Kui ostate uue või kasutatud sõiduki

Koostöös Transpordiametiga oleme koostanud nimekirja nõuannetest, mida tasub võtta arvesse uute ja kasutatud sõidukitega tehingute tegemisel. Siit leiate ka nõuanded sõidukitega seotud maksuarvestuseks.

Nõuanded uue või kasutatud sõiduki ostmisel

  • Kontrolli, kas autot müüb eraisik või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikute vahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus. 
  • Infot Eesti firma kohta leiad e-äriregistrist ja krediidiinfo teenust pakkuvatest andmebaasidest. Ettevõtete avalikke andmeid saab vaadata ka Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

    Ohumärk on, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ning firmal puudub koduleht.
  • Müüja maksuvõlga saad kontrollida Maksu- ja Tolliameti tasuta võlapäringust firma registrikoodi või eraisiku isikukoodi järgi. Samuti saab maksuvõla olemasolu kontrollida erinevatest krediidiinfo andmebaasidest. Kui müüjal on maksuvõlad, siis on põhjust kahelda tema usaldusväärsuses ja jätkusuutlikkuses.
  • Eraisikust müüja tausta kontrollimisel aitavad päringud internetis ja suhtlusportaalides, aga ka krediidiinfo andmebaasid. Kui eraisik pakub mitut autot, siis võib tegemist olla varjatud ettevõtjaga ja tasub olla ettevaatlik.
  • Müüja puhul võib oluline olla ka käibemaksukohustuslase numbri olemasolu ja kehtivus.

    Välisriigi isikute käibemaksukohustuslase numbri olemasolu ja kehtivust saab kontrollida veebilehelt „VIES VAT number validation".

    Eesti isikute puhul on võimalik kasutada Maksu- ja Tolliameti päringut „Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri otsing".

    Ohumärk on, kui teile müüb kallist sõidukit mittekäibemaksukohustuslasest äriühing – see peaks tekitama küsimuse, kas müüja ei peaks olema käibemaksukohustuslaseks registreeritud.
  • Vaata, kui kaua auto on müügis olnud. Kui väga kaua, siis võib see tähendada, et sellega ei ole kõik korras.
  • Sõidukit ostes peab sõiduki müüja kaasa andma registreerimistunnistuse (kahepoolse tunnistuse korral selle mõlemad pooled) ja sõiduki omamist tõendava dokumendi juhul, kui ta ei ole registreerimistunnistuse järgne omanik. Kontrolli ka müüja isikut.
  • Välismaalt vahendajalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.
  • Oluline on teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise isikuna või eraisikuna.
  • Võõrkeelse lepingu puhul ole kindel, et oled kõigest õigesti aru saanud.
  • Silmas tasub pidada, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud, samuti sõiduki registreerimistasud.
  • Eestist pärit auto puhul kontrolli Liikluskindlustuse Fondi kodulehel võimalikke avariisid (avariilisust saab kontrollida vaid nendel autodel, mis on olnud liiklusõnnetuses kannataja pool).
  • Kontrolli auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tee seda koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta. VIN-koodi vaata auto ja dokumentide pealt. Müügikuulutusele lisatud VIN-koodi suhtu teatud kahtlusega, kuna aeg-ajalt kasutatakse n-ö fantoomautode VIN-koodi.
  • VIN-kood (e tehasetähis) on 17-st tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (vehicle identification number). VIN-koodi peab olema sõidukile kandnud sõidukitootja, see peab olema loetav ja manipulatsiooni tunnusteta. VIN-kood peab olema sõidukile pressitud või löödud, lisaks võib selle teinekord tuvastada veel esiklaasi alt ning kindlasti sõiduki andmesildilt. Kontrolli alati sõiduki VIN-koodi ja võrdle seda hoolikalt dokumentidel olevaga.
  • Vaata suurte autoturgude portaale ja võrdle Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus (EL). Reeglina pärinevad kasutatud autod ELi suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.
    Eesti automüügiportaal: www.auto24.ee
    ELi autoturgude portaalid: www.mobile.de , www.autoscout24.de.
  • Kasutatud sõiduki tausta on võimalik kontrollida elektroonselt Transpordiameti sõiduki taustakontrolli päringust.
  • Mõningad võimalused elektrooniliselt kontrollida välisriigist soetatava sõiduki minevikku on leitavad Transpordiameti kodulehel tehnoviidete rubriigis. Mõnikord aitab sõiduki minevikku tuvastada sõiduki VIN-koodi guugeldamine. Sealjuures tasub veenduda, et guugeldatav VIN-kood kuulub ikka kõnealusele sõidukile. Transpordiametile teada olevate Eestis tegutsevate sõidukite valmistajate, ametlike esindajate ja maaletoojate nimekirja leiab lehelt „Tunnustatud margiesindused".
  • Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Tagaotsimiste kohta saab infot väljastada ainult sõiduki senise päritoluriigi vastav võimukandja. Transpordiamet või Maksu- ja Tolliamet siin kahjuks aidata ei saa.

Sõiduautod väljastpoolt ELi

  • Tänapäeval on üsna levinud, et Euroopa päritolu sõiduautot toodetakse nii Euroopasse kui ka näiteks Põhja-Ameerikasse turu nõudeid silmas pidades. Nõuded erinevad paraku piirkonniti ning seetõttu võib Euroopa päritolu, kuid kolmandate riikide turule toodetud sõiduauto registreerimisel Eestis tekkida lisakulutusi üksiksõiduki kinnituse, vajalike ümberehituste jms osas.
  • Auto algset päritolu või sihtturgu saab aidata kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Probleemivabam on muidugi soetada sõiduk, millel juba on Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Tüübikinnituse numbri leiad sõiduki andmesildilt. Euroopa auto (EÜ tüübikinnitusega) andmesilt koosneb alati samadest andmeväljadest.
  • Tüübikinnitus peab Eestis olema alates 01.01.1998 esmaregistreeritud sõiduautol, alates 01.01.2001 haagisel, alates 01.01.2003 traktoril ning alates 01.01.2004 mootorrattal. Väljapoole Euroopa Liitu (EL) toodetud sõidukid võivad küll olla registreeritud mõnes liikmesriigis, kuid see ei tähenda veel automaatselt, et Eesti sõiduki sealset üksiksõiduki kinnitust tunnustada saaks, kuna nõuded üksikkinnitusele on riigiti erinevad.
  • Ka mõningad Euroopa riigid ei kuulu ELi (nt Šveits, Norra jt), mistõttu sealsetel sõidukitel ei pruugi olla EÜ tüübikinnitust või üksikkinnitust meie tähenduses. Siinkohal on tihti abi jälle ametlikest margiesindustest, kes saavad sõiduki nõuetele vastavust kinnitada.

Sõidukid Ühendkuningriigist

  • On ka sõidukeid, mis on küll Euroopa päritolu ja vastava tüübikinnitusega (EÜ tüübikinnitus), kuid mis on komplekteeritud ja mõeldud kasutamiseks vasakpoolse liiklusega riikides (nt Suurbritannia), nii et sõiduki rool asub paremal. Selliseid sõidukeid on võimalik Eestis registreerida juhul, kui sõiduk on oma algses komplektsuses (nt ei ole juhtimisseadmeid ümber ehitatud).
  • Isegi kui sõiduki rool asub juba vasakul pool, on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on juba (omavoliliselt) ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati valmis tegema. Teise riigi esinduse kinnituse aktsepteerimine ilma seda esindust tundmata nõuab jällegi lisadokumente.
  • Hea välimusega läikival sõidukil võib olla silmaga mittenähtavaid puudusi. Halvasti taastatud, õnnetusse sattunud sõidukil võivad olla jäänud parandamata silmaga nähtamatud komponendid. Tee proovisõit sõiduki tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel). Vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, valgustusseadmete ja rehvide seisukorda. Sõidukis kasutatava elektroonika korrasolekut saad hinnata, vaadates, kas armatuurlaua märgulambid põlevad.
  • Lepi kokku võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel. Nii saab teada, kas auto kisub, ujub, undab jms.
  • Korrasoleku kontrolliks on kindlaim viia auto lähimasse sama margi esindusse, aga abi on ka heast spetsialistist. Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.
  • Autot üle vaadates pööra tähelepanu kolmele põhiasjale: auto üldine seisukord (kontrolli ka tagurduskäiku, seisupidurit ja kõiki elektriseadmeid), dokumendid ja võimalik avariilisus. Jälgi sõiduki kulumisastet, kontrolli selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.
  • Kõige ohtlikum on siiski peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Värvi- ja pahtlikatte paksust saab mõõta lihtsate seadmetega.
  • Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelite, aga kindlasti mitte laiatarbeautode puhul. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke.
  • Jälgi, et oleksid müüjalt saanud kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe kirjalikult, sest suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.
  • Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Eestis sõidukitele kehtivad tehnonõuded näevad suures osas ette, et sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule. Kindlasti pööra sõidukit ostes eelnevalt tähelepanu selle valgustusseadmetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavöödele jms, veendumaks, et sõidukit ei ole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele.
  • Kui registreerimistunnistusel on kehtiva tehnoülevaatuse märge, siis on soovitav küsida ka vastavat tehnoülevaatuse kontrollkaarti.
  • Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhetkel tehniliselt korras. Sõiduki tehnoseisundi eest vastutab selle kasutaja.
  • Sõiduki registreerimistunnistus seob endaga enamjaolt suuremat summat raha kui peotäis rahakupüüre – registreerimistunnistuse juurde kuulub auto. Sellegipoolest on tihti kombeks pigem veenduda rahatähe õigsuses, kui vaevuma kontrollima registreerimistunnistuse õigsust. Kontrolli, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid müüja Sulle andis (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne).
  • Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ära usalda auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tee ikkagi margiesinduses.
  • Välisriigi dokumentide õigsuse tuvastamisel on abiks kohalik liiklusregister, kuhu võiksid koos sõiduki omanikuga enne tehingu tegemist pöörduda.
  • Pigem kontrolli rohkem kui vähem ja kahtluse korral jäta tehing tegemata.
  • Ka juhul, kui kõik näib korras olevat, tasuks müüjaga kokkuleppel käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja.
  • Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav autoasjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate ilujuttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta.
  • Kui ostad auto korralikult automüügifirmalt ja siiski ilmneb mõni tõsisem probleem, siis leiab müüja mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüja või kahtlane automüügiplats ei tee seda kunagi.
  • Transpordiamet ei uuri auto registritoimingute tegemisel auto ajalugu, kuna selleks ei ole tal seadusest tulenevat kohustust, seega lasub kogu vastutus pigem ostjal.
  • Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping (vt näidisvormi (DOC)) kahes eksemplaris, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Võimalusel identifitseeri müüja ning pane kirja müüja kontaktandmed. Kui müüjaks on välismaalane, siis leping on tavapäraselt koostatud müüja riigikeeles või mõlemale osapoolele arusaadavas keeles. Tehing ei ole usaldusväärne, kui dokumentatsioon on koostatud keeles, mida kumbki osapool ei mõista.
  • Lisaks tuleks lepingusse kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti.
  • Võimalusel tasu ostu eest pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada.
  • Jälgi, kes on raha saaja: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Sularahatehing ei pea tähendama petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.
  • Teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist ostetud ja seal registreeritud kasutatud transpordivahendi ostmisel Eestis makse tasuma ei pea.
  • Käibemaksukohustuslasena sõiduki soetamisel on üldjuhul kaks varianti, kas ühendusesisese soetusena või kasutatud kaupade käibemaksuga maksustamise erikorraga
  • Kauba ühendusesisene soetamine tuleb deklareerida käibedeklaratsioonil lahtrites 1 (maksustatav käive), 4 (käibemaks) ning 6 ja 6.1 (informatiivsed lahtrid kauba ühendusesisese soetuse kohta). Ühtlasi saab sõiduki soetamiselt arvestatud käibemaksu ka samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata, deklareerides selle lahtris 5.
  • Kui sõiduk ostetakse edasimüügi eesmärgil ning edasimüügil soovitakse rakendada kasutatud kauba erikorda, siis tuleb veenduda, et vastav seaduslik alus oleks soetusdokumendil olemas ning käibemaksu erikorra tekkimine põhjendatud.
  • Kui soetate sõiduki EList, aga sõiduk ei ole eelnevalt ELis registreeritud ning on pärit kolmandast riigist (näiteks Saksamaalt ostetud kasutatud auto ei ole eelnevalt Saksamaal registreeritud ja omab mitte Euroopa Liidu, nt Šveitsi registreerimistunnistust), siis peab ELis impordimaksude tasumise tõendamiseks müüjalt küsima tollideklaratsiooni koopia. Kui see puudub, siis peab Eestis esitama Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu.
  • Kolmandast riigist transpordivahendi ostmisel peab esitama Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu.
  • Uue transpordivahendi (mh sõiduauto, mille ostuhetkel on esmasest registreerimisest möödunud vähem kui kuus kuud või sellega on sõidetud vähem kui 6000 km, käibemaksuseadus § 7 ) soetamisel tuleb eraisikutel ja mittekäibemaksukohustuslasest äriühingutel tasuda Eestis käibemaks, olenemata sellest, kas ostuhetkel oli käibemaks tasutud või mitte. Selleks tuleb 10 kalendripäeva jooksul transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks esitama Maksu- ja Tolliametile transpordivahendi soetamist tõendavad dokumendid ning tasuma käibemaksu. Käibemaksu tasumine võib toimuda nii sularahas kui pangaülekande alusel.
  • Pane tähele, et ka kasutatud sõiduauto võib käibemaksuseaduse mõistes olla uus kui selle esmasest registreerimisest on möödunud vähem kui kuus kuud või sellega on sõidetud vähem kui 6000 km.
  • Uue transpordivahendi ühendusesisese soetamise kohta andmete esitamiseks kasutab isik tollideklaratsiooni vormi, esitab soetamise kohta ostuarve ning Maksu- ja Tolliameti nõudmisel müügilepingu (rahandusministri 30.03.2004 määrus nr 38).
  • Tollideklaratsiooni vormil täidetakse järgmised lahtrid: kauba saatja, kauba nimetus, kauba saaja, lähteriik, kauba maksumus, valuuta, kauba kirjeldus, maksumäär ja -summa.
  • Käibemaksu tasumist kinnitab Maksu- ja Tolliameti poolt tollideklaratsiooni vormile tehtud märge „Kaup vabastatud".
  • Algselt mõistliku hinnaga transpordivahendi hind võib tulenevalt uue transpordivahendi mõistest kujuneda oluliselt kõrgemaks. Vajadusel veendu enne tehingu sooritamist võimaliku käibemaksukohustuse tekkimises.
  • Iga sõidukiga, enne selle registreerimist Eestis, tuleb Transpordiametis läbida sõiduki registreerimiseelne ülevaatus, mille käigus tehakse sõidukile tehnonõuetele vastavuse kontroll.
  • Transpordiamet ning Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Transpordiametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis kasutusele võetud, toodud Eesti Vabariigi territooriumile ja mida soovitakse liiklusregistris registreerida. Andmete kontrolli võimalikult kiire läbimise aluseks on korrektselt täidetud taotlus.
  • Soovitame enne sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse läbimist täita registreerimiseelne taotlus Transpordiameti e-teeninduses (vt taotluse täitmise juhendit), mis tagab, et registreerimiseelsele ülevaatusele minnes on kindlus dokumentide õigsuse osas olemas ning registreerimisega ei teki viivitust. Taotluse täitmisel hoia ostu dokumendid ja sõiduki registreerimistunnistus käepärast.
  • Kui Transpordiameti e-teeninduses ei ole taotlust võimalik täita, siis teeb seda Transpordiameti ametnik registreerimiseelse ülevaatuse käigus. Eelnev tähendab seda, et alles seejärel edastatakse dokumendid Maksu- ja Tolliametile kontrollimiseks ning sõiduki kohene registrikande tegemine pärast registreerimiseelse ülevaatuse läbimist ei ole kahjuks võimalik.

Lugege rohkem Transpordiameti juhendist "Sõidukite registreerimiseelne dokumentide menetlemine e-teeninduses".

Sõidukitega seotud maksuarvestus

Vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõikele 4 loetakse erisoodustuseks igasugust kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida antakse töötajale seoses töötamisega tööandja juures. Muuhulgas on erisoodustuseks ka sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine.

Erisoodustuse maksustamise eesmärgiks on maksustada võrdselt töötajale nii rahaliselt kui mitterahaliselt antavad hüved. Oluline on märkida, et erisoodustusena maksustatakse just töötaja rahaline tulu, mitte tööandja kulu. Seega võib mõnikord juhtuda, et tööandja ei olegi (otsest) kulutust teinud, kuid erisoodustus on siiski antud ja maksukohustus tekkinud.

Lähemalt saate lugeda juhendist „Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitelt (v.a sõiduauto)".

Alates 1. jaanuarist 2018 tekkis erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.

Tööandja sõiduautode (M1- ja M1G-kategooria sõidukite) puhul on seadusandja maksukohustuse arvutamiseks kehtestanud erireeglid. Põhjuseks on asjaolu, et tööandja sõiduauto töötajale kasutada andmine on väga levinud ning maksukohustuse arvutamine vara kasutada andmise üldreeglite kohaselt oleks maksumaksjale liialt koormav.

Alates 1. jaanuarist 2018 on erisoodustuse hind:

  • uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja
  • üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus.

Sõiduauto mootori võimsuse (kW) leiab Transpordiameti liiklusregistrist või sõiduauto registreerimistunnistuselt (tehnilisest passist).

Samuti on erisoodustuse hind võimalik arvutada kilovatipõhiselt ka kaubiku (N1-kategooria sõiduki) puhul, mida tööandja võimaldab kasutada erasõitudeks.

Alates 1. jaanuarist 2018 ei ole enam võimalik erasõite hüvitada arvestuse alusel. Seetõttu ei ole vajalik ka sõidupäeviku pidamine. Samas kui tööandja tahab tõendada sõiduauto kasutamist üksnes ettevõtluses ja töösõitude tarbeks, siis on võimalik sõidupäevikut pidada (nt elektroonilist GPS-sõidupäevikut vm).

Kui on tõendatud, et tööandja võimaldab sõiduautot kasutada üksnes töösõitudeks, siis erisoodustust ei teki.

Kuna erisoodustuse maksustamine ei olene enam sõiduauto kasutamisest erasõitudeks ja erasõite ei ole enam arvestuse alusel võimalik hüvitada, siis juhul kui tööandja ka rendib sõiduauto töötajale soodus- või turuhinnaga, siis erisoodustuse maksukohustus tekib ikka kilovatipõhise arvestuse alusel.

Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal sellest Transpordiametit teavitada. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustuselt makse.

Kui firma rendib sõiduautot teisele firmale, siis tuleb teha Transpordiameti liiklusregistris märge. Rendileandja ei saa tagada seda, et rentnik teeb autoga ainult töösõite. Kui rentnik võimaldab oma töötajatel sõiduautot kasutada ka erasõitudeks, siis sõltumata Transpordiameti liiklusregistri märkest tuleb rentnikul sõiduauto erisoodustuselt maksud deklareerida ja tasuda.

Transpordiametit tuleb teavitada M1-kategooria sõidukite, st sõiduautode, üksnes töösõitudeks kasutamise võimaldamisest. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Transpordiametit teavitada ei tule.

Lisainfo leiate veebilehelt „Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitelt (v.a sõiduauto)".

Alates 1. jaanuarist 2018 muutus erisoodustuse hind soodsamaks väiksema mootori võimsusega autode (kuni 130 kW) ja kallimaks suurema mootori võimsusega autode (üle 130 kW) puhul.

Erisoodustuse maksukohustus kujuneb:

  • uue auto puhul 1,30 eurot ühe kW kohta kuus:
    • tulu- ja sotsiaalmaks 1,96 eurolt:
      tulumaksukohustus: 1,96 × 20/80 = 0,49 eurot
      sotsiaalmaksukohustus: (1,96 + 0,49) × 33% = 0,81 eurot
    • seega kokku maksukohustus: 0,49 + 0,81 = 1,30 eurot;
  • üle 5 aasta vanuse auto puhul 0,97 eurot ühe kW kohta kuus:
    • tulu- ja sotsiaalmaks 1,47 eurolt.

Erisoodustuse maksumus arvutatakse sõiduauto võimsuse järgi:

  • 1,96 eurot kW kohta või
  • kui sõiduauto on vanem kui 5 aastat, siis 1,47 eurot kW kohta.
Näide 1

Uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on:

  • erisoodustuse hind: 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning
  • sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot:
    tulumaksukohustus: 372,40 × 20/80 = 93,10 eurot ja
    sotsiaalmaksukohustus: (372,40 + 93,10) × 33% = 153,62 eurot,
    seega kokku maksukohustus: 93,10 + 153,62 = 246,72 eurot.
Näide 2

Uue 90 kW võimsusega sõiduauto puhul on:

  • erisoodustuse hind: 1,96 × 90 = 176,40 eurot ning
  • sellelt arvutatud maksukohustus on 116,87 eurot (tulu- ja sotsiaalmaks).

Erisoodustuse deklareerimine ei muutu ja tööandja sõiduauto erisoodustus deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisal 4 iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt TSD alusel.

Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse üldjuhul arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise piirang kehtib M1-kategooria (sh M1G) sõidukile, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

Lähemalt lugege veebilehelt „Sõiduautodega seotud käibemaksuarvestus".

Käibemaksukohustuslane peab teavitama maksuhaldurit ettevõtte sõiduautode kasutusest käibedeklaratsioonis (vormi KMD lahtrid 5.3 ja 5.4) (käibemaksuseaduse (KMS) § 30 lõige 6).

Vormi KMD lahter 5.3
  • Vormi KMD lahtris 5.3 märgitakse KMS § 30 lõike 4 punktides 3–5 sätestatud tingimustele vastavate sõiduautode arv ehk sõiduautode arv, mida kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse jaoks või peamiselt tasuliseks sõitjateveoks või õppesõiduks.
  • Eraldi tuleb välja tuua ka sellise sõiduauto soetamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel mahaarvatav käibemaks.
  • Üldjuhul on sisendkäibemaksu õigus maha arvata 100%-liselt.
  • Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis tuleb sisendkäibemaksu arvestamisel arvestada ka maksustatava käibe osatähtsust kogu käibes.
Vormi KMD lahter 5.4
  • Vormi KMD lahtris 5.4 märgitakse sõiduautode arv, mida kasutatakse nii ettevõtluses kui ka mitteettevõtluses. See tähendab, et märgitakse selliste sõiduautode arv, mis ei vasta KMS § 30 lõikes 4 sätestatud tingimustele ja sellise sõiduautoga seotud kuludelt arvestatud sisendkäibemaksusumma.
  • Üldjuhul on nii ettevõtluses kui ka mitteettevõtluses kasutatavate sõiduautodega seotult õigus maha arvata 50% sisendkäibemaksust.
  • Mahaarvatav osa võib olla erandjuhul ka väiksem kui 50%. Seda juhul, kui ettevõtlus isiku kogutegevuses moodustab väiksema osa kui 50% (nt mittetulundusühingud).
  • Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis vähendatakse mahaarvatavat sisendkäibemaksu osa vastavalt maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsusele. Vastavas lahtris tuleb deklareerida ka sõiduautod, mida ei ole reaalselt selles maksustamisperioodis kasutatud (näiteks sõiduauto oli remondis). Sõiduauto tuleb deklareerida selles lahtris, mis vastab sõiduauto kasutamise eesmärgile. Kui sõiduauto on põhimõtteliselt kasutuses nii ettevõtluses kui ka eratarbimises, siis märgitakse selle sõiduautoga seotud andmed lahtris 5.4. Lahtrites 5.3 ja 5.4 ei deklareerita sõiduautosid, mis on soetatud müügiks või kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks, kui neid sõiduautosid ise kasutusele ei võeta.

Vastavas lahtris tuleb deklareerida ka sõiduautod, mida ei ole reaalselt selles maksustamisperioodis kasutatud (näiteks sõiduauto oli remondis). Sõiduauto tuleb deklareerida selles lahtris, mis vastab sõiduauto kasutamise eesmärgile. Kui sõiduauto on põhimõtteliselt kasutuses nii ettevõtluses kui ka eratarbimises, siis märgitakse selle sõiduautoga seotud andmed lahtris 5.4.

Lahtrites 5.3 ja 5.4 ei deklareerita sõiduautosid, mis on soetatud müügiks või kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks, kui neid sõiduautosid ise kasutusele ei võeta.

Kui sõiduauto loeti soetamisel ainult ettevõtluses kasutatavaks ja arvati ostuhinnalt sisendkäibemaks maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul arvates selle soetamisest või müügiks soetatud sõiduauto enda ettevõtluses kasutusele võtmisest hakatakse seda kasutama ka isiklikeks sõitudeks, siis:

  • kui sõiduauto soetati 2018. aastal või soetatakse hiljem – tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu soetamise kuu käibedeklaratsioonis;
  • kui sõiduauto on soetatud enne 2018. aastat – tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu 2018. a jaanuari käibedeklaratsioonis.

Soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel loetakse selline sõiduauto kogu esimese kahe kasutusaasta jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavaks, sõltumata selle tegelikust ettevõtluses kasutamise osatähtsusest esimese kahe aasta üksikutel kuudel.

Kui üksnes ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutusotstarve muutub ning sõiduautot hakatakse kasutama ka muul kui ettevõtluse eesmärgil, siis rakendub sellise sõiduauto osas sisendkäibemaksu maha arvamise piirang 50%. Piirangust tuleb lähtuda vähemalt üks aasta (12 kuud) sõiduauto kasutusotstarbe muutmise maksustamisperioodi algusest arvates, olenemata asjaolust, kas sõidukit kasutati kõik need kuud osaliselt eratarbimises või mõni kuu ka eranditult ettevõtluse eesmärgil.

Näiteks kui isik on algselt teavitanud, et kasutab sõidukit vaid ettevõtluse jaoks ning näiteks juunis 2017 võtab selle sõiduauto kasutusele ka eratarbeks, siis saab ta selle sõiduautoga seonduvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses kuni maini 2018 (kaasa arvatud), sõltumata asjaolust, kas ta seda sõiduautot kasutab vaid ettevõtluse jaoks või mitte. Aastane piirang sisendkäibemaksu maha arvamise osas kehtib ka sõltumata sellest, milline on Transpordiameti liiklusregistris sõidukite andmebaasis tehtav märge.

Jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ei vähendata ja jooksvate kulude puhul seda nn kahe aasta reeglit ei rakendata.

Näide 1

Sõiduauto soetatakse detsembris 2017 käibemaksuta hinnas 20 000 eurot ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Juulis 2018 hakatakse sõiduautoga tegema ka erasõite – seega ei ole täidetud nõue kasutada sõiduautot vähemalt kahe aasta jooksul üksnes ettevõtluses.
Kuna käibemaksuseaduse muudatus jõustus 1. jaanuaril 2018, siis tehakse sisendkäibemaksu ümberarvestus 2018. a jaanuari käibedeklaratsioonis, vähendades lahtrites 5, 5.2 (kui põhivarana arvel) ja 5.3 algul deklareeritud mahaarvatavat sisendkäibemaksu 2000 euro võrra (50% 4000 eurost on 2000 eurot).
Kuna jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ümber ei arvestata, siis jääb sõiduauto ja sellega seotud kulude sisendkäibemaks, sealhulgas ka soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks (hoolimata korrigeerimisest), kuni 2018. a juunini käibedeklaratsiooni lahtrisse 5.3.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse detsembris 2018 käibemaksuta hinnas 20 000 eurot ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). 2019. a juunis hakatakse sõiduautoga tegema ka erasõite – seega ei ole täidetud nõue kasutada sõiduautot vähemalt kahe aasta jooksul üksnes ettevõtluses.
Sisendkäibemaksu ümberarvestus tuleb teha 2018. a detsembri käibedeklaratsioonis, vähendades lahtrites 5, 5.2 (kui põhivarana arvel) ja 5.3 deklareeritud mahaarvatavat sisendkäibemaksu 2000 euro võrra (50% 4000 eurost on 2000 eurot).
Kuna jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ümber ei arvestata, siis jääb sõiduauto ja sellega seotud kulude sisendkäibemaks, sealhulgas ka soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks (hoolimata korrigeerimisest), kuni 2019. a maini käibedeklaratsiooni lahtrisse 5.3.

Kui uut nn kahe aasta reeglit rakendatakse sõiduauto puhul, mille erasõitudeks kasutamist omatarbena maksustati (peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks kasutatud auto), siis vähendatakse tagasimaksmisele kuuluvat käibemaksusummat sõiduauto omatarbelt juba makstud käibemaksu võrra. See tähendab, et kahe aasta jooksul alates sõiduauto soetamisest kas üldse lõpeb selle kasutamine sõitjateveoks või õppesõiduks või seda enam ei kasutata peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks (ja kasutatakse muuhulgas ka ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks).

Kui sõiduautot hakatakse kasutama erasõitudeks, siis alates 1. jaanuarist 2018 saab ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50% sõltumata sellest, kas sõiduautoga ka selle üheaastase perioodi järgmistel kuudel erasõite tehakse või mitte; maksuvaba käive ja mitteettevõtlus (näiteks MTÜ või FIE puhul) võib mahaarvamise protsenti veelgi vähendada.

See nn ühe aasta reegel kehtib sõltumata sõiduauto soetamise ajast – ka sõiduautode puhul, mille soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on juba lõppenud. Kui korrigeerimisperiood veel ei ole lõppenud, siis tuleb soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel konkreetse kalendriaasta lõpul arvestada, et vähemalt ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust tuleb see sõiduauto lugeda osaliselt ettevõtluses kasutatavaks. Käibemaksuseaduse § 32 lõikesse 4 on alates 1. jaanuarist 2018 lisatud ka täpsustav lause, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus arvestatakse vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatule.

Jooksvate kulude hulka kuuluvad ka sõiduauto kasutusrendimaksed ning kasutusrendile võetud sõiduauto puhul eespool selgitatud nn kahe aasta reeglit ei rakendata.

Näide

Sõiduauto soetatakse detsembris 2018. Sõidukit kasutatakse algul 100% ettevõtluses (ja seejuures ainult maksustatava käibe tarbeks), kuid juulist kuni septembrini 2019 tehakse ka erasõite.
Kuna juulis 2019 alustati erasõitudega, siis rakendub nüüd uus nn ühe aasta reegel – alates juulist 2019 kuni 2020. aasta juunikuuni saab sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 50% hoolimata sellest, et ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni juunini 2020 selle autoga tegelikult erasõite ei tehta.
2020. aasta juulis ja augustis tehakse samuti ainult ettevõtlusega seotud sõite – kuna erasõitudeks kasutusele võtmisest on nüüd juba möödas üle ühe aasta, siis saab nendel kuudel jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 100%. Alates septembrist 2020 hakatakse jälle tegema ka erasõite ning alates sellest kuust on sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise ulatus jälle 50% vähemalt kuni augustini 2021.

Kui ettevõtja käibemaksukohustuslaste registrist kustutatakse ja tal on veel võõrandamata põhivara, mille sisendkäibemaksu korrigeerimise periood ei ole lõppenud, siis peab ta registrist kustutamise kuu käibedeklaratsioonis tegema selle põhivara sisendkäibemaksu viimase korrigeerimise, võttes seejuures arvesse kogu korrigeerimisperioodi lõpuni jäänud ajavahemiku.

Korrigeerimise tegemisel võetakse aluseks registrist kustutamise aasta osas kalendriaasta algusest kuni registrist kustutamiseni põhivara tegelik maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus ja ainult ajavahemik alates registrist kustutamise kuust kuni korrigeerimisperioodi lõpuni loetakse perioodiks, millal seda põhivara ei kasutata maksustatava käibe tarbeks.

KMS § 32 lõikes 4 on sätestatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus kord, kui muutub põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus 5 kalendriaasta jooksul.

Ümberarvestus tehakse iga kalendriaasta lõpus 1/5 ulatuses, arvestades põhivara kasutamist ettevõtluse jaoks ning maksustatava käibe suhet kogu käibesse.

Põhivara ümberarvestuse kord kehtib ka sõiduautodele. Proportsiooni arvestamisel võetakse aluseks sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks 50%.

Ettevõtluses kasutamise osatähtsus ei ole 50% juhul, kui:

  • maksukohustuslase ettevõtlus kogu tegevuses on väiksem kui 50% (nt asutused, mittetulundusühingud, KMS § 29 lg 4).

    Sisendkäibemaksu korrigeerimist tuleb teha nii sõiduauto kui selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuse puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust (üldjuhul sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste soetused ei suurenda sõiduauto soetusmaksumust). Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemikku sõiduauto põhivarana arvele võtmist kuni kalendriaasta lõpuni.

    Kui sõiduauto võõrandatakse enne viie kalendriaasta möödumist, siis sõiduauto võõrandamise kuul korrigeeritakse sisendkäibemaksu arvestades, et sõiduautot kasutatakse võõrandamise aastal ja sellele järgnevatel aastatel vaid maksustatava käibe tarbeks.

    Kui maksukohustuslane (nt mittetulundusühing, asutus) kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni KMS § 29 lg 4 alusel ehk ettevõtluse proportsiooni kogu tegevuse osas, siis arvatakse sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste saamisel sisendkäibemaks maha vastava proportsiooni ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50%. Näiteks kui mittetulundusühingu ettevõtlus kogu tegevuses on 30%, siis sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel saab sisendkäibemaksu maha arvata 30%. Juhul kui aga ettevõtluse osatähtsus oleks 70%, siis saab sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses (vt ka KMS § 29 lg 4 kommentaare).
     
  • maksukohustuslane rakendab KMS § 30 lõikes 4 toodud erandeid.

    KMS § 30 lõige 7 puudutab vaid olukorda, kui sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvamisel lähtutud KMS § 30 lõike 4 punktides 2–5 toodud erandist, kuid kahe aasta (24 kuu) jooksul sõiduki kasutus ei vasta enam KMS § 30 lõikes 4 sätestatule (st lõikest 7 ei lähtuta juhtudel, kui sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud 50% vastavalt lõikele 3). Antud lõige (st 2 aasta reegel) puudutab sõiduauto soetamisel tasutud käibemaksu, mitte sõiduauto jooksvaid kulusid.

    Näiteks taksoveoks kasutatud sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutub ja seda sõiduautot ei kasutata enam ühegi erandipunkti tingimusele vastavalt. Kui sõidukit hakatakse 2 aasta jooksul selle soetamisest alates kasutama muul otstarbel kui erandites ette nähtud, siis tuleb teha sõiduauto soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb teha maksustamisperioodil, millal sisendkäibemaks maha arvati ja sisendkäibemaks tuleb 50 protsendi ulatuses riigi tuludesse tagasi maksta. Kuna parandus tehakse maksustamisperioodis, mil sisendkäibemaks varemalt maha arvati, siis sellega kaasneb ka intressi tasumise kohustus, kui maksukohustuslasel ei olnud selle summa osas ettemaksu.

    Kuna peamiselt reisijateveoks ja õppesõiduks kasutatavate sõiduautode puhul on sisendkäibemaksu 100%-lise maha arvamise õigus, kuid samas sellise sõiduauto eratarbes kasutamist tuleb omatarbena maksustada, siis topeltmaksustamise vältimiseks vähendatakse KMS § 30 lõike 7 alusel tekkinud maksukohustust vastavalt sellise sõiduauto omatarbeks kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra.

    Kui müügiks soetatud sõiduauto võetakse oma ettevõtluses kasutusele, kuid mitte eranditult ettevõtluse jaoks, siis tehakse sisendkäibemaksu ümberarvestus selles maksustamisperioodis, millal sõiduauto oma kasutusse võeti. Müügiks soetatud sõiduauto kasutusele võtmisel KMS § 30 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel arvestatakse nimetatud 2 aasta perioodi nimetatud punktides toodud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.
Näide

Sõiduauto soetati jaanuaris 2018 ning arvati sisendkäibemaks maha 100 protsendi ulatuses 4000 eurot, kuna sõidukit kasutatakse vaid erandis toodud tingimustele. Alates oktoobrist 2018 selle sõiduki kasutamine ei vasta enam KMS § 30 lõikes 4 toodud tingimustele. Sisendkäibemaksu osas tuleb teha parandus 50 protsendi ulatuses ehk siis 2000 euro osas 2018. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud 50 protsendi ulatuses

Näide 1

Sõiduauto soetati märtsis 2017. Sõiduauto eest maksti 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Sisendkäibemaks arvati maha 2000 eurot (s.o 50% 4000 eurost). Sõidukit kasutatakse kuni 1. jaanuarini 2022 nii ettevõtluse kui ka eratarbe jaoks. Seega viie kalendriaasta jooksul kasutusotstarve ei muutunud ning järelikult sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse detsembris 2018 hinnaga 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Auto müüakse veebruaris 2021. Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2018, 2019, 2020) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 50%: 3 × 400 = 1200 eurot.

2021. ja 2022. a eest on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 100%: 2 × 800 = 1600 eurot. Seega korrigeerimise tulemusena on kokku sisendkäibemaksu mahaarvatav osa 2800 eurot. Arvestades, et sõiduauto soetamisel arvati sisendkäibemaksu maha 2000 eurot, siis korrigeerimise tulemusena 2021. a veebruaris arvatakse lisaks maha 800 eurot (2800 – 2000), mis kajastatakse 2021. a veebruari deklaratsiooni lahtris 11. Sama tulemuse saab ka nii: arvestades et 2 aastat kasutati n-ö vaid ettevõtluse jaoks ja iga aasta eest jäi maha arvamata 50 protsendi ulatuses 400 eurot, siis saab veel maha arvata: 2 × 400 = 800 eurot.

Näide 3

Sõiduauto soetati märtsis 2018. Sõiduauto eest maksti 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot ning soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Sõidukit hakatakse kasutama eranditult vaid ettevõtluse jaoks 1. jaanuarist 2019 kuni 3. märtsini 2020, millal sõiduk müüakse. Sisendkäibemaksu ümberarvestused tehakse järgmiselt:

  • esimesel aastal käibemaksu ümberarvestust ei tehta. Esimene ümberarvestus tehakse 2019. a detsembris. Ümberarvestuses lähtutakse asjaolust, et 2019. aastal kasutati sõidukit eranditult maksustatava käibe tarbeks (vastab KMS § 30 lg-le 4), seega 2019. a eest võib maha arvata 800 eurot (4000 ÷ 5). Sõiduauto soetamisel on maha arvatud ühe aasta kohta 400 eurot (2000 ÷ 5). Seega 2019. a detsembris korrigeerimise tulemusena arvatakse täiendavalt maha 400 eurot, mis deklareeritakse detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.
  • teine ümberarvestus tehakse 2020. a märtsis. Ümberarvestuse tegemisel lähtutakse, et põhivara võõrandamise aastal ning sellele järgnevatel aastatel (arvestades 5aastast korrigeerimisperioodi) kasutatakse põhivara vaid maksustatava käibe tarbeks. Seega kolme aasta eest võib maha arvata 2400 eurot (3 × 800) ning sõiduauto soetamisel on maha arvatud kolme aasta kohta 1200 eurot (3 × 400). Seega arvatakse täiendavalt sisendkäibemaksu maha 1200 eurot (2400 – 1200), mis deklareeritakse märtsikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.
Näide 4

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Sõidukit kasutatakse nii ettevõtluses kui ka eratarbimises. Auto hakatakse kasutama maksuvaba käibe jaoks veebruaris 2023. Põhivara ümberarvestuse periood lõppes aastal 2022. Sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud KMS § 30 lg 4 kohaselt 100% ning sõiduautot kasutatakse eesmärgipäraselt kahe aasta jooksul

Näide 1

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni 31. detsembrini 2020, perioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022 kasutatakse sõiduautot ka eratarbes.

Kuna autot kaks esimest aastat kasutati eranditult ettevõtluse jaoks siis KMS § 30 lõike 7 järgi sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta. Ümberarvestust tehakse KMS § 32 lg 4 kohaselt. Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2018.–2020. a) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 100%.

2021. aastal kasutati sõiduautot nii ettevõtluses kui ka eratarbeks ning sellest tulenevalt tehakse detsembris 2021 ümberarvestus. 800 eurost (4000 ÷ 5) 50%, s.o 400 eurot saab sellel perioodil maha arvata, kuid maha on arvatud selle aasta eest 800 eurot (4000 ÷ 5). Seega tuleb täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu arvestada 400 eurot (800 – 400), mis kajastatakse 2021. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10.

Samasugune arvestus tehakse ka 5. kalendriaasta eest ning tulemus 400 eurot kajastatakse 2022. a detsembrikuu käibedeklaratsioonil.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni 31. detsembrini 2020, perioodil jaanuar 2021 kuni september 2021 kasutatakse sõiduautot ka eratarbes. Alates oktoobrist 2021 kasutatakse sõiduautot vaid ettevõtluse jaoks kuni 2022. a märtsini, millal see sõiduk võõrandatakse.

Kuna autot kaks esimest aastat kasutati eranditult ettevõtluse jaoks, siis KMS § 30 lõike 7 järgi sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta. Esimene ümberarvestus tehakse 2021. a detsembris KMS § 32 lõike 4 alusel, arvestades KMS § 30 lõikes 8 toodud 1aastast tingimust. Seega sõltumata sellest, et 2021. aastal kasutati sõiduautot 9 kuud nii ettevõtluses kui eratarbes ning 3 kuud vaid ettevõtluse jaoks, on sisendkäibemaksu maha arvamise piirang 12 kuud. Seega 2021. a detsembris tuleb teha ümberarvestus 800 eurost (4000 ÷ 5) 50%, s.o 400 eurot saab 2021. aastal maha arvata, kuid maha on arvatud selle aasta eest 800 eurot (4000 ÷ 5). Seega tuleb täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu arvestada 400 eurot (800 – 400), mis kajastatakse 2021. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10. 2022. a osas ümberarvestust ei tehta.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud KMS § 30 lg 4 kohaselt 100% ning sõiduautot hakatakse kasutama KMS § 30 lg 4 punktides 2–5 nimetamata eesmärkidel

Näide

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni juunini 2019, alates juulist 2019 kasutatakse osaliselt ka eratarbeks ja auto müüakse veebruaris 2020.

Vastavalt KMS § 30 lõikele 7, kui kahe aasta jooksul sõiduauto võetakse kasutusele ka eratarbimises, siis tuleb teha maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Seega kui sõiduk eratarbimisse võetakse, siis tuleb teha 2018. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis parandus ning maha arvatud käibemaks 50% osas (2000 eurot) uuesti riigi tuludesse deklareerida (lahtrid 5, 5.2, 5.3).

Antud näite puhul lähtuvalt KMS § 32 lõikest 4 tuleb teha uus ümberarvestus veebruaris 2020, millal sõiduk võõrandatakse. Ümberarvestuses lähtutakse, et 2 esimese aasta eest saab sisendkäibemaksu maha arvata 50% ning järgneva kolme aasta eest 100%. Seega kolme aasta eest võib maha arvata 2400 eurot (3 × 800) ning sõiduauto soetamisel on maha arvatud kolme aasta kohta 1200 eurot (3 × 400). Seega arvatakse täiendavalt sisendkäibemaksu maha 1200 eurot (2400 – 1200), mis deklareeritakse veebruarikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.

Hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul saab maksta:

  1. ametnikule;
  2. töötajale (töölepingu seaduse tähenduses);
  3. juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses).

Seega näiteks äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule viidatud määruse alusel maksuvaba hüvitist maksta ei saa. Kuid neile on võimalik juriidilise isiku huvides tehtud kulutused hüvitada TuMS § 12 lg 3 alusel, kui need on dokumentaalselt tõendatud.

Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1- ja M1G-kategooria sõidukeid.

Kui hüvitist makstakse puudega isikule, siis võib erandina hüvitada igasuguse mootorsõiduki kasutamise kulud. Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse § 2 kohaselt mootori jõul liikuvat sõidukit. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul.

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.

Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, nt kas paberil või elektrooniliselt, ei oma tähtsust – oluline on, et see sisaldaks eelnimetatud andmeid. Sellest tulenevalt ei saa maksuvaba hüvitist maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.

Kui isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, on väljamakse näol tegemist palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD lisal 1 (mitteresidendi puhul lisal 2).

Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. See tähendab, et tööandja võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna, nt 20 senti, kuid maksuvabastuse tingimuse täitmiseks ei tohi ületada kumbagi piirmäära. Seega kui hüvitise kilomeetri hinnaks on määratud näiteks 1 euro, on maksustatav kilomeetri piirhinda ületav osa ehk 70 senti ja seda sõltumata sellest, kui suur on hüvitise summa kokku.

Hüvitist saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem kui 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära.

Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks. Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, siis arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.

Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada maksuvaba hüvitist ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335 eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi. Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulutusi (sh kütus jne), välja arvatud teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstavat parkimistasu.

Määruses kehtestatud kilomeetrihind ja maksuvaba piirmäär ei ole seotud tegelike kuludega (kuludokumentidega)TuMS § 12 lg 3 sätestab küll, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis, kuid lisab ka, et seda lõiget ei kohaldata hüvitisele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Kuna isikliku sõiduauto kasutamise eest makstavale hüvitisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad, siis kuludokumentide alusel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine (nt rehvivahetuse, jooksva remondikulu vms tasumine) on erisoodustus.

Erandina saab kuludokumendi alusel isikliku sõiduauto kulutused hüvitada, kui minnakse isikliku sõiduautoga lähetusse ning nende kulude hüvitamisel lähtutakse nn lähetuste määrustest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

  • nõustab tarbijaid kasutatud autode ostuga seonduvalt
  • lahendab kasutatud autode ostuga seotud kaebusi, kus üks pool on ettevõtja ja teine pool tarbija
  • teeb järelevalvet kasutatud autode turustus- ja müüginõuete täitmise üle jaevõrgus
Tarbijatel on võimalik ülaltoodud teemadel pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) poole

Transpordiamet

Liiklusregistri infotelefonilt 620 1200 saab (kasutatud) auto ostja teada:

  • kas autol on piiranguid
  • kas autol on kehtiv tehniline ülevaatus
  • kas autot peab ette näitama Transpordiameti liiklusregistri büroos, kui on tegemist mõne vanema autoga.

Sama teave on olemas ka Transpordiameti kodulehel.
Ülevaate Eestis registreeritud sõiduki ajaloost saab päringust „Sõiduki taustakontroll".
Transpordiameti kodulehelt leiate lisainfot sõidukite registreerimiseelse kontrolli kohta.

Täiendavad sõiduki ostu ja registreerimist puudutavad küsimused saab saata Transpordiameti e-posti aadressile [email protected].

Maksu- ja Tolliamet

Infot autot müüva eraisiku või ettevõtte maksuvõlgade kohta saab:
Infot kasutatud autode maksustamise kohta saab:

Viimati uuendatud 13.07.2022

Kas sellest lehest oli abi?