Keskkonnakaitse

Eeskirjad, mille abil kaitstakse elukeskkonda ja loodust tervikuna. Siit leiate juhised, millistel tingimustel on võimalik importida või eksportida ohustatud looma- ja taimeliike (CITES konventsiooniga reguleeritud), biotsiide ja taimekaitsevahendeid, taimi ja taimseid saadusi, sh puitu ja puidust pakkematerjali ning jäätmeid.


Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora, CITES ehk Washingtoni konventsiooni) eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Eesti ühines CITESiga 1992. aastal 115. riigina. Tänaseks on selle konventsiooniga ühinenud enamus maailmariike.

CITESi kaupade ülemaailmne kontroll

CITES reguleerib loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelist kaubandust ning riikidevahelist liikumist lubade ja tõendite alusel. Ohustatud liigid on konventsioonis jaotatud 3 lisasse (I, II, III), mille leiate siit.

CITESi kaupade kontroll Euroopa Liidus

Euroopa Liit on kehtestanud oma õigusaktidega CITESist isegi rangemad reeglid ning jaotab ohustatud liigid nelja lisasse (A, B, C, D), mille leiate siit.

1. Euroopa Liidu liikmesriikidevaheline liikumine

Ohustatud looma- ja taimeliikidega ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise liikudes ei ole reeglina lube vaja taotleda, oluline on vaid, et vastutav isik on võimeline tõendama isendi seaduslikku päritolu. Erandiks on A lisasse kuuluvad elusisendid, millega peab olema kaasas selle riigi korraldusasutuse poolt väljastatud tunnistus, kus isend asub.

2. Import

Lisades A ja B loetletud liikidest isendite sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ning esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi sisseveoluba ja eksportiva riigi ekspordiluba või reeksportiva riigi reekspordiluba.

Lisades C ja D loetletud liikide sissetoomiseks tuleb läbida vajalik kontroll ja esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sisseveoteatis ning lisa C puhul ka eksportiva riigi ekspordiluba, re-eksportiva riigi re-ekspordiluba või päritolutõend.

3. Eksport ja reeksport

Lisades A, B ja C loetletud liikidest isendite väljaveo korral Euroopa Liidust tuleb läbida vajalik kontroll ning esitada tolliasutuses, kus väljaveo tolliformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt välja antud ekspordiluba või reekspordiluba.

Sisse- ja väljaveokohad

Eestisse võib ohustatud liike sisse tuua ja välja viia Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutustest.

4. A-lisa isendite ärilisel eesmärgil kasutamine

A-lisasse kuuluvate elusisendite igasuguse ärilise tegevuse korral peab alati olemas olema taotletud selle riigi korraldusasutuse poolt väljastatud sertifikaat, kus isend asub.A-lisasse kuuluvate elusisendite igasuguse ärilise tegevuse korral peab alati olemas olema taotletud selle riigi korraldusasutuse poolt väljastatud sertifikaat, kus isend asub.

Jäätmete rahvusvahelise veo reeglid on sätestatud ELi määruses 1013/2006. Jäätmete piiriülene vedu võib toimuda kirjaliku loa alusel või taaskasutamiseks mõeldud jäätmete osas määruse artiklis 18 sätestatud üldnõudeid arvestades spetsiaalse jäätmeveodokumendi alusel. Kõrvaldamiseks mõeldud jäätmete vedu väljapoole ELi ja EFTA riike on keelatud. 

Pädev asutus jäätmete veo küsimuses on Keskkonnaamet. Täpsemat infot leiate Keskkonnaameti kodulehelt: Jäätmete riikidevaheline vedu.

Nn rohelise nimekirja ehk mittekontrollitavate jäätmesaadetiste (jäätmeliigid määruse lisas III ja IIIB) veol peab kaubaga kaasas olema täidetud vorm määruse lisa VII ( Annex VII ) ning jäätmeveo korraldaja ja vastuvõtja vahel sõlmitud leping.

Ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritud jäätmete piiriülene vedu võib toimuda kirjaliku loa alusel. Täpsemalt Keskkonnaameti kodulehelt: Jäätmeveo loa taotlemine.

Piiriülese veoga tegelev jäätmevedaja peab omama kehtivat jäätmekäitleja registreeringut.  

Viited

Riikidevaheliste veolubade nimekiri

Fail allalaadimiseks Keskkonnaameti kodulehelt

Plastjäätmete veo erisused

Artikkel Keskkonnaameti kodulehel

Biotsiid on  toode, mis sisaldab toimeainena kemikaali või mikroorganismi, mis hävitab, tõrjub, muudab kahjutuks või võitleb inimesele kahjulike organismide vastu. Eeskirjad biotsiidide turul kättesaadavaks tegemise kohta on kehtestatud määrusega 528/2012.

Importimisel kontrollib toll vabasse ringlusse lubatavate biotsiidide nõuetelevastavust. Biotsiidi piiriülene vedu, sealhulgas e-kaubanduse kaudu biotsiidi tellimine, oma tarbeks või kättesaadavaks tegemine tasu eest või tasuta on keelatud, kui biotsiidil puudub Eestis väljastatud luba.

Eesti turul tohib kättesaadavaks teha või kasutada biotsiide, millel on biotsiidimääruse (EL) 528/2012 kohane luba või biotsiidiseaduse kohane registreerimistunnistus. Vastav number peab olema kantud biotsiidi etiketile.

Pädev asutus biotsiidide valdkonnas on Terviseamet, nende veebilehel info loa taotlemine ning asjakohane info biotsiididest , toimeainetest ja nende piiriülesest veost, samuti juhendid ja KKK. 

 Registreeritud biotsiidide loetelu Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) veebilehel autoriseeritud biotsiidide andmebaas . Biotsiidis võib kasutada ainult heakskiidetud toimeaineid ning toimeaine kontsentratsioon ei või ületada lubatud piirväärtus. Biotsiidimäärus seab nõuded infole, mis peab olema toote etiketil - biotsiidi märgistus .  

Nõuded taimekaitsevahendite impordile

Taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba. Taimekaitsevahendid klassifitseeritakse kaubarubriigis 3808.

  • Tooted, mis on ette nähtud taimekaitsevahendina importimiseks vabasse ringlusse, peavad olema  kantud taimekaitsevahendite registrisse. Taimekaitsevahenditel peab olema Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) luba nende turule laskmiseks.
  • Kauba saaja peab olema registreeritud taimekaitsevahendite turustajana turustajate registris.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artikli 52 lõikes 2 sätestatud juhul võib valdkonna eest vastutav minister ajutiselt keelata taime, taimse saaduse ja muu objekti teisest liikmesriigist või liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise ning Eestis turustamise.

Taimede ja taimsete toodete tollivormistus

Taimede või taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua. Mõnede taimede, taimsete saaduste sissevedu ühendusevälisest riikidest on keelatud.

Loetelu taimedest, taimsetest saadustest ja muudest objektidest, mille kolmandatest riikidest liitu sissetoomine on keelatud.

  • Ettevõte, kes tegeleb taimetervise kontrolli alla kuuluvate taimede ja taimsete saaduste ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisega peab olema kantud taimetervise registrisse.
  • Taimetervise kontrollile kuuluvad taimed, taimsed saadused ja muud objektid peavad olema varustatud eksportiva riigi pädeva asutuse poolt väljastatud nõuetekohase fütosanitaarsertifikaadiga.
  • Kauba sisseveost (sh transiidist) tuleb teavitada infosüsteemi TRACES NT (Trade Control and Expert System NT) kaudu, esitades piiripunktile eelteatise (Ühtse sisseveodokumendi I osa CHEDPP/ÜSTD-TS) enne saadetise füüsilist saabumist piirile. Lisainformatsioon Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Taimetervise kontrollile kuuluvaid kaupu on lubatud sisse tuua ainult selleks ettenähtud piiripunkti kaudu.

Kaubad peavad piiril läbima taimetervise kontrolli, mille läbimist kinnitab ühtse sisseveodokument CHEDPP/ÜSTD-TS.

Õigusaktid

Taimekaitseseadus Euroopa Komisjoni (EÜ) rakendusmääruse 2019/2072 lisad XI ja XII

Taimede ja taimsete saaduste loetelu, mis peavad olema varustatud fütosanitaarsertifikaadiga ning mis peavad piiripunktis läbima taimetervise kontrolli


Puidust pakkematerjal

Kaubasaadetistega kaasnev puidust pakkematerjal peab Euroopa Liitu sissetoomisel olema ISPM 15 standardi kohaselt töödeldud ja märgistatud.

Puidust pakkematerjal peab piiril läbima Põllumajandus- ja Toiduameti kontrolli, tuvastamaks puidukahjustajaid ja ISPM 15 nõuete täitmist. Puidust pakkematerjali nõuded

Hiinast, Valgevenest ja Indiast pärit teatud kaubaartiklite, nt erinevad kivid, keraamilised plaadid, sillutis, teekatteplaadid, alumiiniumist lehed ja plaadid (CN koodid 2514, 2515, 2516, 4401, 4415, 6801, 6802, 6803, 6907, 7606), sissetoomisega tegelevatel ettevõtetel tuleb kauba saabumisest teavitada TRACES NT kaudu.

Õigusaktid

Puidust pakkematerjali kontrollile alluvad kaubad on loetletud ning kontroll toimub vastavalt järgmistele õigusaktidele.


Venemaalt puiduveo reeglite muudatused

Alates 1. novembrist 2021 on VF Valitsuse 22.09.2021 määrusega nr 1599 keelatud kaubagruppide 4401, 4403, 4404 ja 4406 väljavedu Venemaalt Šumilkino piiripunkti (PP) ja Ivangorodi raudtee PP kaudu. Alles jääb võimalus nimetatud kaubagruppe toimetada Venemaalt välja Ivangorodi maantee PP (Narva-1) ja Petseri (Koidula) raudtee PP kaudu. Määrus ei keela töödeldud puidu (4407) väljavedu nimetatud PP-dest.

4401      Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul; puitlaastud ja -pilpad; saepuru ja puidujäätmed, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata)

4403      Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud

4404      Vitsapuit; lõhestatud teibad; pikuti saagimata vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega; puittoorikud jalutuskeppide, vihmavarju- ja tööriistakäepidemete valmistamiseks, jämedalt tahutud, kuid treimata, painutamata ja muul viisil töötlemata; puitlaastud jms

4406      Raudteede ja trammiteede puitliiprid

Lisaks keelatakse VF Valitsuse 20.07.2021 määrusega nr 1225 alates 1. jaanuarist 2022 Petseri raudtee (Koidula) PP kaudu järgmiste (EAMÜ) kaubakoodidega kaupade 4403 11 000, 4403 12 000 1, 4403 12 000 2, 4403 12 000 3, 4403 21, 4403 22, 4403 23, 4403 24, 4403 25, 4403 26 000 0, 4403 91, 4403 93, 4403 94 000 0 ja 4403 99 000 Venemaalt väljavedu. Sama määrusega täpsustatakse ka kaubagruppe muudetavas alusmääruses (VF Valitsuse 15.07.2010 määrus nr 521) ja määrusesse on esmakordselt lisatud kaubagrupp 4407 (töödeldud puit). Seega 1. jaanuarist 2022 lõpeb Luhamaal töödeldud puidu sissevedu. Ivangorod – Narva maantee PP-s on lubatud kaubagrupid 4401,  4403,  4404,  4406 ja 4407, v.a. need 4403 grupi kaubakoodid, mille väljavedu ka Petseri raudtee PP-s on keelatud.

Kokkuvõtlikult, alates 1. jaanuarist 2022 jääb kaubagruppidele 4401, 4403, 4404, 4406 ja 4407 sisseveoks avatud Narva maantee PP ja Koidula raudtee PP (v.a Koidulast kaupade koodidega 4403 11 000, 4403 12 000 1, 4403 12 000 2, 4403 12 000 3, 4403 21, 4403 22, 4403 23, 4403 24, 4403 25, 4403 26 000 0, 4403 91, 4403 93, 4403 94 000 0 ja 4403 99 000 sissevedu). Ivangorodi raudtee ja Luhamaa PP-de kaudu alates 1. jaanuarist 2022 eelnimetatud kaubagruppide Venemaalt väljavedu on keelatud.

Eestisse võib toimetada „EÜ VÄETIS“ märgistusega väetist ja väetist, mis on kantud väetiseregistrisse

Väetiste nomenklatuuri kehtestab põllumajandusministri 06.08.2014 määrus nr 78.

Väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral peab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile esitama tootja väljastatud asjakohase dokumendi väetise koostise kohta.

Töödeldud loomse päritoluga orgaanilise väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral peab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile esitama Põllumajandus- ja Toiduameti väljastatud loa.

Teadustöös kasutatavat väetist võib sisse vedada Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul loal (ei kehti kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise korral).

Ilma väetiseregistri kandeta võib Eestisse toimetada väetise, mille kogus on kuni 50 kg või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi.

Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis peab igasuguse koguse juures olema esitatud väetise koostist tõendav dokument ning see peab olema väetiseregistris registreeritud. Lihtsustatud korras ei ole lubatud kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetist Eestisse toimetada.

Õigusaktid

Viimati uuendatud 26.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?