Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Tulumaksuseaduse §-s 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 alusel makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Deklareerimine

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Erisoodustuste maksustamine

Käsiraamat

Päevaraha maksmine kaugsõiduautojuhtidele

Kui autojuhi tööülesanneteks on sõitude tegemine Eestis, kuid aeg-ajalt teeb ta ka üksikuid välissõite, on tema töötegemise piirkonnaks Eesti.

Aeg-ajalt ettetulevad välissõidud töötegemise piirkonnast väljapoole on nõuetekohasel vormistamisel käsitletavad töölähetusena, koos võimalusega maksta autojuhile töölähetuses viibimise eest õigusaktides sätestatud määrades maksuvaba päevaraha.

Kui autojuhi kokkulepitud töö seisneb peamiselt Eestist lähtuvates kaubavedudes ja autojuht on palgatud Eestist, siis on ka sellised sõidud töölähetused. Kui tegemist on liikuva iseloomuga tööga, siis ei ole töö iseloomust tulenevalt võimalik määrata püsiva töö tegemise asukohta (töölepingu seaduse § 21).

Olukorras, kus autojuhid, kes teostavad kaubavedusid välisriikides ja viibivad seetõttu valdava osa ajast välismaal, saab iseloomustada kindla püsiva töö tegemise koha puudumisena, millisel juhul tuleb tagada nendele autojuhtidele samaväärne kaitse võrreldes püsiva töö tegemise kohaga töötajatega.

Eelnev ei laiene olukorrale, kus Eesti residendist tööandja palkab küll tööjõu Eestist, kuid palgatud autojuhid elavad ja töötavad alaliselt väljaspool Eestit ja teostavad vedusid teatud kindlal marsruudil välisriigis või mitme välisriigi vahel ilma, et nad peaksid kauba peale- või mahalaadimiseks Eestisse tulema.

Töötaja püsivast elukohast eemal, töölepingus märgitud kindlas asukohas töötamise korral maksuvaba päevaraha ei maksta ja püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa.

Seega on oluline töölepingus märkida reaalne töö tegemise koht. See aitab vältida hilisemaid vaidlusi teemal, kas maksuvaba päevaraha maksmine oli õigustatud või mitte. Kui autojuht võetakse tööle üksnes välismaal vedude teostamiseks ja ilma, et vedude algus- või sihtpunkt oleks Eesti, tuleb töölepingus näidata reaalne töö tegemise koht või piirkond välismaal, mis välistab ühtlasi selliselt teostatud sõitude lugemise lähetuseks töölepingu seaduse § 21 tähenduses.

Kui autojuhil tekib seoses tööülesannete täitmisega vajadus teha kulutusi, mis oma iseloomult on tööandja (ettevõtlusega seotud) kulutused, saab tööandja need autojuhile kuludokumendi alusel maksuvabalt hüvitada vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 3.

Viimati uuendatud 05.05.2021

Viimati uuendatud 24.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?