Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, CITES ehk Washingtoni konventsiooni) eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Eesti ühines CITESiga 1992. aastal 115. riigina. Tänaseks on selle konventsiooniga ühinenud enamus maailmariike.
CITESi kaupade ülemaailmne kontroll
CITES reguleerib loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust ning riikidevahelist liikumist lubade ja tõendite alusel. Ohustatud liigid on konventsioonis jaotatud kolme lisasse (I, II, III).
CITESi kaupade kontroll Euroopa Liidus
Euroopa Liit on kehtestanud oma õigusaktidega CITESist isegi rangemad reeglid ning jaotab ohustatud liigid nelja lisasse (A, B, C, D).
1. Euroopa Liidu liikmesriikidevaheline liikumine
Ohustatud looma- ja taimeliikidega ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise liikudes ei ole reeglina lube vaja taotleda, oluline on vaid, et vastutav isik on võimeline tõendama isendi seaduslikku päritolu. Erandiks on lisasse A kuuluvad elusisendid, millega peab olema kaasas selle riigi korraldusasutuse poolt väljastatud tunnistus, kus isend asub.
2. Import
Lisades A ja B loetletud liikidest isendite sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ning esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi sisseveoluba ja eksportiva riigi ekspordiluba või reeksportiva riigi reekspordiluba.
Lisades C ja D loetletud liikide sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ja esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sisseveoteatis ning lisa C puhul ka eksportiva riigi ekspordiluba, re-eksportiva riigi re-ekspordiluba või päritolutõend.
3. Eksport ja reeksport
Lisades A, B ja C loetletud liikidest isendite väljaveo korral Euroopa Liidust tuleb läbida vajalik kontroll ning esitada tolliasutuses, kus väljaveo tolliformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt välja antud ekspordiluba või reekspordiluba.
Sisse- ja väljaveokohad
Eestisse võib ohustatud liike sisse tuua ja välja viia Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutustest.
Nimekiri tollipunktidest, kust võib CITESi isendeid sisse tuua ja välja viia | xlsx
4. lisa A isendite ärilisel eesmärgil kasutamine
Lisasse A kuuluvate elusisendite igasuguse ärilise tegevuse korral peab alati olemas olema taotletud selle riigi korraldusasutuse poolt väljastatud sertifikaat, kus isend asub. Lisasse A kuuluvate elusisendite igasuguse ärilise tegevuse korral peab alati olemas olema taotletud selle riigi korraldusasutuse poolt väljastatud sertifikaat, kus isend asub.
Kontaktid
Eestis väljastab CITES-lube Kliimaministeeriumi looduskaitseosakond, mis on ühtlasi CITESi korraldusasutuseks Eestis.
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kontaktisik: Kadri Alasi, tel 626 2882, e-posti aadress [email protected]
Õigusaktid ja lisainfo
Hülgetoodete importimine ja turulelaskmine on üldjuhul keelatud.
Lubatud on vaid inuittide ja muude põlisrahvaste kogukondade poolt toodetud hülgetooted, millega peavad importimisel kaasas olema:
- impordi teade ja dokument toote soetamise kohta;
- pädeva asutuse tõend, mis kinnitab, et hüljeste jaht on peetud nõuetekohaselt põlisrahvaste kogukonna traditsiooniliseks tegevuseks.
Hülgeks loetakse kõikide loivaliste liikide isendid (hülglased, kõrvukhülglased, morsklased).
Hülgetooteks loetakse kõik töödeldud või töötlemata tooted, mis on saadud hüljestest, sh liha, õli, rasv, elundid, toorkarusnahad ja karusnahad, pargitud või töödeldud, sh ühendatud karusnahad ning karusnahast valmistatud tooted.
Turulelaskmine on toote ühenduse turul tasu eest kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele.
Õiguslik alus
Rahvusvaheline jäätmevedu
Jäätmeid veetakse ühest riigist teise taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
Rahvusvahelist jäätmevedu reguleerib jäätmeveo määrus (EL) 2024/1157, määruse eelmine versioon 1013/2006 kehtib kuni 21.05.26 (va mõned artiklid).
Jäätmete ekspordi ja impordiga seotud keelud ja piirangud
Jäätmete eksport kõrvaldamiseks väljaspool ELi ja EFTA riike (Norra, Island, Liechtenstein, Šveits) on keelatud. Keeld kehtib kõigi jäätmete kohta, olenemata nende koostisest ja ohtlikest omadustest.
Ohtlike jäätmete eksport taaskasutamiseks muudesse riikidesse peale ELi või OECD on keelatud. OECD liikmesriike on kokku 38.
OECD-väliste riikide riigipõhised nn roheliste jäätmete impordipiirangud ja kontrollimenetlused on koondatud komisjoni määrusesse (EÜ) 1418/2007 (konsolideeritud versioon 01.04.22).
Jäätmeveoga seotud menetlused
Jäätmeid võib saata ühest riigist teise kas jäätmeveoloa alusel või kohaldades nn rohelise veo korda. Loamenetlus kehtib ohtlike ja liigitamata jäätmete veole ning nn rohelise veo protseduur kehtib teatud taaskasutatavate mitteohtlike jäätmete veole. Mõlemad protseduurid kehtivad nii EList eksporditavatele või ELi imporditavatele jäätmetele. Kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete veo korral on luba alati nõutav, olenemata sellest, kas tegemist on ohtlike jäätmetega või mitte.
Jäätmeveoks on vajalik Keskkonnaameti poolt välja antud jäätmete riikidevaheline veoluba.
Riikidevaheliste veolubade nimekiri Keskkonnaameti veebilehel.
Loamenetlusele kuuluvad jäätmed
Loamenetlusele kuuluvate jäätmesaadetiste puhul peavad jäätmetega olema kaasas või kättesaadavad järgmised dokumendid:
- originaalveodokument (määruse lisa IB),
- lähteriigi ja sihtriigi (ja transiidiriikide) ametiasutuste otsuste koopiad saadetise kohta, millele on lisatud teate koopia, mis sisaldab artiklis 9 nimetatud ametiasutuse heakskiitu (määruse lisa IA).
Jäätmete impordil, ekspordil ja transiitveol kontrollib toll nende dokumentide olemasolu. Kui eksporditavad jäätmed väljuvad ELst teises liikmesriigis, saadab pädev asutus saadetise kohta tehtud otsuse koopia ekspordi- ja väljumistolliasutusele.
Loamenetlus ei kehti jäätmetele, kui veo eesmärk on laborianalüüsid ning veetav kogus maksimaalselt 25 kg jäätmeid. Sellistel juhtudel tuleb jäätmeveoloa asemel koostada nn roheliste jäätmete veoks kasutatav dokument (lisa VII).
Nn rohelised jäätmed
Nn rohelises jäätmenimekirjas (jäätmeveo määruse III, IIIA, IIIB lisa) nimetatud taaskasutatavate jäätmete suhtes kohaldatakse jäätmekontrolli üldeeskirju vastavalt jäätmeveo määruse artikkel 18:
- jäätmetega peab kaasas olema jäätmeveo määruse VII lisa kohane dokument (VII lisa), mille on allkirjastanud jäätmevedu korraldav isik;
- jäätmevedu korraldava isiku ja jäätmete saaja vahel peab olema sõlmitud jäätmeveo määruse kohane leping enne veo toimumist. Nõudmisel tuleb see ametiasutustele esitada.
Jäätmete roheline nimekiri on ammendav, see tähendab et ainult neid jäätmeid, mis on nimekirjas nimetatud, võib taaskasutamiseks vedada ilma loamenetluseta. Taaskasutamiseks veetavaid jäätmeid, mida rohelises nimekirjas ei ole nimetatud, saab vedada (peaaegu eranditult) kasutades loamenetlust.
Jäätmete roheline nimekiri sisaldab jäätmeid, mis tõenäoliselt ei kujuta endast ohtu keskkonnale, kui neid ühest riigist teise taaskasutamiseks vedada. Selliste jäätmete hulka kuuluvad näiteks vanametall, vanapaber ja töötlemata puidujäätmed.
Erandid ja piirangud
Rohelises nimekirjas loetletud jäätmete eksportimisel taaskasutamiseks EList või OECD-st väljapoole jäävatesse riikidesse tuleb kontrollida ka seda, et nende eksport ei ole loakohustuslik ega keelatud komisjoni määrusega (EÜ) 1418/2007 (konsolideeritud versioon).
Üldised teabenõuded kehtivad taaskasutamiseks mõeldud nn roheliste jäätmete saadetiste kohta, kui veetavate jäätmete kogus ületab 20 kg. Kuni 20 kg roheliste jäätmete saadetisele ei pea olema lisatud VII lisa.
Jäätmed ei või olla saastunud sellisel määral, et need on muutunud kasutuskõlbmatuks või saastumise tõttu on tekkinud ohtlikud omadused.
Keskkonnaameti info
Biotsiid on kemikaal või toode, mis on mõeldud inimeste ja loomade kaitseks kahjulike organismide eest. Biotsiid sisaldab toimeainena kemikaale või mikroorganisme, mis on mõeldud näiteks bakterite, viiruste ja seente, aga ka teiste kahjurite, näiteks putukate, näriliste ja lindude eemale peletamiseks, ligimeelitamiseks või hävitamiseks. Eeskirjad biotsiidide turul kättesaadavaks tegemise kohta on kehtestatud määrusega 528/2012.
Eesti turul tohib kättesaadavaks teha või kasutada biotsiide, millel on biotsiidimääruse (EL) 528/2012 kohane luba või biotsiidiseaduse kohane registreerimistunnistus. Vastav number peab olema kantud biotsiidi etiketile. Biotsiidis võib kasutada ainult heakskiidetud toimeaineid ning toimeaine kontsentratsioon ei või ületada lubatud piirväärtust. Biotsiidimäärus seab nõuded infole, mis peab olema toote etiketil.
Importimisel kontrollib toll vabasse ringlusse lubatavate biotsiidide nõuetelevastavust. Biotsiidi piiriülene vedu, sealhulgas e-kaubanduse kaudu biotsiidi tellimine, oma tarbeks või kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta on keelatud, kui biotsiidil puudub luba või registreering.
Pädev asutus biotsiidide valdkonnas on Terviseamet. Lugege lähemalt: Eesti turule lubatud biotsiidid, märgistus ning loa taotlemine, juhendid
Registreeritud biotsiidide loetelu leiab Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) autoriseeritud biotsiidide andmebaasist.
Nõuded taimekaitsevahendite impordile
Taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba. Taimekaitsevahendid klassifitseeritakse kaubarubriigis 3808.
- Tooted, mis on ette nähtud taimekaitsevahendina importimiseks vabasse ringlusse, peavad olema kantud taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahenditel peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) luba nende turule laskmiseks.
- Kauba saaja peab olema registreeritud taimekaitsevahendite turustajana turustajate registris.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 lõikes 2 sätestatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister ajutiselt keelata taime, taimse saaduse ja muu objekti teisest liikmesriigist või liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise ning Eestis turustamise.
Õigusaktid
Määrusega sätestatakse ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud, mida tehakse eesmärgiga tagada taimetervise alaste õigusnormide kohaldamine.
Taimede ja taimsete toodete tollivormistus
Taimede või taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua. Mõnede taimede ja taimsete saaduste sissevedu ühendusevälistest riikidest on keelatud.
- Ettevõte, kes tegeleb taimetervise kontrolli alla kuuluvate taimede ja taimsete saaduste ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega, peab olema kantud taimetervise registrisse.
- Taimetervise kontrollile kuuluvad taimed, taimsed saadused ja muud objektid peavad olema varustatud eksportiva riigi pädeva asutuse poolt väljastatud nõuetekohase fütosanitaarsertifikaadiga.
- Kauba sisseveost (sh transiidist) tuleb teavitada infosüsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT) kaudu, esitades piiripunktile eelteatise (ühtse sisseveodokumendi I osa CHEDPP/ÜSTD-TS) enne saadetise füüsilist saabumist piirile. Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebisaidilt
Taimetervise kontrollile kuuluvaid kaupu on lubatud sisse tuua ainult selleks ettenähtud piiripunkti kaudu.
Kaubad peavad piiril läbima taimetervise kontrolli, mille läbimist kinnitab ühtse sisseveodokument CHEDPP/ÜSTD-TS.
Õigusaktid
Taimede ja taimsete saaduste loetelu, mis peavad olema varustatud fütosanitaarsertifikaadiga ning mis peavad piiripunktis läbima taimetervise kontrolli
Kas puitskulptuurid alluvad fütokontrollile?
Puitskulptuurid ei kuulu taimetervise kontrolli alla.
Taimetervise määruses 2016/2031/EL käsitatakse puitu taimse saadusena, kui see on:
- koorega või kooreta puit, millel on tervenisti või osaliselt säilinud looduslik kumer pind;
- saetud, raiutud või lõhestatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind;
- esineb laastude, tükikeste, saepuru, höövlilaastude või puidujäätmetena ning seda ei ole töödeldud, kasutades liimi, kuumust või rõhku või nende kombinatsiooni, et toota graanuleid, briketti, vineeri või puitlaastplaate;
- seda kasutatakse või see on mõeldud kasutamiseks pakkematerjalina, kusjuures ei ole oluline, kas seda tegelikult kaupade transportimiseks kasutatakse.
Taimetervise kontrollile alluvate kaupade vormistamine
Taimetervise kontrollile alluvate kaupade (taimed ja taimsed saadused, seemned) vormistamine toimub infosüsteemis Impulss.
Taimetervise kontrollile kuuluvad kaubad on loetletud Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2285, millega muudetakse rakendusmäärust 2019/2072, XI ja XII lisas.
Kaupade vabasse ringlusse vormistamisel hakkab CHED-PP dokumendi kontrollimine toimuma automaatselt süsteemide poolt. Selleks tuleb infosüsteemis Impulss kaupade andmete väljale teha sisestused järgmiselt:
- dokumendi liigiks (lahter 1203002000) valida „C085";
- viitenumbriks (lahter 1203001000) sisestada valideeritud CHED-PP number kujul „CHEDPP.EE.2022.0000000";
- mahakantava kauba koguseks (lahter 1203005000) sisestada imporditava kauba netokogus;
- kauba järjekorra number lisadokumendil (lahter 1203013000) – sisestatakse järjekorranumber iga kauba juures, mis on CHED-PP dokumendil. Ühe CHED-PP dokumendiga hõlmatud kaupu võib deklaratsioonil olla üks või mitu.
Küsimuste korral palume pöörduda [email protected].
Puidust pakkematerjal
Kaubasaadetistega kaasnev puidust pakkematerjal peab Euroopa Liitu sissetoomisel olema ISPM 15 standardi kohaselt töödeldud ja märgistatud.
Puidust pakkematerjal peab piiril läbima Põllumajandus- ja Toiduameti kontrolli, tuvastamaks puidukahjustajaid ja ISPM 15 nõuete täitmist. Puidust pakkematerjali nõuded
Hiinast, Valgevenest ja Indiast pärit teatud kaubaartiklite, nt erinevad kivid, keraamilised plaadid, sillutis, teekatteplaadid, alumiiniumist lehed ja plaadid (CN koodid 2514, 2515, 2516, 4401, 4415, 6801, 6802, 6803, 6907, 7606), sissetoomisega tegelevatel ettevõtetel tuleb kauba saabumisest teavitada TRACES NT kaudu.
Õigusaktid
Puidust pakkematerjali kontrollile alluvad kaubad on loetletud ning kontroll toimub vastavalt järgmistele õigusaktidele.
Eestisse võib toimetada „EÜ VÄETIS“ märgistusega väetist ja väetist, mis on kantud väetiseregistrisse.
Väetiste nomenklatuuri kehtestab põllumajandusministri 06.08.2014 määrus nr 78.
Väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral peab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile esitama tootja väljastatud asjakohase dokumendi väetise koostise kohta.
Töödeldud loomse päritoluga orgaanilise väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral peab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile esitama Põllumajandus- ja Toiduameti väljastatud loa.
Teadustöös kasutatavat väetist võib sisse vedada Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul loal (ei kehti kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise korral).
Ilma väetiseregistri kandeta võib Eestisse toimetada väetise, mille kogus on kuni 50 kg või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi.
Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis peab igasuguse koguse juures olema esitatud väetise koostist tõendav dokument ning see peab olema väetiseregistris registreeritud. Lihtsustatud korras ei ole lubatud kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetist Eestisse toimetada.
Õigusaktid
Üldinfo
Ebaseaduslikul metsaraiega võitlemiseks on Euroopa Liit kehtestanud metsaõigusnormide FLEGT tegevuskava. Tegevuskava alusel on loodud imporditava puidu ja puittoodete litsentseerimissüsteem.
FLEGT litsentsiga kinnitatakse, et puittooted on pärit seaduslikust metsaraiest, on õiguspäraselt üles töödeldud ning päritolumaa on sõlminud FLEGT partnerluslepingu Euroopa Liiduga.
Partnerriikidest väljastab FLEGT litsentse peale Indoneesia ka Ghana alates 08.10.2025.
Lisaks FLEGT litsentseerimissüsteemile on puidu ja puittoodete maaletoojatele kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 995/2010 (ELi puidumäärus) hoolsuskohustus – maale on lubatud tuua üksnes kontrollitava päritoluga kuni kasvukohani jälgivaid tooteid. Puidumääruse täitmise üle järelevalvet teostab Keskkonnaamet.
Import
Puidu import Indoneesiast ja Ghanast Euroopa Liitu on lubatud ainult tolliasutuse poolt kontrollituna ja kehtiva FLEGT litsentsi alusel. FLEGT litsents esitatakse kauba vabasse ringlusse vormistamisel koos importdeklaratsiooniga elektroonselt TRACES NT rakenduse kaudu, suunates süsteemis litsentsi tolliasutusse kinnitamiseks.
Kasutusjuhis
Paberil väljastatud litsentsi korral tuleb kauba saajal või tema esindajal sisestada andmed TRACES NT süsteemi ning lisada kõikide lisalehtedega skaneeritud versioon. Need tuleb kauba saajal või tema esindajal koos lisadokumentidega ka arhiveerida.
FLEGT litsents on ühekordne ja kasutatav ainult litsentsi kehtivuse ajal. FLEGT litsentsiga hõlmatud kaubad tuleb deklareerida teistest kaupadest eraldi ning vormistada iga FLEGT litsentsi kohta eraldi deklaratsioon. Litsentsiga hõlmatud kaupu osadeks ei ole lubatud jagada.
FLEGT litsentsi nõudest on vabastatud Indoneesia või Ghana CITES dokumentidega hõlmatud kaubad.
Taaskasutatud paber või puidust mitte valmistatud paber
Taaskasutatud paberist või muudest materjalidest kui puit (nt riisist) valmistatud kaubad FLEGT litsentsi ei vaja. Toodete vabasse ringlusse vormistamiseks tuleb esitada Indoneesia tööstusministri poolt allkirjastatud kiri.
Mittekaubanduslikku laadi kaup
Ühelt eraisikult teisele eraisikule saadetava kaup, mis on juhuslikku laadi, saadetakse saajale tasuta ja ei osuta kaubanduslikule eesmärgile on FLEGT litsentsi nõudest vabastatud. Samuti on FLEGT litsentsi nõudest vabastatud reisija pagasis isiklikuks tarbeks toodav kaup.
Partnerriiki läbiv transiit
FLEGT litsentsi ei nõuta, kui:
- puit pärineb kolmandast riigist, mis ei ole partnerriik;
- kaup läbib partnerriigi tollitransiidi protseduuriga tollijärelevalve all ning lahkub territooriumilt muutumata kujul.
2023. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010.
19.12.2025 võeti vastu määrus (EL) 2025/2650, millega muudetakse määrust (EL) 2023/1115 ettevõtjate ja kauplejate teatavate kohustuste osas, samuti nähakse ette lihtsustusi. Määrust hakatakse kohaldama suurettevõtjate suhtes 30. detsembril 2026 ning mikro- ja väikeettevõtjate suhtes 30. juunil 2027.
Määruse eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu turule ei lubataks ega Euroopa Liidust ei eksporditaks teatud saadusi ja tooted, mis on saadud ja toodetud metsade raadamise tulemusena. Ehk siis liidu turule lubatavad ja liidust eksporditavad asjaomased tooted ja saadused peavad olema raadamisvabad.
Asjaomasteks saadusteks on veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja ja puit ning asjaomasteks toodeteks on tooted, mis sisaldavad eelpool viidatud saadust või keda on asjaomase saadusega söödetud või mille valmistamiseks on asjaomast saadust kasutatud. Saaduste ja toodete täpne loetelu on toodud määruse I lisas. I lisas toodud loetelu on ammendav, st määruse kohaldumisalasse ei kuulu nt kakaovõid sisaldav kosmeetika, kuna kosmeetikatooteid ei mainita I lisas.
Ettevõtjad, kes viidatud saadusi ja tooteid Euroopa Liidu turule impordivad ning liidust ekspordivad, peavad veenduma, et:
- need on raadamisvabad,
- nende tootmisel on järgitud tootjariigi asjakohaseid õigusakte ning
- need on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga.
Ettevõtjad ei lase asjaomaseid saaduseid ja tooteid turule ega ekspordi neid enne, kui nad on esitanud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (HTD). Deklaratsioonis tuleb mh esitada asukohatuvastuse andmed selle kohta, kus asjaomane saadus kasvatati – ilma nende andmeteta pole võimalik toodet turustada. Hoolsuskohustus hõlmab teabe kogumist, selle analüüsimist riskide hindamiseks ning muid määruses viidatud meetmeid riskide vähendamiseks (näiteks lisateabe kohumine, auditi, uuringu läbiviimine) eesmärgiga tagada, et imporditav või eksporditav saadus või toode oleks raadamisvaba. Ettevõtjad peavad looma omale info talletamise süsteemi ning säilitama asjakohast teavet vähemalt 5 aastat.
HTD tuleb esitada selleks loodud EUDR infosüsteemis. Info selle kohta ning kasutajajuhendid ja -koolitused leiate Euroopa Komisjoni veebilehel „The Information System of the Deforestation Regulation”. Andmed, mis peavad sisalduma hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonis, on loetletud täpsemalt määruse II lisas.
Hoolsuskohustuse deklaratsiooni number tuleb kauba importimisel või eksportimisel kanda tollideklaratsioonile. Raadamisega seotud meetmeliigid integreeritakse TARICusse.
Komisjon on koostanud määruse tõlgendamiseks juhenddokumendi raadamisvabade toodete määruse kohta, samuti korduma kippuvad küsimused. Arendamisel on Capacity4Dev platvorm, kuhu kolmandad riigid saavad üles laadida infot oma asjakohaste õigusaktide kohta, mille järgimine on oluline määruse nõuete täitmiseks.
Ka ei ole Eestis veel täpselt kindlaks määratud, milline asutus/asutused määruse täitmise üle järelevalvet teostama hakkab. Puidu osas on hetkel pädevaks asutuseks määratud Keskkonnaamet, kuid põllumajandussaaduste ja kautšuki osas ei ole pädevat asutust määratud.
Fluoritud kasvuhoonegaasid (f-gaasid) on ained, mis mõjuvad atmosfääris kuni tuhandeid kordi süsinikdioksiidist tugevamate kasvuhoonegaasidena. Nende ainete hulka kuuluvad fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). F-gaase kasutatakse peamiselt külmutus- ja kliimaseadmetes, soojuspumpades, elektriseadmetes, tuletõrjes, vahtplasti tootmises ning aerosoolide ja lahustitena.
F-gaaside käitlemise reeglid on kehtestatud Euroopa Liidu (EL) nn F-gaasi määrusega (EL) nr 2024/573. See kehtestab piirangud f-gaaside ja neid sisaldavate segude ELi turule viimisele kas kemikaalidena või toodetes ja seadmetes. Väljastpoolt ELi võib importida f-gaase ainult vastavalt Euroopa Komisjoni antud kvootidele.
Nõuded f-gaasi impordil
- Importija on registreeritud Euroopa Komisjoni elektroonilises süsteemis (F-gaaside portaal).
- Importijal on registris imporditava koguse jaoks piisav kvoodi kogus, kui import ületab 10 CO2 ekvivalenttonni aastas. 10 CO2 ekvivalenttonni on piirväärtus, sellest väiksema koguse import aastas on kvoodinõudest vabastatud.
- Vabasse ringlusse importimisel importija koostab ja esitab tollile vastavusdeklaratsiooni, vorm ja nõuded rakendusmääruses (EL) 2016/879.
- Mahutitel, toodetel või seadmetel on vastav silt, et see sisaldab f-gaasi, selle gaasi tööstuslik (nt R-134a) või keemiline nimetus (kui tööstuslikku tähistust ei ole), f-gaasi kogus kg ja CO2 ekvivalendina. Märgistus peab olema selge ja püsiv.
- F-gaasi võib importida üksnes korduvkasutatavates mahutites ning peab olemas olema kord nende mahutite tagastamiseks korduvtäitmise eesmärgil.
Nõuded f-gaasi ekspordil
- Eksportija peab olema registreeritud F-gaaside portaalis.
- Määruse 2024/573 IV lisas on sätestatud turule laskmise keelud – tooted ja seadmed ning mis kuupäevast. Samad piirangud rakenduvad ka nende toodete ekspordil.
Nõuded f-gaasi transiidil
- Transiidiprotseduuri korral peab protseduuri pidajal olema f-gaasi kvoot või kvoodi kasutamise luba (kvoodi kogus 0).
Osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) on keemilised ained, mis võivad stratosfääris reageerida osoonimolekulidega. Olulisemad OKA-d on kloori, fluori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Selliste ainete ning neid aineid sisaldavate toodete või seadmete import ja eksport on reeglina keelatud.
OKA-de käitlemise reeglid on kehtestatud Euroopa Liidu (EL) määrusega 2024/590, ainete loetelu määruse lisas. Impordi ja ekspordi keelust on ette nähtud mõned erandid: lähteainetena, tootmise abiainetena, oluline laborikasutus, kriitilise tähtsusega kasutusotstarbed, samuti metüülbromiidi võib kasutada hädaolukorras.
Mainitud erandite korral võib ainete, neid sisaldavate toodete või seadmete import või eksport toimuda ainult Euroopa Komisjoni poolt väljastatud vastavalt impordi- või ekspordiloa alusel. Euroopa Komisjoni kodulehelt leiate infot lubade taotlemisest ja lingi vastavasse portaali.
Aineid võib importida üksnes korduvkasutatavates mahutites, mille taaskasutuse siduv kord on kokku lepitud enne importi. Mahutitel peab olema määruse artiklis 15 nõutud märgistus.
Kivistised on kaitstavad loodusobjektid ja kaitse alla võetud keskkonnaministri 18.09.2014 määrusega nr 39 „Kivististe kaitse alla võtmine”.
Kivististe väljavedu ei ole lubatud ilma ekspertiisiaktita. Kivististe kaitset reguleerib looduskaitseseaduse § 65. Tehingud kaitsealuste kivististega või nende riigist väljaviimine on lubatud üksnes Keskkonnaameti loa alusel. Loa andmise aluseks on paleontoloogiaeksperdi arvamus.
Süsiniku piirimeede (SPIM; ingl Carbon Border Adjustment Mechanism, CBAM) on osa Euroopa Komisjoni kliima- ja energiameetmete paketist „Eesmärk 55“. Meetme eesmärk on vähendada süsinikumahukate kaupade tootmisest tekkivat jalajälge nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. Eestis on SPIMi riiklikuks korraldusametiks Keskkonnaamet. Keskkonnaameti SPIMi rakendamise tegevusi toetatakse Eestis kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.
Kellele SPIM kohaldub
SPIMi kohaldatakse suure CO2 heitega ja suure kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga tootegruppidele. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade ja toodete puhul, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/956 (edaspidi SPIM määrus) I lisa loetellu, tuleb esitada aruanded imporditud kogustele vastava heite kohta.
SPIM määrus kohaldub järgmistele tootegruppidele (SPIM kaubad):
- raud ja teras
- alumiinium
- tsement
- väetised
- vesinik
- elekter
Kuidas SPIM toimib
SPIM korrigeerib imporditavate kaupade hinda, et need oleksid hinnastatud sarnaselt Euroopa Liidus toodetud kaupadega. Nii kaasatakse süsteemi ka tootjad väljaspool ELi ning välditakse süsinikuheite ülekandumist kolmandatesse riikidesse ja sellistes piirkondades tootmisel tekkivat eelist.
Süsiniku piirimeedet rakendatakse järk-järgult ning see on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (EL HKS) tasuta lubatud heitkoguse ühikute samm-sammulise kaotamisega.
SPIM kaupade deklareerimine alates 2026
Alates 1. jaanuarist 2026. a võivad SPIM kaupu importida ettevõtted (imporditav kaubakogus kokku alates 50 000 kg neto), kellel on SPIM deklarandi staatus ehk kehtiv tegevusluba. SPIM tegevusloa taotlemise protsess on kirjeldatud Keskkonnaameti veebilehel „Süsiniku piirimeede (SPIM/CBAM)”.
Esimene SPIM deklaratsioon ehk aastaaruanne, millega kaasneb rahaline kohustus, tuleb 2026. aasta kohta esitada hiljemalt 31. augustiks 2027. Aruanne peab olema akrediteeritud tõendaja poolt kinnitatud. 31. august 2027 on samuti tähtajaks imporditud kaubaga seotud heitkogusele vastavate sertifikaatide tagastamiseks. Sertifikaate saab soetama hakata 2027. a veebruaris.
Euroopa nõukogu võttis 08.10.2025 vastu määruse (EL) 2025/2083, millega sätestatakse netokaalu 50 tonni limiit, millest kalendriaastas vähem SPIM kaupade importijate suhtes ei kohaldata SPIM määruse (EL) 2023/956 nõudeid.
Lihtsustus ei laiene vesiniku ja elektrienergia impordile kolmandatest riikidest.
Igal aastal vaatab Komisjon selle kaalu limiidi üle ja vajadusel tõstab või langetab seda. Kui SPIM kaupade importija prognoosib, et tema 2026. aasta SPIM kaupade impordi netokaal jääb alla 50 tonni, ei ole 2026. aastal vaja ei SPIM tegevusluba ega ka täita määrusest tulenevat aruandluskohustust.
Kaalulimiidi täitumise jälgimise kohustus on importijal või tema esindajal, ning selle täitumisel ilma SPIM tegevusluba omamata, võivad järgneda SPIM määruse artiklist 26 tulenevad sanktsioonid.
Lisadokumentide märkimine impordideklaratsioonil SPIM kaupade korral
Kauba andmete juures märgitakse lahtris „Lisadokumendid ja mahakandmine“:
| Ettevõttel on SPIM tegevusluba | Lisadokumendi liik Y128 | SPIM konto nr CBAM-EE-202X-00000000000000 |
|
Ettevõte on esitanud SPIM registris taotluse NB! Kasutatav kuni 31.03.2026 |
Lisadokumendi liik Y238 | Taotluse nr APPL-EE-202X-XXX000000000000 |
| Erandid | Lisadokumendi liik Y137 | Imporditud kaupade netomass asjaomasel kalendriaastal ei ole kumulatiivselt suurem kui 50 000 kg neto |
| Lisadokumendi liik Y135 | Sõjalise tegevusega seoses veetav kaup | |
| Lisadokumendi liik Y237 | ELi päritoluga kaup | |
| Lisadokumendi liik Y134 | Büsingenist, Helgolandist või Livignost pärit kaubad | |
| Kaup seestöötlemise protseduurile | Lisadokumendi liik Y422 |
Kaup mis suunatakse protseduurile 51 (seestöötlemisele). NB! Lisakoodi tuleb kasutada kõikidel järgnevatel tollideklaratsioonidel (näiteks vabasse ringlusesse lubamisel, re-ekspordil jne) |
Lisateavet SPIM teemade kohta leiate nii Keskkonnaameti kodulehelt kui ka Euroopa Komisjoni CBAM lehelt.
Määrused
- SPIM määrus kehtestab imporditud kaupadele süsiniku piirimeetme, et vältida süsiniku lekke riski.
- Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/1773 määratakse kindlaks:
- aruandekohustused;
- heitkoguste arvutamise reeglid;
- andmed, mida tuleb aruandluses esitada.
- Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2025/486 määratakse kindlaks:
- tingimused ja menetlused SPIM-i volitatud deklarandi tegevusloa jaoks.
Kas alates 01.01.2026 võivad SPIM kaupu importida ainult ettevõtted, kellel on SPIM deklarandi staatus ehk kehtiv tegevusluba?
Euroopa nõukogu määrusega (EL) 2025/2083 on kehtestatud lihtsustus ehk sätestatud on 50 tonni netokaalu limiit, mis arvestatakse kõikide SPIM kaupade kohta kokku. Importijatele, kes kalendriaastas impordivad alla 50 tonni SPIM kaupu, ei kohaldata SPIM määruse (EL) 2023/956 nõudeid.
1. Mis tingimustel võib loomseid tooteid või kollektsioone, näiteks liblikaid, tuua?
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/632 lisas loetletud kaupadele kohaldatakse vastavalt määruse artiklile 3 ametlikku veterinaarkontrolli piiripunktis (määrus (EL) 2017/625). Liblikad kuuluvad kaubakoodi 9705 alla ja seega piiripunktis tuleb teha veterinaarkontroll, mille läbimist tõendab CHED dokument.
Ilma CITESi (ohustatud looma- ja taimeliikidega kauplemine) loata sissevedu on keelatud (nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97).
2. Kui palju võib tuua Eestisse kärbseseent Ukrainast ja Venemaalt?
Tegemist on mürgise seenega ja Eestis selle turustamine on keelatud.
Rohkem infot kärbseseene kohta leiab Terviseameti mürgistusteabekeskuse veebilehelt „Mürgistused loodusest”.
Kärbseseent Eestis toiduna (sh toidulisandina) ja toidu koostisosana turustada ei tohi, tegemist on uuendtoiduga, samas on tegemist ka mürgise seenega.
3. Kas Austraalias toodetud lehmanahast kaabu nõuab eriluba/kontrolli või on keelatud saata?
Kaabu kuulub 6506 koodi alla, kood ei ole loetletud määruse 2021/632 lisas ning vastavalt määrusele ei pea ametlikku kontrolli tegema.
Viimati uuendatud 27.03.2026
