Alkohol

Alkoholi tootmisega, Eestisse sissetoomisega, Eestist väljaviimisega või müügiga tegelev ettevõtja peab olema teadlik alkoholiseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse nõuetest. Alkoholiseaduse nõuded on suunatud alkoholi kvaliteedi tagamiseks. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse eesmärk on käideldava alkoholi nõuetekohane aktsiisiga maksustamine.

Mis on alkohol

Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kõik KN rubriiki 2203–2208 kuuluvad tooted etanoolisisaldusega üle 1,2% (õlle puhul üle 0,5%), on alkohol alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse mõistes olenemata nende joogikõlblikkusest.

Alkohol on ka toit etanoolisisaldusega üle 1,2%, sh lõhna- ja maitseaine, toidulisand jmt.

Täpsemalt alkoholi liikide määratlemisest.

Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine. Alkoholi võib toota ainult aktsiisilaos. Ka alkoholi väiketootja peab tootma aktsiisilaos. Erandina võib füüsiline isik valmistada õlut, veini ja kääritatud jooki oma kodus, enda või pere tarbeks ja tingimusel, et seda ei kasutata ärilisel eesmärgil (ei müüda ega muud moodi kasutata ettevõtluses).

Alkoholi käitlemiseks loetakse selle valmistamist, töötlemist ja villimist (e tootmist), importi, eksporti, müügiks pakkumist või müüki ühelt ettevõtjalt teisele või muule isikule hulgimüügi mõistes, samuti müügiks pakkumist või müüki tarbijale, s.o jaemüügi mõistes ning hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil.

Alkoholi hulgi- või jaemüüki võib teostada äriregistris registreeritud ning majandustegevuse registrisse oma tegevusala teavitanud (majandustegevuse teatise esitanud) ettevõtja. Ettevõtjal on lubatud hulgi- ja jaemüügi korras müüa majandustegevusteates määratletud alkohoolseid jooke üksnes majandustegevuse registri andmetes märgitud tegevuskoha kaudu.

NB! Alkoholi müük e-poes on alkoholi jaemüük ja seda võib teha ainult majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu.

Käideldav alkohol peab olema üldjuhul kantud alkoholiregistrisse.

Alkoholiaktsiis

Eestis maksustatakse alkoholiaktsiisiga Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ning Eestisse väljaspoolt Euroopa Liitu imporditud alkohol.

Aktsiisi maksmise kohustus tekib isikul, kes lubab alkoholi tarbimisse (toob Eestisse ilma ajutise aktsiisivabastuseta või viib ajutise aktsiisivabastusest välja tavalattu või poodi). Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija.

Ajutine aktsiisivabastus on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel või veol. Ajutises aktsiisivabastuses võivad toimetada ainult loaga isikud- aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, sh registeeritud juhuti kaubasaaja.

Kehtivad järgmised aktsiisimäärad.

Toode
Aktsiisimäär alates 01.02.2018 (eurot)
Aktsiisimäär alates 01.07.2019 (eurot)
Ühik
Õlu* 16,92 12,70 etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris
Kääritatud jook või vein, mille etanoolisisaldus on ≤ 6 vol 84,41 63,35 hektoliiter
Kääritatud jook või vein, mille etanoolisisaldus on >6 vol 147,82 hektoliiter
Vahetoode 289,33 hektoliiter
Muu alkohol 25,08 18,81 etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris

* Väikeõlletootja, kes tootis eelmisel kalendriaastal õlut kuni 15 000 hektoliitrit, jooksva aasta algusest toodetud kuni 15 000 hektoliitri aktsiisimäär on 50% tavamäärast.
 

Lisainfo

Aktsiisilaopidaja on isik kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, töödelda, ladustada, vastu võtta ja lähetada ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilaost aktsiisikaupa.

Aktsiisi maksukohustus tekib alkoholi aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta lähetamisel ehk alkohol maksustatakse alles siis, kui see on tarbimiseks aktsiisilaost välja toimetatud.

Aktsiisilaopidajate ja registreeritud kaubasaajate nõuetest ja kohustustest saate lugeda rohkem lehelt Aktsiisiload.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) on sätestatud teatud erisused väiketootjale kes toodab aktsiisikaupadest vaid õlut, kääritatud jooki ja veini.

NB! Vahetoote või muu alkoholi tootja ei ole ATKEASe mõistes väiketootja.

  1. Maksuerisus sõltumatule väikeõlletootjale (ATKEAS § 46 lg 11)

    Väikeõlletootja aktsiisimäär on 50% tavamäärast, kui ta:
    • tootis eelmisel aastal õlut kuni 15 000 hektoliitrit;
    • on teistest õlletootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu (mõiste on selgitatud ATKEAS § 46 lg-s 9);
    • kasutab teistest õlletootjatest füüsiliselt eraldi asetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel.

    Soodusmäära kohaldamiseks peab väikeõlletootja või tema toodangut tarbimisse lubav isik esitama Maksu- ja Tolliametile andmed toodangu mahu ja tingimustele vastavuse kohta enne soodusmäära kohaldamist.
     
  2. Täiendavad lihtsustused teistest alkoholitootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatule ainult õlut, veini ja kääritatud jooki tootvale väiketootjale

    2.1. Väiketootja, kes toodab aastas kuni 40 000 liitrit õlut ning veini ja kääritatud jooki kokku kuni 15 000 liitrit (ATKEAS § 31 lg 15):
    • ei pea mõõtmiste teostamiseks olema pädev mõõtja. Kuid ta peab mõõtma toorainet, pooltoodet ja aktsiisikaupa taadeldud (erandjuhul kalibreeritud) mõõteseadmega ja dokumenteerima mõõtetulemusi.
    • ei pea üldjuhul esitama tagatist. Maksuhaldur võib nõuda tagatist, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata.


    2.2. Väiketootja, kes tegutseb väljaspool linna, alevit või alevikku majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtjana turismiseaduse mõistes ja kelle:
    • aastatoodang on kokku kuni 4000 liitrit;
    • tootmine toimub majutus- ja toitlustusteenuse osutamise ruumides asuvas aktsiisilaos;
    • toodetud õlut, veini ja kääritatud jooki müüakse ainult majutus- ja toitlustusteenust osutava ettevõtja tegevuskohas (kuid mitte aktsiisilaos!) kohapeal tarbimiseks ja
    • kes ei võta aktsiisilattu vastu alkoholi. (ATKEAS § 35)


    Sellele väiketootjale laienevad punktis 2.1 loetletud lihtsustused ja lisaks veel:
    • ta ei pea olema kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena;
    • tema tegevuskoha nõuded on lihtsustatud. NB! aktsiisilaona kasutatavad ruumid peavad olema eraldatud teiste firmade ruumidest ja eluruumidest;
    • väiketootja ei pea koostama saatelehte alkoholi väljastamisel aktsiisilaost majutus- ja toitlustusteenuse osutamise tegevuskohta.

    Aktsiisikauba jaemüük on aktsiisilaos keelatud, seega aktsiisiladu ja müügikoht peavad olema eraldatud.

Registreeritud kaubasaaja tegevusluba annab õiguse ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, kuid ei anna õigust ladustada ega lähetada ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikaupa.

Registreeritud kaubasaaja tegevusluba on võimalik taotleda ka juhuti konkreetse kaubasaadetise vastuvõtmiseks. Seda võib taotleda isik, kes ei tegele aktsiisikauba hulgimüügi ega ladustamise teenuse osutamisega ning võtab aktsiisikaupa vastu ebaregulaarselt jaemüügi eesmärgil.

Rohkem infot lubade taotlemise kohta.

Registreeritud kaubasaaja tegevusluba saab taotleda ka isik, kes võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa (edaspidi juhuti vastuvõtt).

Juhuti vastuvõtmine eeldab ebaregulaarset tegevust. Näiteks saab selliseks isikuks olla restorani või kaupluse pidaja, kes soovib oma restorani või kaupluse sortimenti rikastada alkohoolse joogiga, mida ei ole saadaval Eestis ja sel eesmärgil aeg-ajalt soetab alkoholi otse teise liikmesriigi aktsiisilaopidajatelt.

Juhuti vastuvõtja tegevusluba antakse eraldi iga saadetise vastuvõtmiseks ja seda võib taotleda isik, kes:

  • võtab juhuti vastu teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa;
  • ei ladusta vastuvõetud aktsiisikaupa teenuse osutamise ega hulgimüügi eesmärgil ja ei ole ka eelneva 12 kuu jooksul tegelenud sama liigi aktsiisikauba hulgimüügi ega ladustamise teenuse osutamisega;
  • on esitanud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega nõutavad dokumendid ja andmed (ATKEAS § 40 lg 11).

Juhuti vastuvõtjale on kehtestatud lihtsustatud tegevusloa taotlemise ja väljastamise tingimused. Loa taotlemiseks esitab isik kirjaliku taotluse, milles märgib:

  • aktsiisikauba vastuvõtmise koha ja aja;
  • vastuvõetava aktsiisikauba kirjelduse, koguse ja kasutamise otstarbe;
  • oma tegevusalad, kontaktandmed ja pangarekvisiidid;
  • andmed kauba lähetaja kohta.

Luba väljastatakse 7 päeva jooksul vajalike dokumentide ja tagatise esitamise päevast arvates.

Juhuti vastuvõtja tagatist arvutatakse tema poolt ajutises aktsiisivabastuses vastuvõetava aktsiisikauba koguselt tekkida võiva maksukohustuse suurusest lähtuvalt.

Teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud alkohol liigub Eestisse registreeritud juhuti kaubasaaja tegevuskohta. Alkoholi liikumisel peab alkoholil kaasas olema Komisjoni määrusega 684/2009 sätestatud kohustuslik aktsiisikauba elektrooniline saateleht eSL.

Juhuti vastuvõtjal tekib alkoholi vastuvõtmisel maksukohustus ja ta esitab aktsiisideklaratsiooni ja maksab aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates.

Juhuti vastuvõtjal on õigus ise maksumärgistada vastuvõetavat alkoholi tingimusel, et maksumärgid on tema valduses hiljemalt alkoholi vastuvõtmise päeval ning maksumärgid kinnitatakse alkoholile viivitamata.

Maksuesindaja on isik, kes esindab Eestis mitteresidendist aktsiisi maksjat.

Kaugmüüja maksuesindaja maksab aktsiisi kaugmüügi korras Eestis vastuvõetud alkoholilt. Andmed maksuesindajate kohta on avaldatud veebilehel Mitteresidendi maksuesindaja.

Kuidas saada maksuesindajaks?

Maksuesindajal peab olema tegevusluba ning selleks tuleb esitada taotlus. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

  1. nimi ja aadress;
  2. registreerimise kood;
  3. tegevusala ja tegevuskoht;
  4. aktsiisikauba liigi (alkohol, tubakas, kütus) (märgitakse juhul, kui isik soovib tegutseda aktsiisikauba kaugmüüja esindajana).

Tegevusloa saab isik, kes on kantud äriregistrisse ning Eesti maksukohustuslaste registrisse.

Kaugmüüja maksuesindajana saab tegutseda isik, kes on kantud äriregistrisse ning Eesti maksukohustuslaste registrisse ja kellele on väljastatud aktsiisikauba kaugmüüja maksuesindaja tegevusluba.

Mitteresidendi maksuesindajale tegevusloa väljastamise kord

Maksuesindaja esitab üldtagatise kaugmüüja poolt Eestisse toimetatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks.

Millal tekib maksukohustus?

Maksuesindajal tekib maksukohustus alkoholi saaja poolt vastuvõtmise päeval.

Maksuesindaja maksustamisperiood on kalendrikuu ja ta esitab aktsiisideklaratsiooni ning maksab aktsiisi maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 20. päeval.

Maksuesindaja on kohustatud:

  1. pidama dokumenteeritud arvestust kaugmüüjate lõikes, keda ta esindab aktsiisi maksmisel ja registreerima kaugmüüja poolt edastatud andmeid;
  2. pidama arvestust aktsiisimaksukohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes;
  3. aktsiisikauba kao avastamisel teavitama viivitamatult sellest Maksu- ja Tolliametit (MTA) ja koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega MTAle.

Kaugmüügi ja kaugmüüja kohustused

Alkoholi aktsiisivabastuse luba annab loa omanikule õiguse aktsiisivabalt importida, soetada aktsiisilaopidajalt või vastu võtta teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil lähetatud alkoholi (näiteks lõhna- ja maitseaine soetamisel teisest liikmesriigist) loale märgitud koguses.

Alkoholi aktsiisivabastuse luba võivad taotleda ainult teatud tegevusaladel tegutsevad isikud.

Aktsiisivaba alkoholi võib kasutada ainult aktsiisivabastuse loal märgitud eesmärkidel.

Aktsiisivaba alkoholi võib kasutada ainult aktsiisivabastusel loal märgitud eesmärkidele. Alkoholi aktsiisivabatuse loa tingimuste ja taotlemise kohta saate rohkem lugeda allolevast juhendist. 

Kauplemine teiste riikidega

Alkoholiga kauplemisel võib alkoholi vastuvõtjaks olla aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, tavaettevõtja ja teatud juhtudel ka füüsiline isik.

Tavaettevõtjal on võimalus kasutada alkoholi ajutises aktsiisivabastuses vastuvõtmiseks aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja (see isik ei ole seotud impordiga) teenust. Tavaettevõtja võib ise võtta vastu ainult lähetaja liikmesriigis või importimise käigus maksustatud alkoholi.

Füüsiline isik võib võtta vastu ainult lähetaja liikmesriigis maksustatud alkoholi ja sellist alkoholi müüki nimetatakse kaugmüügiks. Allpool leiate täpsemad selgitused tarbimisse lubatud alkoholi liikmesriikide vahelise liikumise, alkoholi impordi ja kaugmüügi reeglite kohta.

Tarbimisse lubatud alkoholi liikmesriikide vaheline liikumine ärilisel eesmärgil

Ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud ehk maksustatud aktsiisikauba toimetamisel teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil kasutamiseks kuulub see aktsiisikaup uuesti maksustamisele sihtkohariigis.

Ärilisel eesmärgil kasutamiseks loetakse ka aktsiisikauba ladustamist teises liikmesriigis.

Kauba lähetaja saab taotleda lähteliikmesriigis varem makstud aktsiisi tagastamist, kui ta on lähetanud kaupa nõuetekohaselt ja esitanud kõik nõutavad tõendusdokumendid kauba teise liikmesriiki toimetamise ja seal maksustamise kohta.

Alkoholi import

Import on alkoholi vabasse ringlusse lubamine ühenduse tolliseadustiku mõistes.

Import on üldjuhul aktsiisikauba toimetamine Eestisse Euroopa Liitu mittekuuluvast riigist, arvestades direktiivi 2008/118/EÜ artiklitega 5 ja 6 teatud territooriumidele kehtestatud erisusi.

Alkoholi importijal tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil üldjuhul tollivõla tekkimise päeval ja ta maksab aktsiisi importimisel tollieeskirjade kohaselt. Importija on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes.

Lisainfo

Alkoholi eksport

Eksport on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine tolliseadustiku mõistes.

Eksport on reeglina aktsiisikauba toimetamine Eestist väljapoole Euroopa Liitu, arvestades direktiivi 2008/118/EÜ artiklitega 5 ja 6 teatud territooriumidele kehtestatud erisusi.

Kuna aktsiisiga maksustatud eksporditud aktsiisikaubalt aktsiisi ei tagastata, siis on mõistlik eksportida aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa ehk ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilaos ladustatud aktsiisikaupa.

Kaugmüük on ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud (ehk aktsiis makstud) alkoholi toimetamine ettevõtja poolt teise liikmesriiki füüsilisele isikule, kes ei kasuta seda kaupa ärilisel eesmärgil. Enamlevinud kaugmüügi vorm on internetikaubandus.

Selliselt lähetatud alkohol kuulub uuesti maksustamisele sihtkohariigis ja aktsiisi maksmine toimub selles liikmesriigis kehtestatud korras.

Kaugmüüja saab taotleda lähteliikmesriigis varem makstud aktsiisi tagastamist, kui ta on lähetanud alkoholi nõuetekohaselt ja esitanud kõik nõutavad tõendusdokumendid kauba teise liikmesriiki toimetamise ja seal maksustamise kohta.

Seetõttu on väga oluline, et ettevõtja viiks ennast enne kaugmüüki kurssi nii lähte- kui sihtliikmesriigis kaugmüügile kehtestatud nõuetega.

Alkoholi maksumärgistamine

Alkohol peab olema maksumärgistatud, kui selle etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning see on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist.

Alkoholi maksumärk kujutab endast erilistele turvanõuetele vastavat ringikujulist hologrammi diameetriga 20 mm, millele on kantud unikaalne maksumärgi tähe- ja numbrikombinatsioon.

Eestisse imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või muul viisil Eestis tarbimisse lähetatud alkohol peab olema maksumärgistatud, välja arvatud kui sellele alkoholile kohaldatakse aktsiisivabastust või ajutist aktsiisivabastust.

Maksumärgistatud alkoholi saab kontrollida alkoholi maksumärgi avaliku päringu kaudu.

Alkoholi ei maksumärgistata, kui alkohol:

  • on saadetud ühendusevälisest riigist füüsilisele isikule kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil või on soetatud kaugmüügi teel liikmesriigist kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil;
  • toimetatakse sellise laeva või õhusõiduki pardale, mis sõidab ärilisel eesmärgil väljaspool Eestit;
  • võõrandatakse lennujaama territooriumil tollikontrollitsoonis asuvas müügikohas;
  • esitatakse alkoholiregistrisse registrikande tegemiseks või
  • on ravim ravimiseaduse mõistes.

Alkoholi maksumärgistatakse ainult juhul, kui sellelt tekib aktsiisi maksmise kohustus Eestis ja maksumärk loetakse rikkumise objektiks, kui see on kinnitatud tootele, mis ei kuulu maksumärgistamisele.

Seega, aktsiisilaost maksumärgistatud toodet ei ole lubatud eksportida, toimetada teise liikmesriiki ega võõrandada aktsiisivabalt, näiteks aktsiisivabastuse loa alusel diplomaatidele.

Eestis saab alkoholi maksumärgistada aktsiisilaos ja tollilaos.

Maksumärgistamine on lubatud ka registreeritud kaubasaaja tegevuskohas ja isiku, kes võtab vastu teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil toimetatud alkoholi, tegevuskohas tingimusel, et maksumärgid on isiku valduses hiljemalt alkoholi tegevuskohta vastuvõtmise päeval ning maksumärgid kinnitatakse alkoholile viivitamata.

Samuti saab alkoholi maksumärgistada teises liikmesriigis ja ühendusevälises riigis. Maksumärgistatud alkoholi võib importida ja teisest liikmesriigist vastu võtta üksnes maksumärkide tellija.

Maksumärke saab Maksu- ja Tolliametist tellida aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, alkoholi importija ning teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse toimetatud alkoholi vastuvõtja. Maksumärkide tellija peab vastama järgmistele tingimustele:

  1. isikul on kehtiv aktsiisilao tegevusluba või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, importijal on alkoholi impordi alane märge majandustegevuse registris või isikul on alkoholi jaemüügi, hulgimüügi või toitlustamise alane märge majandustegevuse registris ning kirjalikult on teavitatud Maksu- ja Tolliametit tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtmisest enne selle kauba lähetamist teisest liikmesriigist;
  2. isikul ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga;
  3. isikul on Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatis.
  4. isik on hüvitanud Maksu- ja Tolliametile maksumärkide trükkimise kulud, mis on tekkinud seoses kasutatud maksumärkide tagastamisega (maksumärgistamise käigus rikutud maksumärgid, maksuhalduri järelevalve all müügipakendilt eemaldatud maksumärgid, tootele kinnitatult tagastatud maksumärgid), v.a kui tagastatakse defektseid maksumärke;

Maksumärke väljastatakse Tallinnas, aadressil Lõõtsa 8a.

Maksumärk peab olema kinnitatud alkoholile 90 kalendripäeva jooksul alates maksumärkide Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates. Maksumärgi alkoholile kinnitamisel peab nende tellija teatama Maksu- ja Tolliametile andmed alkoholi liigi, etanoolisisalduse ja koguse kohta. Maksu- ja Tolliamet kontrollib müügiloleva alkoholi vastavust teavitatud andmetele.

Tähtaja ületamisel peab maksumärkide tellija maksma maksumärkidelt aktsiisi summas, mis vastab muult alkoholilt, mille etanoolisisaldus on 40 protsenti ja mille müügipakendi maht on 1 liiter, arvutatud aktsiisisummale.

Maksumärkide alkoholile kinnitamise tähtaega võib maksumärkide saaja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel pikendada veel 90 kalendripäeva.

Maksumärgistatud alkoholi maksustamine aktsiisiga toimub tavakorra järgi.

Maksumärkide tellijal on keelatud alkoholile kinnitamata maksumärke võõrandada teisele isikule.

Alkoholi maksumärkidega seotud tegevuste hõlbustamiseks on Maksu- ja Tolliametis kasutusel elektroonne maksumärkide haldamise andmebaas MAIS. Selle infosüsteemi vahendusel saab maksumärkide tellija esitada elektroonseid taotlusi maksumärkide väljastamiseks, näha reaalajas maksumärgi menetlemisprotsessi, teavitada toimingutest maksumärkidega, näha elektroonset aruandlust oma kasutuses olevate maksumärkide kohta ja palju muud.

Denatureeritud alkohol ja esteraldehüüdfraktsioon

Denatureeritud alkoholi (ATKEAS § 13) ja esteraldehüüdfraktsiooni (ATKEAS § 14) (mis on piirituse tootmise kõrvalprodukt) KN koodi esimesed kuus numbrit on 2207 20. Seega tegemist on muu alkoholiga alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse mõistes (ATKEAS § 12 lg 6 p 1).

Denatureeritud alkohol ja esteraldehüüdfraktsioon, mis ei vasta ATKEASega kehtestatud maksuvabastuse tingimustele, maksustatakse aktsiisiga.

Denatureeritud alkoholi ning esteraldehüüdfraktsiooni toimetamisel välisriigist Eestisse esitab aktsiisilaopidajast erinev isik maksuhaldurile viivitamata pärast kauba vastuvõtmist akrediteeritud labori analüüsiakti, mis kinnitab denatureeritud alkoholi või esteraldehüüdfraktsiooni vastavust aktsiisivabastuse nõuetele.

Denatureeritud alkoholile ja esteraldehüüdfraktsioonile ei kohaldu alkoholiseaduses sätestatud alkoholi käitlemise erinõuded.

Denatureeritud alkohol jaguneb täielikult denatureeritud alkoholiks ja osaliselt denatureeritud alkoholiks.

Toidulisandid, lõhna ja maitseained jmt

Alkoholi sisaldav toit või aine, mis on ette nähtud toidu koostisse lisamiseks, on üsna tõenäoliselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (ATKEAS) mõistes alkohol.

Sellisele toidule või ainele kohalduvad kõik ATKEASega alkoholile kehtestatud nõuded, sh aktsiisiga maksustamise nõue.

Täpsemad selgitused alkoholi sisaldavale toidulisandile ning lõhna- ja maitseainele kohalduvate nõuete kohta: