM üleminekureeglite alusel, kui liikumissertifikaadi EUR.1 lahtris 7 on märge „Transitional rules” ja päritoludeklaratsiooni teksti lõpus on „origin according to transitional rules”.
Sellisel juhul kasutage ETT sooduspäritolutõendite koodi „U075 – liikumissertifikaat EUR.1” või „U076 – päritoludeklaratsioon” kauba arvel või muul äridokumendil.
Uuendatud PEM konventsiooni aluseks on järgmised otsused: ühiskomitee otsus 1/2023, ühiskomitee otsus 1/2024 ja ühiskomitee otsus 2/2024. Need otsused jõustusid kõigile konventsiooniosalistele 01.01.2025.
Arvestades, et PEM üleminekusätted (otsus 2/2024) põhinevad uuendatud PEM konventsioonil, siis kohaldatakse PEM konventsiooni järgmiselt.
-
Uuendatud PEM konventsioon ja üleminekureeglid „Transitional rules”
Iga konventsiooniosaline, kes ei ole valmis väljastama päritolutõendeid vastavalt uuendatud PEM konventsioonile, võib jätkata päritolutõendite väljastamist vastavalt üleminekureeglitele „Transitional rules”.
Seda tehes peavad lepinguosalised kontrollima, et päritolutõend tõendaks korrektselt vastavust vastavale reeglistikule.
Kui päritolutõendite väljastamisel kasutatakse üleminekureegleid, palutakse konventsiooniosalistel lisada märkus „REVISED RULES”.
NB! Lepinguosalised võivad anda soodustust päritolutõendite alusel, mis sisaldavad märget „REVISED RULES” või „TRANSITIONAL RULES”.
-
Uuendatud PEM konventsioon – otsused 1/2023 ja 2/2024
Otsusega 2/2024 muudetakse otsust nr 1/2023, et lisada üleminekusätted, mille kohaselt uuendatud PEM konventsiooni alusel väljastatud päritolutõendid sisaldavad märget „REVISED RULES” (otsus 2/2024), samas kui otsuses 1/2023 ei ole ette nähtud selle märkuse lisamist (otsus 1/2023).
NB! Lepinguosalisi, kes kohaldavad 2023. aasta eeskirju, kutsutakse üles aktsepteerima 2024. aasta eeskirju kohaldavate lepinguosaliste väljastatud päritolutõendeid, mis sisaldavad märget „REVISED RULES”.
NB! Lepinguosalisi, kes kohaldavad 2024. aasta eeskirju, kutsutakse üles aktsepteerima päritolutõendeid, mille on välja andnud 2023. aasta eeskirju kohaldavad lepinguosalised ilma märkuseta „REVISED RULES”.
a) Erandid
Muudetud konventsiooniga muudetakse läbipaistvamaks praegune tava, mille kohaselt võivad konventsiooniosalised kahepoolselt kokku leppida eeskirjades, millega tehakse erand konventsiooni ühistest eeskirjadest.
b) Täielikult saadud või toodetud tooted – laevadega seotud tingimused
Muudetud reeglites sisalduvad laevadega seotud tingimused on lihtsamad ja paindlikumad (artikli 3 lõige 2). Praeguse tekstiga võrreldes on välja jäetud teatavad tingimused (nt erinõuded meeskonnale) ning lõdvendamise eesmärgil on muudetud omanike tingimusi.
c) Piisav töö või töötlus – keskmise alusel
Eksportijad võivad muudetud reeglite alusel taotleda tolliasutustelt luba arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi (artikli 4 lõiked 3–6).
d) Piirmäär (tolerantsireegel)
Piirmäär on põllumajandustoodete puhul 15% toote netomassist ja tööstustoodete puhul 15% toote tehasehinnast (artikkel 5). Massi alusel kindlaksmääratud piirmäär on objektiivsem kriteerium ja 15% künnis peaks tagama piisavalt leebe kohtlemise. Sellega tagatakse, et kaupade rahvusvaheline hinnakõikumine ei avalda põllumajandustoodete päritolu puhul mõju.
e) Kumulatsioon
Säilib diagonaalne kumulatsioon kõigi toodete päritolustaatusega materjali puhul. Peale selle nähakse kõigi toodete, välja arvatud harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete puhul ette üldine täielik diagonaalne kumulatsioon.
HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul nähakse ette üksnes kahepoolne täielik kumulatsioon. Lisaks võivad konventsiooniosalised riigid kokku leppida, et üldist täielikku diagonaalset kumulatsiooni kohaldatakse ka HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
f) Arvestuslik eraldamine
Praeguste reeglite (artikkel 20) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, kui „varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused“.
Muudetud reegli (artikkel 12) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, „kui kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale“.
Eksportija ei pea enam arvestusliku eraldamise loa taotlemisel põhjendama, et varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused. Piisab, kui märkida, et kasutatakse omavahel asendatavaid materjale.
Suhkru päritolustaatusega ja päritolustaatuseta varusid ei pea enam füüsiliselt eraldama, olenemata sellest, kas suhkur on materjal või lõpptoode.
g) Territoriaalsuse põhimõte
Kehtivate reeglite (artikkel 11) kohaselt võib teatavat tööd või töötlust teha teatavatel tingimustel väljaspool territooriumi, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul. Muudetud reeglites (artikkel 13) ei ole tekstiil enam välja jäetud.
h) Mittemuutmine
Mittemuutmisreeglis (artikkel 14) on asendatud otsevedusid käsitlevad sätted. See võimaldab leebemaid tingimusi päritolustaatusega toodete liikumiseks
konventsiooniosaliste vahel. Sellega peaks välditama olukordi, kus tooted, mille päritolustaatuses ei ole kahtlust, jäetakse otseveo vorminõuete täitmata jätmise tõttu importimisel sooduskohtlemisest välja.
i) Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld
Kuni 31.12.2024 kehtivate reeglite (artikkel 14) kohaselt on üldine põhimõte, et toodete valmistamisel kasutatud materjalide tollimakse ei tagastata. Muudetud reeglitega (artikkel 16) kaotatakse see tagastamiskeeld kõigi toodete puhul, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete (tekstiil- ja rõivatooted) valmistamiseks kasutatavate materjalide puhul. Sellele vaatamata sisaldab tekst ka mõningaid erandeid, mida kohaldatakse kõnealuste toodete puhul kehtiva tollimaksude tagastamise keelu suhtes.
j) Päritolutõend
Muudetud reeglitega (artikli 17 lõige 1) nähakse kahe nõutava dokumendi (EUR.1 ja EURMED) asemel ette üks päritolutõend (EUR.1 või päritoludeklaratsioon), mis lihtsustab süsteemi. See peaks parandama nõuete täitmist ettevõtjate seas, sest aitab vältida keerukatest reeglitest tingitud vigu.
Muudetud reeglid (artikli 17 lõige 3) hõlmavad võimalust riikidel leppida kokku registreeritud eksportijate (REX) süsteemi rakendamises. Sellisel juhul need ühises andmebaasis registreeritud eksportijad koostavad ise päritolukinnituse, ilma et nad peaksid läbima heakskiidetud eksportija menetlust. Päritolukinnitusel saab olema päritoludeklaratsiooni või liikumissertifikaadiga EUR.1 samaväärne õigusjõud. Muudetud reeglitega on ette nähtud ka võimalus kasutada tulevikus elektrooniliselt välja antud päritolusertifikaate (artikli 17 lõige 4).
k) Päritolutõendi kehtivus
Päritolutõendi kehtivusaeg on pikendatud neljalt kuult kümnele kuule (artikkel 23).
Põllumajandustooted
a) Väärtus ja mass
Päritolustaatuseta materjalide piirnorme on siiani väljendatud ainult väärtuses. Uued piirmäärad on massipõhised, et hoida ära hindade ja vahetuskursi kõikumist (nt ex grupid 19 ja 20 ning rubriigid 2105 ja 2106), ning suhkru piirmäär on välja jäetud (nt grupp 8 ja HSi rubriik 2202).
Muudetud reeglitega tõstetakse päritolustaatuseta materjalide maksimummassi piirmäära (20 %-lt 40 %-le) ja antakse mõne rubriigi puhul ettevõtjatele võimalus valida kas väärtuse või massi piirmäär. HSi grupid ja rubriigid, mida see muudatus puudutab, on eelkõige ex 1302, 1704 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus), 1806 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus) ja 1901.
b) Kohandamine hankimismudelitega
Muude põllumajandustoodete (s.o taimeõlid, pähklid, tubakas) suhtes on kehtestatud paindlikumad reeglid, mis on kohandatud tegelikele majandusoludele, eelkõige HSi gruppide 14, 15, 20 (sh rubriik 2008), 23 ja 24 puhul. Muudetud reeglitega tagatakse tasakaal piirkondliku ja üleilmse hankimise vahel (HSi grupid 9 ja 12). Lihtsustatud on HSi gruppide 4, 5, 6, 8 ja 11 ning ex grupi 13 suhtes kohaldatavaid reegleid (erandite vähendamine).
Tööstustooted (v.a tekstiil)
Kavandatav kompromiss sisaldab märkimisväärseid muudatusi võrreldes kehtivate PEM reeglitega, et viia need kooskõlla hiljutiste ELi vabakaubanduslepingutega.
Praegune grupireegel sisaldab mitme toote puhul kahekordset kumulatiivset tingimust. See on asendatud üheainsa tingimusega (HSi grupid 74, 75, 76, 78 ja 79).
Välja on jäetud suur hulk grupireeglist kõrvale kalduvaid erireegleid (HSi grupid 28, 35, 37, 38 ja 83). See horisontaalsem lähenemisviis toob kaasa lihtsustused ettevõtjate ja tolli jaoks.
Enamik reegleid on muudetud paindlikumaks, mis võimaldab rohkem päritolustaatuseta sisendit, et kajastada uut majanduslikku olukorda ja Euroopa – Vahemere piirkonna riikide tööstuse järkjärgulist integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse, ning tagab samal ajal, et Euroopa – Vahemere piirkonnas toimub märkimisväärne töötlemine. Üldiselt võivad tootjad tööstustoodete puhul nüüd hankida kuni 50% päritolustaatuseta materjalidest, väljendatuna protsendina toote tehasehinnast, võrreldes praeguse konventsiooniga lubatud 25–40%-ga. Autode päritolustaatuseta materjalide künnist on alandatud 40%-lt 45%-le.
Lisaks on vajaduse korral lisatud alternatiivsed reeglid, üldjuhul klassifitseerimisreegli muutmine ja keemiatoodete puhul töötlemisreeglid. Selle tulemusena antakse päritolustaatus ühe, kahe või enama alternatiivse kriteeriumi täitmise kaudu, ning pakutakse eksportijale rohkem valikuvõimalusi, kuidas päritolukriteeriumi täita (grupid 27, 28–40, 42, 44, 70 ning 83, 84 ja 85).
Kõigi nende muudatuste tulemuseks on ajakohastatud ja paindlikumad tootepõhised reeglid, mis lihtsustavad üldiselt päritolureeglite järgimist ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Lisaks on eksportijate jaoks täiendavaks lihtsustuseks eespool nimetatud võimalus kasutada teatava ajavahemiku jooksul keskmist väärtust.
Tekstiil
Tekstiili ja rõivaste puhul säilitavad uued reeglid olemasolevad võimalused päritolustaatuse saamiseks, kuid need on ümber sõnastatud, et kajastada konkreetseid toiminguid. Ette on nähtud uued valikuvõimalused seoses välistöötlemisprotseduuride ja piirmääradega. Nende toodete jaoks on ette nähtud ka uued päritolustaatuse andmise protsessid, eelkõige kanga jaoks, mis muutuks kergemini kättesaadavaks. Samuti kohaldatakse nüüd nende toodete suhtes ka täielikku kahepoolset kumulatsiooni. Selline kumulatsioon võimaldab võtta tekstiilmaterjalidega tehtavat töötlust (nt kudumine, ketramine) arvesse kumulatsioonialal toimuvas tootmisprotsessis.
Jõustumine
PEM konventsiooni muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025.
20. detsembril 2022 võttis Euroopa Liidu ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu tollikomitee vastu otsuse nr 1/2022, millega muudetakse kõnealuse vabakaubanduslepingu päritoluprotokolli.
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2469, 12. detsember 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu alusel loodud tollikomitees seoses protokolli nr 1 (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) muutmisega ELT 2022/L322.
Otsus jõustub 1. jaanuaril 2023 ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias lähipäevil.
Euroopa Liidu eksportijate jaoks hõlmab otsus järgmisi elemente:
- Protokolli nr 1 ajakohastatakse harmoneeritud süsteemi 2022. aasta versioonile.
- Euroopa Liidu eksportijate jaoks asendatakse heakskiidetud eksportijate süsteem (HKE) registreeritud eksportijate (REX) süsteemiga.
See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2023 peavad Singapuri importijad taotlema tariifset soodustust Euroopa Liidu registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse alusel. Päritolukinnituse tekstis peab märkima Euroopa Liidu eksportija REX numbri, kui saadetises oleva sooduspäritoluga kauba väärtus on üle 6000 euro. - Ülemineku hõlbustamiseks näeb otsus ette üleminekuperioodi, mis tagab, et Singapuri toll aktsepteerib endiselt Euroopa Liidu heakskiidetud eksportijate (HKE) koostatud päritoludeklaratsioone kuni 31. märtsini 2023.
- Laiendatakse kolme Singapuri ELi-ekspordi päritolukvoodi ulatust (kuid mitte mahtusid). Sellest lähtuvalt on komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1927 muutmas.
Alates 01.01.2023 tariifse sooduskohtlemise taotlemine Singapuri sooduspäritoluga kaubale
Päritolutõendiks on päritolukinnitus.
ETT päritolutõendi kood on U101 - Päritolukinnitus, mille on koostanud Singapuris registreeritud eksportija.
Singapuri eksportijad peavad märkima päritolukinnituse tekstis alati oma registreeritud eksportija numbri, olenemata saadetise väärtusest.
Singapur registreerib oma eksportijad oma registreerimise süsteemis. Singapur ei kasuta Euroopa Liidu registreeritud eksportijate süsteemi REX.
Euroopa Liidu ja Singapuri vabakaubanduslepingu jõustumise kuupäev on 21. november 2019 (teade täiendatud 19.11.2019)
14.11.2019 avaldati Euroopa Liidu Teatajas nõukogu otsus (EL) 2019/1875, 8. november 2019 Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta.
Vabakaubanduslepingu tekst on lisatud nõukogu otsusele ja on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ELT L 294/3/2019.
Euroopa Liidu – Singapuri vabakaubanduslepingu päritolureeglid on sätestatud protokollis 1, lk 659–749.
Sooduspäritolutõendiks on päritoludeklaratsioon, vt protokolli 1 artiklit 16 ja lisa E.
Päritoludeklaratsiooni võib koostada juhul, kui tooteid võib pidada Euroopa Liidust või Singapurist pärinevateks toodeteks ja need vastavad käesoleva protokolli nõuetele.
- Euroopa Liidus võib päritoludeklaratsiooni koostada:
- heakskiidetud eksportija või
- iga eksportija iga saadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6000 eurot.
- Singapuris võib päritoludeklaratsiooni koostada eksportija, kes on registreeritud pädevas asutuses ja kellele on väljastatud Unique Entity Number ning kes järgib päritoludeklaratsioonide koostamist käsitlevaid asjakohaseid õigusnorme.
-
Euroopa Liidu (EL) ja Ühendkuningriigi (ÜK) vaheline kaubandus- ja koostööleping on avaldatud ELT/2020/ L 444/14.
-
Päritolureeglid on sätestatud lepingu artiklites ORIG.1 – ORIG.31 (lk 38–52) ja LISA ORIG-1 – ORIG-6 (lk 423–493).
-
-
Võttes arvesse, et lepingu sõlmimine on jäänud viimasele hetkele, on eksportijatel võimalik päritolutõendeid esitada tagasiulatuvalt.
-
Euroopa Komisjoni suunised EL-ÜK lepingu päritolureeglite kohta (inglise keeles)
Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on:
-
eksportija koostatud päritolukinnitus toote päritolustaatuse kohta või
- importija teadmine, et tootel on päritolustaatus.
Päritolukinnitus
Toote eksportija koostab päritolukinnituse, mis põhineb teabel, mis tõendab, et toode on päritolustaatusega, sealhulgas teabel toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. Eksportija vastutab päritolukinnituse ja esitatud teabe õigsuse eest.
Päritolukinnitus koostatakse ühes LISAS ORIG-4 [Päritolukinnituse tekst] sätestatud keeleversioonis ja esitatakse kaubaarvel või mõnes muus dokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda toodet oleks võimalik identifitseerida. Eksportija vastutab päritolustaatusega toote identifitseerimiseks vajaliku piisavalt täpse kirjelduse esitamise eest.
Päritolukinnitus kehtib 12 kuud selle koostamise kuupäevast või importiva poole sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, kuid mitte kauem kui 24 kuud.
Päritolukinnituse koostamine kaubaarvele või muule äridokumendile
ELi eksportijal peab olema registreeritud eksportija number (REX nr), kui sooduspäritoluga kauba väärtus saadetises on üle 6000 euro. Kui eksportijal on juba REX number olemas, nt seoses Kanada, Jaapani lepingutega, siis ei ole vaja ÜK lepingu jaoks uut numbrit taotleda. Põhimõte on, et eksportijal on üks REX number.
Kui sooduspäritoluga kaupade väärtus saadetises on kuni 6000 eurot, võib päritolukinnituse koostada iga eksportija (ei pea olema REX numbrit). Sellisel juhul jäetakse päritolukinnituses eksportija viitenumber tühjaks.
REX-numbri taotlemine
Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX-numbri taotlemiseks palume kasutada vormi. Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressile [email protected] või tavalise postiga.
Registreeritud eksportija (REX) numbri taotlemine elektroonselt
Importija teadmine
Kui tariifset sooduskohtlemist taotletakse Importija teadmise alusel, siis see tähendab, importijal peab olema teave, mis tõendab toote sooduspäritolu vastavalt EL–ÜK lepingu päritolureeglitele. Importija teadmise alusel saab tariifset sooduskohtlemist taotleda vaid sel juhul, kui eksportija on importijale andnud toote tootmise kohta teavet ja dokumente.
Tarnija deklaratsioon
Selleks et eksportija saaks koostada päritolukinnituse, peab eksportija saama tarnijalt lisas ORIG-3 [Tarnija deklaratsioon] sätestatud tarnija deklaratsiooni või muu samaväärse dokumendi, mis sisaldab sama teavet ja kirjeldab asjaomaseid päritolustaatuseta materjale piisavalt üksikasjalikult, nii et neid on võimalik identifitseerida.
ELi komisjon on koostanud rakendusmääruse eelnõu, mille alusel võivad ELi eksportijad koostada ÜKsse eksportimiseks päritolukinnitusi ilma, et nende valduses oleksid tarnija deklaratsioonid. Siiski, tarnija deklaratsioonid peavad olema eksportijate käsutuses 1. jaanuariks 2022.
UK sooduspäritoluga kauba import ELi tariifse sooduskohtlemise alusel
-
ETTs päritolutõendite koodid:
-
U116 – Päritolukinnitus (lepingu artikkel ORIG.19)
Päritolukinnituse tekst koostatakse kaubaarvel või pakkelehel või muul äridokumendil, millel on GB sooduspäritoluga toode kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida. -
U117 – Importija teadmine (lepingu artikkel ORIG.21)
Importija teadmise alusel soodustuse taotlemine eeldab, et GB eksportija on andnud ELi importijale GB toodete tootmise kohta piisavalt infot. Näiteks, kui eksportija-importija on seotud ettevõtted, mis kuuluvad samasse korporatsiooni vms. Tavaline ELi importija enamasti ei saa teada üksikasjalikku infot, millistest materjalidest ja milliseid tootmisprotsesse kasutades on toode GBs toodetud. Sooduspäritolu tõendamise aluseks ei ole see, et tootele või toote dokumentidele on märgitud „Made in UK". Sooduspäritoluga kaubad peavad vastama lepingus ette nähtud sooduspäritolureeglitele. -
U118 – Päritolukinnitus identsetest toodetest koosnevate mitmekordsete saadetiste puhul (lepingu artikkel ORIG.19).
Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesuguse päritolustaatusega toodetest käesoleva lepingu artikli ORIG.19 [Päritolukinnitus] lõike 4 punkti b tähenduses, tuleb märkida ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Toote kogu import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul.
-
-
Päritoluriigi kood: GB
-
Tollideklaratsiooni lahter 36 ’Soodusrežiim’: 3xx
-
ÜK eksportijad peavad Ühendkuningriigis kasutatava GB EORI numbri märkima päritolukinnituse teksti alati, olenemata saadetise väärtusest. ÜKst ELi saadetistele ei kohaldata 6000 euro väärtuse piirmäära.
6000 euro väärtuse piirmäära kohaldatakse ainult ELi eksportijatele (ekspordil EList ÜKsse). See tähendab, et REX number on vajalik, kui saadetise väärtus on üle 6000 euro.
Ühendkuningriigis kasutatava GB EORI numbri kehtivust saab kontrollida GB EORI numbri kontrollimise päringu kaudu.
ELi kauba tagasitoomine ÜKst ei ole päritolu tõendamise teema
EL–ÜK lepingu artikkel ORIG.18 sätestab, et importiv pool võimaldab importimisel tariifset sooduskohtlemist käesoleva peatüki tähenduses teiselt poolelt pärinevale tootele importija tariifse sooduskohtlemise taotluse alusel. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eest.
See tähendab, et ELi kauba tagasitoomine ÜKst ELi ei ole päritolu tõendamise teema ja tariifset sooduskohtlemist ei ole ette nähtud.
Brexiti suuniste (PDF) punkti 5.4 kohaselt tõendatakse kauba viimine Ühendkuningriiki transpordidokumendiga. Lisaks võib esitada muid kauba kohta koostatud dokumente, et tõendada kauba säilimine muutumatul kujul (samas seisus).
Vastavalt 16.09.2017 ELTs L 238 avaldatud teatisele kohaldatakse ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelist laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut (CETA) ajutiselt alates 21. septembrist 2017.
Lisainfo
-
Euroopa Liidu – Jaapani majanduspartnerlusleping avaldati 27.12.2018 Euroopa Liidu Teatajas nr L 330. Eeldatakse, et leping jõustub 1. veebruaril 2019.
-
Üldine teave Euroopa Liidu – Jaapani lepingu kohta
-
Päritolureeglid ja -menetlused on 3. peatükis
-
Tootepõhiste päritolureeglite sissejuhatavad märkused on 3-A LISA
-
Tootepõhised päritolureeglid on 3-B LISA
-
Päritolukinnituse tekst ja päritolukinnituse allmärkused on 3-D LISA
-
-
Euroopa Liidu – Jaapani lepingu kohaselt Euroopa Liidu eksportijad, kes ekspordivad Jaapanisse ja kelle kaup vastab sooduspäritolutingimustele, peavad olema registreeritud eksportijad.
-
Päritolukinnituse teksti võib koostada mis tahes eksportija, kes ekspordib sooduspäritoluga kaupu, mille väärtus saadetises on kuni 6000 eurot. Eksportijad, kelle saadetis sisaldab sooduspäritoluga kaupu väärtuses üle 6000 euro, peavad taotlema Maksu- ja Tolliametilt registreeritud eksportija staatust ja vastavat registreeritud eksportija (REX) numbrit, mis tuleb märkida päritolukinnituse teksti.
Kui ettevõttel on juba REX number olemas (seoses EL-Kanada lepinguga või seoses üldise soodustuste kava GSP-ga), siis ei ole vaja uut taotlust esitada. Igal ettevõttel saab olla ainult üks REX number, mida võib kasutada REX numbrit sätestavates erinevates sooduskordades ja lepingutes. -
Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX numbri taotlemiseks palume kasutada allolevat vormi. Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või tavalise postiga.
Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahelist vabakaubanduslepingut, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L127 (14.05.2011), kohaldatakse 1. juulist 2011.
Kuna antud lepingu päritoluprotokollis on sätestatud kauba päritolu tõendavaks dokumendiks ainult eksportija poolt väljastatavad päritoludeklaratsioonid (kindla sõnastusega tekst arvel või muul kaubaga koos saadetaval dokumendil), tuleb eksportijatel, kes soovivad Lõuna-Koreasse eksportida Euroopa Liidu sooduspäritoluga kaupu, mille väärtus saadetises on üle 6000 euro, ja väljastada ka päritoludeklaratsioone tollimaksusoodustuste saamiseks, taotleda tollilt heakskiidetud eksportija õigused.
Lõuna-Koreasse ei väljastata tolli poolt kinnitatavaid liikumissertifikaate EUR.1.
Heakskiidetud (kinnitatud) eksportija õiguse väljastamise kohta saab teavet Maksu- ja Tolliameti kodulehelt siit. Lõuna-Korea puhul kehtib õiguse väljastamise tingimustest vaid see, et äriühing oskab rakendada päritoluprotokolli sätteid ning omab kõiki tema poolt eksporditavate kaupade päritolu tõendavaid dokumente.
Lepingu kohaldamisel peaks veel teadma järgmist.
- Kui kaubad on 1. juulil transiidil või ajutisel ladustamisel tollilaos või vabatsoonis ja esitatakse tollile, kohaldatakse päritoluprotokolli artiklit 34, mis sätestab, et kaubad saavad soodustust, kui 12 kuu jooksul 1. juulist esitatatakse pärast eksporti väljastatud lepingukohane päritolutõend.
- Enne 1. juulit 2011 väljastatud päritolutõendi alusel ei saa soodustust kohaldada kaupadele, mis ei ole eelpool toodud olukorras (s.t eksporditakse Koreasse või ELi pärast 1. juulit), ning neile kehtib artikli 16 lõige 6: päritolutõendi võib väljastada tagantjärele pärast eksporti tingimusel, et see esitatakse 2 aasta jooksul pärast importi Euroopa Liidus ja 1 aasta jooksul pärast importi Koreas.
- Heakskiidetud eksportija õiguse väljastamise kuupäeva ei arvestata, s.t päritoludeklaratsiooni peab aktsepteerima ka siis, kui eksportija ei olnud eksportimise kuupäeval saanud heakskiidetud eksportija õigust tingimusel, et päritoludeklaratsioon väljastatakse pärast heakskiidetud eksportija õiguse saamist.
Üldise soodustuste kava (Generalized System of Preferences, GSP) sooduspäritolutõend on päritolukinnitus.
GSP riikide eksportijad, kes ekspordivad soodustatud riigist või territooriumilt pärinevaid kaupu, mille väärtus saadetises on üle 6000 euro, Euroopa Liitu, registreeritakse REX andmebaasis.
GSP riigis registreeritud eksportija koostab oma äridokumendile (kaubaarve, pakkeleht vms) päritolukinnituse teksti, kus on märgitud nendele väljastatud registreeritud eksportija (REX) number.
GSP päritolukinnituse tekst võib olla koostatud inglise, prantsuse või hispaania keeles ja see peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisa 22-07 sõnastusele. GSP päritolukinnituse ingliskeelne tekst:
The exporter ...(1)... (Number of Registered Exporter) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2)... preferential origin according to rules of origin of the Generalized System of Preferences of the European Union and that the origin criterion met is ...(3)....
Selgitused
(1) Registreeritud eksportija (REX) number peab olema märgitud, kui saadetise väärtus on üle 6000 euro. Kui saadetise väärtus on kuni 6000 eurot, siis ei pea REX numbrit olema ja lahter jääb tühjaks.
(2) Päritoluriik
(3) Täielikult saadud toote puhul „P". Piisava töö või töötluse läbinud toodete puhul „W" ja kauba rubriik (nt „W 9618")
Euroopa Liidu (EL) importijad saavad enne tollimaksusoodustuste taotlemist kontrollida, kas GSP registreeritud eksportija (REX) number kehtib EL komisjoni REX andmebaasis.
REX numbri formaat: an..35 (tähe/numbrimärki), mis koosneb:
- 2-kohalisest ISO riigitähisest,
- tekstist „REX” ja „an..30”.
Näiteks INREXABC12345
Euroopa Liidu eksportijad registreeritakse GSP soodustuse jaoks REX süsteemis siis, kui:
- ELi päritoluga materjale, mille väärtus saadetises on üle 6000 euro, eksporditakse kahepoolse kumulatsiooni raames GSP riikidesse töötlemiseks; või
- on vaja väljastada asenduspäritolukinnitusi Norrasse, Šveitsi või mõnda teise liikmesriiki.
GSP soodustuse taotlemine Impulsis
Tollimaksusoodustust taotletakse kauba vaba ringluse tolliprotseduurile suunamisel.
Tollideklaratsiooni sakil „Kaup“:
- andmeplokis „Kauba andmed“ märgitakse lahtrid „Päritoluriik“ ja „Sooduspäritoluriik“ ning „Soodustuse kood“ algab „2”-ga.
- andmeplokis „Lisadokumendid ja mahakandmine“ märgitakse:
- GSP sooduspäritolutõendi dokumendi liik „U”;
-
GSP registreeritud eksportija dokumendi liik „C100” – peab olema märgitud sellel juhul, kui soodustust taotletakse päritolukinnituse „U164” või „U165” alusel.
ETT süsteemis on GSP sooduspäritolutõendite jaoks järgmised U- ja C-liiki koodid:
U164 – registreeritud eksportija, toodete koguväärtus ei ületa 6000 eurot;
U165 – registreeritud eksportija, toodete koguväärtus ületab 6000 eurot;
U166 – registreerimata eksportija, toodete koguväärtus ei ületa 6000 eurot;
U167 – Euroopa Liidu registreerimata edasisaatja koostatud päritolukinnitus selliste päritolustaatusega toodete kohta, mille koguväärtus esialgse saadetise jagamisel ületab 6000 eurot;
C100 – registreeritud eksportija number.
Impulss on liidestatud REX-andmebaasiga. Tollideklaratsiooni esitamisel kontrollitakse deklaratsioonile märgitud registreeritud eksportija (REX) numbri kehtivust.
Alates 01.01.2020 hakkavad ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) kohaldama registreeritud eksportijate süsteemi (REX)
Nõukogu otsus 2013/755/EL (25.11.2013) ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga näeb ette registreeritud eksportijate süsteemi (REX) kohaldamise ja päritolukinnituse koostamise kaupadele, mis pärinevad ÜMTdest või EList.
01.01.2020 peavad ÜMTd rakendama REX-süsteemi, mis asendab praegused EUR.1 liikumissertifikaadid ja päritoludeklaratsioonid päritolukinnitustega. See tähendab, et alates 01.01.2020 võivad eksportijad koostada ainult päritolukinnitusi.
Nõukogu otsuse 2013/755/EL (25.11.2013) muutmise tulemusel asendatakse otsuse VI Lisa uue tekstiga.
Päritolutõendiks on eksportija koostatud päritolukinnitus
Päritolukinnitus koostatakse mis tahes äridokumendil, millel on näidatud eksportija ja kaubasaadetise vastuvõtja nimi ja täielik aadress ning kaupade kirjeldus ja väljastamiskuupäev.
Päritolukinnitus koostatakse järgmistel juhtudel:
- kaupu ekspordib registreeritud eksportija, kes omab REX numbrit ja kes suudab kaupade päritolu tõendada;
- kui kaubasaadetises ei ületa päritolustaatusega toodete koguväärtus 10 000 eurot, siis võib päritolukinnituse koostada mis tahes eksportija, kes suudab kaupade päritolu tõendada.
Päritolukinnituse tekst inglise keeles
The exporter (Number of Registered Exporter – unless the value of the consigned originating products does not exceed EUR 10,000) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of . . . preferential origin according to rules of origin of the Decision on the association of the overseas countries and territories and that the origin criterion met is … …
Eesti tollitariifistikus (ETT) on ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) kood 2080 (ETT menüüpunkt „Rohkem infot" – „Koodide loend" – „Koodi liik" alt valida „Riikide rühmad/regioonid" – Grupp „2080" ja lingilt „Üksikasjad" leiab ÜMT riikide loetelu koodidega).
Soodustuse saamiseks ÜMT päritolustaatusega kauba vaba ringluse tolliprotseduurile suunamisel märgitakse tollideklaratsiooni lahtrisse 44 (andmeelement 2/3):
ETT kood C100 „registreeritud eksportija sertifikaadi kood“ ja registreeritud eksportija number (REX nr formaat an..35, näiteks GLREX12345678ABCDE);
ETT päritolukinnituse kood: U113 või U114 või U115
U113: registreeritud eksportija koostatud päritolukinnitus ÜMT raames lähetatud päritolustaatusega toodete koguväärtuse puhul, mis ei ületa 10 000 eurot.
U114: registreeritud eksportija poolt ÜMT raames koostatud päritolukinnitus päritolustaatusega toodete koguväärtuse kohta, mis lähetatakse üle 10 000 euro.
U115: registreerimata eksportija koostatud päritoludeklaratsioon ÜMT raames lähetatud päritolustaatusega toodete koguväärtuse puhul, mis ei ületa 10 000 eurot.
Päritolukinnituse koostamise kuupäev tuleb märkida vormingus aaaakkpp („aaaa" on aasta, „kk" on kuu ja „pp" on päev).
ELi riikide eksportijad registreeritakse REX-süsteemis:
kui ELi päritoluga materjale, mille väärtus saadetises on üle 10 000 euro, eksporditakse kahepoolse kumulatsiooni raames ÜMTsse töötlemiseks; või
kauba eksportimisel EList ÜMTsse, kui ÜMT annab EList pärinevale tootele ühepoolselt tariifse sooduskohtlemise.
Kui ELi ettevõttel on juba REX number olemas, näiteks seoses EL-Kanada lepinguga või seoses üldise soodustuste kava GSPga või EL-Jaapani lepinguga, siis ei ole vaja uut REX taotlust esitada. Igal eksportijal saab olla ainult üks REX number, mida võib kasutada REX numbrit sätestavates erinevates sooduskordades ja lepingutes.
Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX numbri taotlemiseks kasutage lisatud vormi. Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või tavalise postiga.
REX numbrit tuleks hakata taotlema juba enne 01.01.2020, sest alates sellest kuupäevast võivad eksportijad koostada ainult päritolukinnitusi.
PEM konventsiooni üleminekureeglite kasutusele võtmine toimub järk-järgult
Alates 1. septembrist 2021 hakkasid Pan-Euroopa – Vahemere piirkonna (PEM) üleminekureeglid esialgu kehtima Euroopa Liidu ja Šveitsi, Norra, Islandi, Albaania, Jordaania ja Fääri saarte vahel.
Päritolureegleid käsitlevate kahepoolsete päritoluprotokollide muudatuste vastuvõtmise protsess koos kõigi teiste partneritega (Põhja-Makedoonia, Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Moldova Vabariik, Gruusia, Ukraina, Palestiina, Liibanon, Türgi ja Egiptus) on alles käimas ja on erinevates arenguetappides.
Euroopa Komisjon edastab reaalajas teavet uute partnerriikide kohta, kes liituvad PEM üleminekureeglite kohaldamisega, nii Euroopa Komisjoni veebisaidil kui ka Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni teatistes.
Kasulik info
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 30.12.2019, L 339
Kehtima jääb praegune PEM konventsioon ja lisandub uuendatud PEM konventsiooni tekst, mida nimetatakse PEM konventsiooni üleminekureegliteks
Ettevõtjad saavad valida järgmiste valikute vahel:
- PEM konventsiooni üleminekureeglite kasutamine nende riikidega, kes kohaldavad PEM üleminekureegleid, või
- praeguse PEM konventsiooni päritolureeglite kasutamine.
Kui ettevõte soovib kasutada PEM üleminekureegleid, siis tõendatakse sooduspäritolu üksnes vastavalt uutele PEM üleminekureeglitele.
Kui ettevõte soovib kasutada praegu kehtivat PEM konventsiooni päritolureegleid, tuleb sooduspäritolu tõendada ainult vastavalt praeguse PEM konventsiooni eeskirjadele. Teisisõnu, praeguse PEM konventsiooni ja PEM üleminekureeglite läbisegi kasutamine ei ole lubatud.
PEM konventsiooni üleminekureeglite jaoks on uued TARIC koodid
PEM konventsiooni üleminekureeglite kasutamise jaoks võetakse alates 01.09.2021 kasutusele kaks uut TARIC lisadokumendi koodi:
- U075 = Liikumissertifikaat EUR.1 vastavalt PEM konventsiooni üleminekureeglitele;
- U076 = Päritoludeklaratsioon vastavalt PEM konventsiooni üleminekureeglitele.
PEM üleminekureeglite kasutamise korral peab olema märgitud:
- EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 7 märge „Transitional Rules",
- eksportija või heakskiidetud eksportija koostatud päritoludeklaratsioonile märgitakse „origin according to the transitional rules”.
Liikumissertifikaadid EUR.1, EUR-MED – spetsiaalne dokumendivorm, mille täidab eksportija. Sertifikaati kontrollib ja kinnitab tolliametnik.
Arvedeklaratsioon või päritoludeklaratsioon või päritolukinnitus – lepingus sätestatud sõnastusega tekst, mille koostab eksportija kaubaga kaasas olevale kaubaarvele või äridokumendile.
Importija teadmine, et tootel on päritolustaatus – importijal on eksportijalt saadud dokumendid, mis tõendavad, et toode vastab lepingus sätestatud päritolureeglitele.
Liikumissertifikaat A.TR – on kasutusel Türgi ja ELi vahelises kaubavahetuses tolliliidu lepingu alusel. A.TR sertifikaadiga tõendatakse tööstustoodete vaba ringluse staatust (ei tõendata kauba päritolu).
Sooduspäritolutõendite tüübid ja seadusandlik alus (inglise keeles)
NB! Alates 4. detsembrist 2025 kuvatakse ETT (Eesti Tollitariifistiku) meetmete 106, 141, 142, 143, 144, 145, 146 ja 147 tingimuses konkreetsele riigile nõutavad päritoludokumentide koodid ja nende kirjeldused.
See uuendus lihtsustab Impulsis tollideklaratsiooni andmete sisestamist, kuna sama infot kuvatakse ja nõutakse ka Impulsi lisadokumentide plokis, kui kaubal kasutatakse deklareerides soodustust (kood algusega 2, 3 või 4).
Selgitusi päritolutõendite kohta
- Alates 1. jaanuarist 2026 kohaldab Euroopa Liit PEM konventsiooni muudetud eeskirju (ELT 2024/L390) kõigis kahepoolsetes lepingutes, mille päritolureegleid käsitlevates protokollides on dünaamiline viide muudetud PEM konventsioonile (1)
(nt Island, Šveits (sh Liechtenstein), Norra, Fääri saared, Egiptus, Jordaania, Maroko, Palestiina (2), Tuneesia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia, Kosovo*, Moldova Vabariik, Gruusia, Ukraina).
- Kuni muudetud PEM konventsiooni ratifitseerimiseni ekspordivad Maroko, Egiptus, Palestiina ja Tuneesia kaupu Euroopa Liitu PEM üleminekueeskirjade alusel, mis on sätestatud ka nende kahepoolsetes lepingutes Euroopa Liiduga.
- Euroopa Liidu kahepoolsete lepingute puhul, mille päritolureegleid käsitlevates protokollides ei ole dünaamilist viidet konventsioonile, kohaldatakse nendes kahepoolsetes protokollides sätestatud eeskirju (nt Alžeeria ja Liibanoniga).
PEM eeskirjade alusel on impordideklaratsioonidel sooduspäritolutõendina kasutusel järgmised TARIC lisadokumendi koodid:
N954 = Liikumissertifikaat EUR.1 (3)
N864 = Eksportija poolt arvel või muul kaubandusdokumendil koostatud arve deklaratsioon või päritoludeklaratsioon (4)
U045 = Liikumissertifikaat EUR-MED
U048 = Arvedeklaratsioon EUR-MED
U078 = Liikumissertifikaat EUR.1, mille lahtris 7 on järgmine märge inglise keeles: „REVISED RULES”
U079 = Päritoludeklaratsioon, mille deklaratsiooni teksti järel on järgmine märge inglise keeles: „REVISED RULES”
U075 = Liikumissertifikaat EUR.1 (tingimusel, et lahtrisse 7 on lisatud märkus „Transitional Rules”) seoses PEM ülemineku-eeskirjadega
U076 = Päritoludeklaratsioon (tingimusel, et deklaratsioonis on märgitud „päritolu vastavalt ülemineku-eeskirjadele”) seoses PEM ülemineku-eeskirjadega
Päritoludeklaratsiooni koode kasutatakse sõltumata saadetise kogusest või eksportija liigist. (5)
Viidete selgitused
(1) Ajakohastatud teabe saamiseks palun kontrollige komisjoni viimast teatist, mis käsitleb PEM päritolureeglite protokollide kohaldamist, millega nähakse ette diagonaalne kumulatsioon. Teatiste kontrollimine, vt maatriksit (matrix)
(2) Seda nimetust ei tohi tõlgendada Palestiina riigi tunnustamisena ja see ei mõjuta liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses.
* See nimetus ei mõjuta seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
(3) Seda koodi kasutatakse liikumissertifikaatide EUR.1 puhul, mille lahtris 7 ei ole märget „Transitional Rules” ega „Revised Rules”.
(4) Seda koodi kasutatakse eksportija poolt arvel või muul kaubandusdokumendil esitatud arve deklaratsioonide või päritoludeklaratsioonide puhul, mille lahtris 7 ei ole märget „Transitional Rules” ega „Revised Rules”.
(5) Koodi U163 saab endiselt kasutada päritoludeklaratsioonide puhul, mille väärtus on alla 6000 euro.
Alates 3. oktoobrist 2025 saavad Lääne-Sahara sooduspäritoluga tooted tollimaksusoodustusi uue ELi ja Maroko vahelise kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingu tingimuste alusel (Nõukogu otsus (EL) 2025/2023, 2. oktoober 2025).
Euroopa Liit ja Maroko Kuningriik on kokku leppinud, et Lääne-Sahara sooduspäritoluga tooted võib identifitseerida päritolupiirkonna viite abil, mis lisatakse päritolutõendisse ja mis on sätestatud protokollis 4:
- liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 tehakse märge „Dakhla Oued Ed-Dahab“ või „Laâyoune-Sakia El Hamra“,
- päritoludeklaratsiooni tekst sisaldab viidet piirkondlikule päritolule „Dakhla Oued Ed-Dahab“ või „Laâyoune-Sakia El Hamra“.
Impulsis tariifse sooduskohtlemise taotlemine Lääne-Sahara sooduspäritoluga toodetele
Soodustuse kood on algusega „3xx“.
TARIC süsteemis on kaks uut dokumendikoodi, mis kehtivad alates 3. oktoobrist 2025.
U179 – liikumissertifikaat EUR.1 vastavalt Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokolle nr 1 ja nr 4, mille lahtris 7 on järgmine ingliskeelne märge: „Dakhla Oued Ed-Dahab“ või „Laâyoune-Sakia El Hamra“.
U180 – ELi ja Maroko vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt EÜ ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko vahel) protokolle nr 1 ja nr 4) kohane päritoludeklaratsioon, millele on lisatud järgmine ingliskeelne avaldus päritoludeklaratsiooni teksti käsitlevate lisade 2. joonealuse märkuse kohta: „Dakhla Oued Ed-Dahab“ või „Laâyoune-Sakia El Hamra“.
Neid dokumendikoode kasutatakse alati, kui Euroopa Liitu imporditakse Lääne-Sahara sooduspäritoluga tooteid ja taotletakse tollimaksusoodustust.
Euroopa Komisjon on koostanud kokkuvõtliku tabeli EL–AKV piirkonna riikide vahelistes lepingutes ette nähtud sooduspäritolutõendite kohta.
Juhime tähelepanu 2022. a detsembri ja 2023. a muudatustele.
Madagaskar
Alates 01.01.2023 Euroopa Liitu importimisel on sooduspäritolutõendiks arvedeklaratsioon, Madagaskari eksportijad kasutavad registreeritud eksportija (REX) numbrit. Impulsis ETT lisadokumendi kood N864.
Cote d’Ivoire (Elevandiluurannik)
Alates 02.12.2022 Euroopa Liitu importimisel on sooduspäritolutõendiks päritoludeklaratsioon, Cote d’Ivoire eksportijad kasutavad registreeritud eksportija (REX) numbrit. Impulsis ETT lisadokumendi kood N864.
EUR.1 liikumissertifikaadi alusel Cote d’Ivoire sooduspäritolu enam ei tõendata.
NB! Euroopa Komisjon lubab kuni 02.03.2023 kohaldada soodustust EUR.1 liikumissertifikaatide alusel, kuid Euroopa Liidu importijad peavad 3 kuu jooksul pärast kauba ELi importimist esitama tollile kehtiva päritoludeklaratsiooni. Kui selle kolmekuulise perioodi jooksul kehtivat päritoludeklaratsiooni ei esitata, tuleb tariifsest sooduskohtlemisest keelduda.
Ghana
Kuni 19.08.2023 võib kasutada Euroopa Liitu importimisel sooduspäritolutõendina EUR.1 liikumissertifikaati. Alates 20.08.2023 Euroopa Liitu importimisel on sooduspäritolutõendiks päritoludeklaratsioon, Ghana eksportijad kasutavad Ghana seadusandluse alusel väljastatud registreeritud eksportija numbrit. Impulsis ETT lisadokumendi kood N864 ja soodustuse kood 300.
Alates 20.08.2023 ei tohi Ghana eksportijad kasutada registreeritud eksportija (REX) numbrit.
Ghana eksportija koostab päritoludeklaratsiooni trükkides, tembeldades või trükkides arvele, saatelehele või muule äridokumendile.
Päritoludeklaratsiooni koostab:
a) registreerimata eksportija saadetiste puhul, mis sisaldavad päritolustaatusega kaupu, mille väärtus ei ületa 6000 eurot; või
b) Ghanas kehtestatud korras registreeritud eksportija.
Ghana registreeritud eksportija kasutab registreerimisnumbrit, mis koosneb 17 tähest-numbrist ja numbri struktuur peab olema järgmine: GHEU00C1234567890 või GHEUGHA1234567890.
Ghana registreeritud eksportija numbri kehtivuse kontrollimine
Tolliliiduriigid on Türgi, San Marino ja Andorra.
Eesti Tollitariifistikus (ETT) on üldreegel, et meetmed/soodustused kontrollitakse ja kuvatakse päritoluriigi järgi.
Selgitamist vajav olukord
Kui deklareeritavale kaubale kehtib meede 106 (tolliliidu tollimaks) ja kui märkida päritoluriigiks muu riik kui TR, SM või AD, siis sellisel juhul ei kuvata Impulsis soodustuste koodide loetelusse tolliliidu soodustuse koodi algusega 4xx. Tegelikult, kui kaup on lähetatud tolliliiduriigist, siis on ETT meetme 106 korral õigus kohaldada tolliliidu soodustust algusega 4xx.
Tolliliidu soodustuse koodi 4xx kasutamise juhis
Kui kauba lähteriik on tolliliiduriik (TR, SM või AD) ja kehtib meede 106, kuid kui kauba päritoluriik ei ole Türgi, San Marino või Andorra, siis sellisel juhul peab Impulsis kõigepealt märkima päritoluriigiks tolliliiduriigi (TR, SM või AD), valima soodustuse koodi algusega 4xx ja siis muutma päritoluriigi koodi selleks, mis on tegelik kauba päritoluriik.
Tolliliidu soodustuse koodi 4xx korral andmeelementi sooduspäritoluriik ei täideta.
Seejärel oskab süsteem välja arvutada nii tolliliidu tollimaksud kui ka päritoluriigi järgi kaubanduskaitse omad, kui need kehtivad (nt kaubakood 7019390081, lähteriik TR, päritoluriik EG).
- Sisestage lähteriik TR, SM või AD.
- Sisestage päritoluriik TR, SM või AD.
- Kuvatakse soodustuste koodide valikusse 1xx ja 4xx algusega soodustuste koodid.
- Valige soodustuse kood 4xx.
- Kustutage esialgu sisestatud päritoluriik TR, SM või AD.
- Sisestage tegelik päritoluriik, v.a TR, SM, AD.
- Valitud soodustuste kood 4xx jääb kehtima.
- Impulss arvestab lähteriigi järgi tolliliidu tollimaksusoodustusega ja arvutab päritoluriigi järgi ka kaubanduskaitse maksud, kui need kehtivad.
Alates 01.07.2021 on muudetud rahandusministri 19.06.2017 määruse nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ja aktsepteerimiseks'' § 6. Dokumentide esitamine tollile on kehtetu.
Lisadokumentide säilitamine on sätestatud määruse §-s 9 järgmiselt.
(1) Deklarant hoiab tollialastes õigusaktides ette nähtud lisadokumendid tollile kättesaadavana raamatupidamise seaduses dokumentide säilitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
(2) Kaudse esindamise korral on dokumentide säilitamise kohustus deklarandi asemel isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitati.
Liidu tolliseadustiku (LTS) artikli 163 lg 1 alusel peavad sooduspäritolutõendid olema tariifse sooduskohtlemise taotlemise ajal deklarandi valduses.
LTS artikkel 163 lg 2 sätestab, et lisadokumendid (sooduspäritolutõendid) esitatakse tollile, kui need on vajalikud tollikontrollideks.
Deklarant esitab päritolutõendi originaali tollikontrolliks, kasutades järgmisi võimalusi:
- deklarant skaneerib päritolutõendi originaali ja laadib selle TOTS süsteemi või
- deklarant skaneerib päritolutõendi originaali ja laadib selle Impulssi tariifse sooduskohtlemise taotluse juurde.
Päritolutõendi ehtsuses veendumiseks on tolliametnikul õigus nõuda päritolutõendi originaali esitamist paberkandjal.
Kui deklarant esitab tollile päritolutõendi originaali paberkandjal, siis skaneerib ametnik päritolutõendi originaali ja laadib selle kas TOTS süsteemi või Impulssi tariifse sooduskohtlemise taotluse juurde. Päritolutõendi originaal tagastatakse deklarandile.
-
Tollideklaratsiooni lahtrisse 36 märgitakse 2-ga algav soodustuse kood (nt 200).
-
Info registreeritud eksportijate (REX) süsteemi kasutavate GSP-riikide kohta ja päritolutõendite kasutamise kohta on kättesaadav Eesti Tollitariifistikus (ETT) - Rohkem infot - Koodide loendid - Koodi liik (Riikide rühmad/regioonid).
-
Kood 2008 – GSP-riigid, kellel ei ole lubatud välja anda vormi A ega kanda äridokumentidele arvedeklaratsiooni ega päritolukinnitust. Need GSP-riigid ei saa tollimaksusoodustust mistahes päritolutõendi esitamisel.
-
Kood 2007 – REX-süsteemi täielikult kohaldavad riigid, kes ei kasuta vormi A ega arvedeklaratsiooni. Kasutatakse ainult päritolukinnitust.
-
Kood 2006 – REX-süsteemile ülemineku faasis riigid. Kasutatakse päritolukinnitust ja vormi A.
-
Impordil esitatud heakskiidetud eksportijate väljastatud arve- ja päritoludeklaratsioone ei ole vaja tollile arhiveerimiseks edastada, kuid vastavalt uuendatud tollideklaratsiooni täitmise juhendile tuleb tollideklaratsiooni lisainfo lahtrisse 44 märkida ETT sertifikaadi kood 6020 ja heakskiidetud eksportija number.
Sama kood ja heakskiidetud eksportijale väljastatud number tuleb märkida ekspordil tollideklaratsioonile ka Eesti heakskiidetud eksportijate väljastatud arve- ja päritoludeklaratsioonide korral.
Kahepoolsete lepingute sõlmimisel on mõningad riigid esitanud erinõudeid päritolutõendite vormistamisele. Kuna nende nõuete mittetäitmine võib põhjustada päritolutõendi mitteaktsepteerimise importivas lepingupartnerriigis, on juhendkirjas riigiti toodud vaid need nõuded, mis erinevad tavapärasest vormistamisest. Samuti on toodud liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise erinõuded kumulatsiooni rakendamisel.
Mehhiko ja Tšiili
Liikumissertifikaadil EUR.1 peab olema lahtrites 2 ja 4 märgitud Community, European Community, European Union või vastavad kasutusel olevad lühendid (EC, CE, EU, CEE, EEC).
Aktsepteeritakse ka tõendeid, kus on lisaks eelnimetatutele märgitud ka liikmesriik.
NB! Ei aktsepteerita päritolutõendeid, kus on päritoluriigiks märgitud ainult liikmesriik.
Sama kehtib ka arvedeklaratsiooni tekstide kohta.
Liikumissertifikaadi lahtris 8 peab olema märgitud kauba kirjeldusele lisaks ka KN rubriik (4 kohta).
NB! Tšiili ei nõua enam rubriigi märkimist lahtrisse 8.
Arvel, mis on hõlmatud arvedeklaratsiooniga, peab olema samuti kauba kirjeldusele lisaks märgitud KN rubriik.
NB! Arusaamatuste vältimiseks ei soovitata kasutada rubriigist täpsemat kaubakoodi.
Liikumissertifikaatide EUR.1 vormistamine kumulatsiooni kohaldamisel ühepoolsetes sooduskordades
Kumulatsiooni rakendamisel ühepoolsetes sooduskordades väljastatakse ühenduse päritoluga kaupadele, mida kasutatakse töötlemisel soodustust saavates riikides, liikumissertifikaat EUR.1. Kusjuures lahtrisse 2 märgitakse vastav riik, riikide grupp või territoorium, näiteks GSP beneficiary countries, ACP States jne.
Erisätete lisandumisel lisatakse need käesolevasse juhendkirja.
Käeolev juhis on väljatöötatud komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 art 64-66 alusel ning on mõeldud äriühingutele, kes soovivad taotleda tollilt teabesertifikaadi INF 4 väljastamist.
INF 4 on tolli poolt väljastatav teabesertifikaat tarnija deklaratsiooni autentsuse kinnitamiseks.
Tarnija deklaratsioonis toodud informatsiooni kontrollimiseks võib toll nõuda, et kauba ekspordil päritolutõendi vormistanud äriühing pöörduks tarnija poole teabesertifikaadi INF 4 saamiseks.
Teabesertifikaadi INF 4 väljastab tarnija asukohajärgne maksu- ja tolliameti üksus tarnija poolt esitatud taotluse alusel.
Selleks täidab tarnija nii teabesertifikaadi INF 4 kui ka taotluse blanketi, mille näidised on toodud komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 lisas 22-02. Teabesertifikaadi INF 4 ja taotluse blanketid saab äriühing asukohajärgsest maksu-ja tolliameti üksusest.
Blanketid täidetakse ühes liidu ametlikus keeles, kuid soovitame seda teha inglise keeles.
Toll võib nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamist ja teha muid kontrolle, mida peab vajalikuks. Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks impordidokumendid, liikumissertifikaadid, arve või päritoludeklaratsioonid, kaubaarved, tarnija deklaratsioonid või mõned muud kauba töötlemise, tootmise või vahendusega seotud dokumendid.
INF 4 väljastatakse tarnijale 90 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja sellel peab olema märgitud, kas tarnija deklaratsioon on õige ja kehtiv.
Tarnija edastab teabesertifikaadi INF 4 oma partnerile, kes toimetab selle INF 4 esitamist nõudnud tolliasutusele.
Kui äriühing ei ole tolliasutuse nõutud teabesertifikaati INF 4 120 päeva jooksul suutnud esitada, võib ekspordiliikmesriigi toll paluda selle liikmesriigi tollil, kus tarnija deklaratsioon koostati, kinnitada asjaomaste toodete päritolu liidu ja teatavate riikide sooduskaubandust reguleerivate sätete suhtes, esitades kogu neile kättesaadava teabe ja dokumendid ning järelpärimise põhjused. Selle liikmesriigi toll, kus tarnija deklaratsioon koostati, võib nõuda tarnijalt tõendeid või kõnealust deklaratsiooni asjakohaselt kontrollida. Kontrollimist palunud tollile teatatakse kontrolli tulemustest teabesertifikaadi INF 4 abil niipea kui võimalik.
Kui vastust ei ole saadud 150 päeva jooksul kontrollitaotluse päevast või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, tunnistab eksportiva liikmesriigi toll antud tarnija deklaratsiooni alusel väljastatud päritolutõendi kehtetuks.
Käesolev juhis on ette nähtud teadmiseks ja juhindumiseks tolliametnikele ja deklarantidele siduva päritoluinformatsiooni taotlemisel, menetlemisel ja kasutamisel.
Liidu tolliseadustiku artiklid 22 ja 33–37, delegeeritud määruse artiklid 19–22 ja rakendusmääruse artiklid 16–55 käsitlevad siduvat informatsiooni kauba päritolu määramise osas.
Toll väljastab siduvat päritoluinformatsiooni (ingl Binding Origin Information, BOI) isiku kirjaliku taotluse alusel.
Ühes liikmesriigis väljastatud päritoluinformatsioon on siduv kõikide liikmesriikide tollidele. Sellist eelnevat teavet päritolu kohta võib taotleda nii soodus- kui mittesooduspäritolureeglite kohaldamisel.
Siduvat päritoluinformatsiooni võib taotleda nii kauba importija, eksportija kui ka muu isik, kellel on selleks mõjuv põhjus.
Siduv päritoluinformatsioon ei asenda päritolutõendit, mis on ikkagi vajalik tollimaksusoodustuse kohaldamiseks.
1. Siduva päritoluinformatsiooni taotlemine
Siduva päritoluinformatsiooni taotlus esitatakse selle liikmesriigi tollile, kus vastavat informatsiooni soovitakse kasutada või kus taotleja asub. Liikmesriikide poolt määratud siduva päritoluinformatsiooni taotlusi vastuvõtvate ja väljaandvate tolliasutuste nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Siduvat päritoluinformatsiooni taotletakse kirjalikult.
Taotlus tuleb esitada ainult ühe kaubakirjelduse ja ühe päritoluga (s.o kas soodus- või mittesooduspäritolu) seotud asjaolude kogumi kohta.
Eestis esitatakse siduva päritoluinformatsiooni taotlus Maksu- ja Tolliametile (MTA). Taotlus esitatakse digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või allkirjastatult tavalise postiga aadressile Lõõtsa 8a, Tallinn 15176.
2. Taotluse menetlemine
Toll kontrollib viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse tegemise taotluse kättesaamisest, kas tingimused selle taotluse aktsepteerimiseks on täidetud. Puuduvate vajalike andmete korral tuleb need tolli nõudel taotleja poolt esitada. Toll peab väljastama siduva päritoluinformatsiooni 120 päeva jooksul alates päevast, millal tal on otsuse tegemiseks kogu informatsioon olemas.
Päritoluinformatsiooni väljastatakse tasuta. Siiski, kui päritolu määramine nõuab väljastajalt erikulutusi, näiteks laboratoorseid analüüse, võidakse nende eest tasumist nõuda informatsiooni taotlejalt.
Päritoluinformatsiooni käsitlevad otsused tehakse MTA tolliosakonna tollitalituses. Otsus väljastatakse vormil, mille näidis on toodud tolliseadustiku rakendusmääruse lisas 12-02.
Info väljastatud päritoluinformatsioonidest edastatakse kord kvartalis elektroonselt Euroopa Komisjonile viimase poolt väljatöötatud vormil. Komisjon koondab andmed liikmesriikides väljastatud siduva päritoluinformatsiooni otsustest ja edastab kord kvartalis liikmesriikide tollidele.
3. Siduva päritoluinformatsiooni kasutamine
Siduvale informatsioonile võib tugineda vaid informatsiooni pidaja, see on isik, kelle nimele siduv informatsioon väljastatakse. Informatsiooni pidaja peab samuti suutma vajadusel tõendada, et kõnealune kaup ja selle päritolu määravad asjaolud vastavad igakülgselt esitatud informatsioonis kirjeldatud kaubale ja asjaoludele.
Siduv päritoluinformatsioon on siduv tollile ainult kauba puhul, mille tolliformaalsused teostatakse pärast informatsiooni väljastamise kuupäeva.
Siduva päritoluinformatsiooni esitamine ei takista päritolutõendi tagasilükkamist ja eksportivasse riiki järelkontrolli saatmist.
Toll võib nõuda muus liikmesriigis väljastatud siduva päritoluinformatsiooni tõlget eesti keelde.
Siduv päritoluinformatsioon kehtib kolm aastat arvates väljastamise kuupäevast. Tolliseadustiku artiklis 34 toodud juhtudel kaotab informatsioon kehtivuse varem.
Informatsiooni väljastaja teavitab informatsiooni pidajat informatsiooni kehtivuse ennetähtaegsest lõpetamisest kirjalikult.
Kehtetuks tunnistatud siduvat päritoluinformatsiooni võib informatsiooni pidaja kasutada kehtivuse lõpetamise kuupäevast kuni kuus kuud, kui ta on sõlminud siduva informatsiooni alusel kõnealuste kaupade osas ostu-müügilepinguid. See periood võib ka lühem olla. Vastavad ostu-müügilepingud tuleb esitada tollile.
| Taotlus (PDF) |
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda teavet äriühingutele ja tolliametnikele, kes soovivad saada ülevaadet tarnija deklaratsioonidest, selle kasutamisvõimalustest ning vormistamise ja esitamise korrast. Dokumendi väljatöötamisel on lähtutud komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 artiklitest 61–63.
Kui tarnija esitab liidu ja teatavate riikide või territooriumide vahelist sooduskaubavahetust reguleerivate sätete (sooduspäritolustaatus) kohaldamiseks eksportijale või kauba müüjale toodete päritolustaatuse kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid, peab tarnija tegema seda tarnija deklaratsioonis.
Tarnija deklaratsioonis annab kaupu tarninud ettevõte informatsiooni kaupade päritolustaatuse kohta.
Sooduspäritolustaatusega kaupade korral kinnitab tarnija, millisest riigist kaubad pärinevad vastavalt asjaomastele päritolureeglitele.
Sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete tarnimisel kinnitab tarnija, milliseid töötlemistoiminguid on toote suhtes teostatud.
Tarnija deklaratsiooni vajatakse juhtudel, kui tarnitud tooted soovitakse eksportida Euroopa Liiduga (EL) sooduslepingu sõlminud riikidesse ning päritolutõendi vormistamiseks on vajalik tõendada kauba päritolu.
Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi sisemises kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud lubavad kohaldada täielikku kumulatsiooni. Täielikku kumulatsiooni võimaldavad sätted on EMP (Euroopa Majanduspiirkond) lepingus, ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid) ja Magribi riikidega kehtivates sooduskordades.
Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka päritolustaatuseta kaupade tarnimisel teise liikmesriiki, sama ELi liikmesriigiriigi teisele äriühingule või tolliliidu lepinguga hõlmatud riiki, kus vastavad sätted kehtivad.
Näited
Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmajad Saksamaa äriühingule, kes soovib need seejärel eksportida Fääri saartele. Päritolutõendi liikumissertifikaat EUR.1 vormistamiseks tuleb Saksamaa äriühingul esitada tollile kauba päritolu tõendav dokument. Kauba päritolu tõendava dokumendi väljastab kauba tarnija, sest tavapäraselt vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikides väljastatavad päritolutõendid ELi tolliterritooriumi piires toimuvas kaubanduses ei kehti.
Türgi äriühing saadab Türgis kootud kanga liikumissertifikaadi A.T.R alusel Prantsusmaa äriühingule, kes valmistab sellest pintsakud. Pintsakud soovitakse eksportida Albaaniasse ning lisada juurde liikumissertifikaat EUR.1. Kauba sooduspäritolustaatuse tõendamiseks esitab Prantsusmaa äriühing tollile Türgi äriühingu poolt väljastatud tarnija deklaratsiooni, sest liikumissertifikaat A.T.R on vaid vaba ringluse tõendamise dokument.
Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel.
Näide
Belgia äriühing soovib eksportida Islandisse kangaid ning lisada juurde liikumissertifikaadi EUR.1. Selleks on vaja tollile esitada kauba päritolu tõendav dokument. Kuna Belgia äriühingu poolt läbiviidud kangaste karvastamine EMP lepingu päritoluprotokolli mõistes sooduspäritolustaatust ei anna, pöördub ta kauba päritolu tõendava dokumendi saamiseks kangaid tarninud Norra äriühingu poole. Norra äriühing väljastab tarnija deklaratsiooni sooduspäritolustaatuseta materjalide suhtes läbiviidud töötluse kohta, sest kangad on imporditud USAst ning seejärel trükitud ja pestud, mis ei ole jällegi piisavad töötlemisoperatsioonid kangale sooduspäritolustaatuse saamiseks. Ekspordil Islandisse väljastatakse siiski liikumissertifikaat EUR.1, sest täieliku kumulatsiooni sätte rakendamine võimaldab kõik Norras ja Belgias läbiviidud töötlemisoperatsioonid kokku liita. Selle kohaselt omandab toode kokkuvõttes sooduspäritolustaatuse, sest selle saamiseks nõutav päritolureegel (trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni, kusjuures trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 %) on täidetud.
Tarnija lisab deklaratsiooni selle saadetisega seotud kaubaarvele või saatelehele või muule äridokumendile, mis kirjeldab kõnealuseid kaupu piisavalt üksikasjalikult, et neid oleks võimalik kindlaks teha. Tarnija deklaratsioon peab olema tarnija poolt allkirjastatud. Juhul kui nii tarnija deklaratsioon kui ka arve koostatakse elektrooniliste vahenditega, võib neid elektrooniliselt autentida või tarnija võib eksportija või kaupleja võtab kliendi ees võtta vastutada täielikult iga tarnija deklaratsiooni eest, mis samastab teda selliselt, nagu ta oleks sellele omakäeliselt alla kirjutanud.
Kui tarnija deklaratsioon hõlmab ainult osa saatedokumendis loetletud kaupadest, tuleb need selgelt esile tuua või märgistada.
Tarnija deklaratsioon väljastatakse kauba saajale, kes esitab selle tollile päritolusertifikaadi kinnitamisel või säilitab raamatupidamises, kui kaubale vormistatakse arvedeklaratsioon või päritoludeklaratsioon ning esitab selle tolli nõudmisel järelkontrolli käigus.
Päritolusertifikaadi kinnitanud toll ning arvedeklaratsiooni väljastanud äriühing säilitavad tarnija deklaratsiooni vähemalt kolm aastat alates päritolutõendi vormistamisest.
Tarnija deklaratsiooni väljastanud äriühing peab säilitama tarnija deklaratsiooni koopiat ja selle alusdokumente vähemalt kolm aastat alates deklaratsiooni vormistamisest.
Tarnija deklaratsiooni võib esitada igal ajal, ka pärast kaupade kohaletoimetamist.
Üldjuhul väljastatakse tarnija deklaratsioon iga saadetise kohta eraldi, kuid kui samale kliendile tarnitakse sama kaupa regulaarselt ning selle kauba päritolustaatus ei muutu, võib väljastada pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusajaga 2 aastat.
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib enne deklaratsiooni koostamist tarnitud kauba kohta koostada tagasiulatuvalt. Sellise pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib koostada kehtivusajaga kuni üks aasta enne deklaratsiooni koostamise kuupäeva. Kehtivusaeg lõpeb päeval, millal koostati pikaajaline tarnija deklaratsioon.
Kui pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg tarnitavate kaupade suhtes lõpeb, teatab tarnija sellest viivitamata ostjale.
Tarnija teatab asjaomasele eksportijale või kauplejale viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon ei kehti mõne või kõikide tarnitud ja tarnitavate kaubasaadetiste suhtes.
Tarnija deklaratsioonide vormid on erinevad sõltuvalt sellest, kas tarnitakse pärinevaid või mittepärinevaid tooteid. Samuti on ka pikaajalise tarnija deklaratsiooni vorme kahesuguseid.
13. augustil 2012 avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2012/C 232/03 uus teadaanne, millega muudetakse seni kehtinud korda 1967. aasta juunikuust Iisraeli valitsusalasse kuuluvatelt aladelt pärineva imporditud kauba kohta.
Uue teadaandega tehakse avalikuks nimekiri koos sihtnumbritega asundustest, mis kuuluvad alates 1967. aastast Iisraeli valitsusalasse, kuid ei kuulu ELi ja Iisraeli vahelise assotsiatsioonilepingu järgse tariifse soodustuse alla.
Asukohtade ja sihtnumbrite loetelu (nimekiri koos sihtnumbritega asundustest, mis kuuluvad alates 1967. aastast Iisraeli valitsusalasse, kuid ei kuulu ELi ja Iisraeli vahelise assotsiatsioonilepingu järgse tariifse soodustuse alla) koos olulise märkusega on kättesaadav Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.
Selleks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid sooduspäritolutõendite väljastamist kasutatud autodele ühtemoodi, otsustati Euroopa Komisjoni tolli ekspertgrupi päritolusektsiooni nõupidamisel, et sooduspäritolutõendi väljastamise või koostamise aluseks kuni 6 aasta vanustele sõidukitele on autotootja poolt väljastatud tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodetele, sest vaid auto tootja saab tõendada, et see on toodetud vastavalt päritolureeglitele. Seoses ülaltooduga ei kinnita toll liikumissertifikaate EUR.1, kui puudub autotootja poolt koostatud tarnija deklaratsioon ja ka eksportijad ise ei tohi koostada arve- või päritoludeklaratsioone kuni kuue aasta vanustele autodele, kui neil puudub auto tootja poolt väljastatud tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodetele.
Üle kuue aasta vanuste autode puhul saab lähtuda Euroopa Liidu Teatajas C 83/2007 avaldatud „Selgitavad märkused päritolureegleid käsitlevate Euroopa-Vahemere protokollide kohta" selgitustest art 16 – „Tõendavad dokumendid kasutatud kaupade kohta".
Vastavalt Euroopa Komisjoni vastusele GSP riikide poolt koostatud erinevate päritolukinnituse tekstide kohta saab soodustusi kohaldada vaid juhul, kui tekst vastab rakendusmääruse 2015/2447 lisas 22-07 toodule. Ingliskeelne tekst peab seega olema:
The exporter ...(1)... (Number of Registered Exporter) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2)... preferential origin according to rules of origin of the Generalized System of Preferences of the European Union and that the origin criterion met is ...(3)....
Üldjuhul
(1) – REX number
(2) – päritoluriik
(3) – Täielikult saadud toote puhul „P". Piisava töö või töötluse läbinud toodete puhul „W" + kauba rubriik (nt „W 9618").
Kui on tegemist asenduste või kumulatsiooni kohaldamisega, siis tuleb järgida lisas 22-07 toodud allmärkusi.
Kiirelt kätte
Vt lehe allosast peatükist „Value limits expressed in Euro and corresponding amounts in national currencies"
Viimati uuendatud 04.05.2026
