Käibemaks

Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuse tekkimisel või vabatahtlikult. Käibemaksu tasumise kohustus tekib ka isikutel, kes on ekslikult lisanud oma arvetele käibemaksu.

Käibemaksuseaduse muudatused

Müüja õigus vähendada maksukohustust lootusetu võlgnevuse korral

Alates 1. jaanuarist 2022 viiakse käibemaksuseadusesse sätted, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.

Kuni 2021. aasta lõpuni ei mõjuta ostja maksejõuetus kaubalt või teenuselt maksmisele kuuluva käibemaksu suurust, kui kaup tegelikult võõrandati või teenus osutati, kuid ostja ei ole selle eest kas üldse või täies ulatuses tasunud. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus tuleneb Euroopa Kohtu lahendist C-246/16, mis muutis eelnevates kohtulahendites toodud põhimõtet Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 90 lõike 2 käsitluse osas.

Seda kohtulahendit arvestades täiendatakse käibemaksuseadust paragrahviga 291 jõustumisajaga 01.01.2022. Alates sellest kuupäevast saab maksukohustuslane vähendada oma käibemaksukohustust järgmiste asjaolude esinemisel:

  1. võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käibemaksuseaduse §-le 37;
  2. käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
  3. nõuet pole võõrandatud;
  4. arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud punktis 6 nimetatud juhul;
  5. nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);
  6. suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
  7. kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
  8. maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse (bilansist eemaldatakse). Kui maksukohustust sel viisil vähendatakse, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem siiski osaliselt või täielikult tasutakse, siis arvestatakse see nõue vastavalt tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasutakse.

Kauba või teenuse eest maksejõuetuse tõttu osaliselt või täielikult tasumata jätnud käibemaksukohustuslasest ostja peab arvestama, et kui ta on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja on saanud müüjalt teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, siis on tema kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust (vähendama mahaarvatavat sisendkäibemaksu) teavituse saamise maksustamisperioodil. Lootusetu nõude raamatupidamises mahakandmise korral võlgnikule kreeditarvet ei esitata.

Sätet saab rakendada alates 1. jaanuarist 2022 maha kantud lootusetu võlgnevuse korral. Kui nõue kantakse maha ajal, mil käibemaksuseaduse uus säte veel ei kehti (enne 01.01.2022), siis ka ei saa müüja § 291 veel rakendada ja selle uue sätte alusel oma maksukohustust vähendada.

Kui maksukohustuslane pärast 1. jaanuari 2022 vähendab oma käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel, siis vastava maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni täitmisel kajastatakse maksustatava väärtuse vähendamine real 1, mis omakorda vähendab käibemaksusummat real 4. Käibemaksukohustuslasest ostja kajastab sisendkäibemaksu vähendamise käibedeklaratsiooni real 5.

Kui käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel vähendatakse ja maksustamisperioodil tuleb vastava tehingupartneriga seotud arved käibedeklaratsiooni lisal KMD INF kajastada, peab müüja KMD INF A-osal ja käibemaksukohustuslasest ostja KMD INF B-osal deklareerima kas esmakordselt või uuesti (kui vastav arve käibe tekkimise maksustamisperioodil KMD INF-il deklareeriti) ka selle osaliselt või täielikult tasumata arve, millega seotud lootusetu nõue raamatupidamises maha kanti. Mõlemal juhul deklareeritakse arve tavapärased rekvisiidid (arve kuupäev, number, tehingupartneri andmed) ning miinusmärgiga arve tasumata osa arvulised andmed.

Lisainfo


 

Maksuvabastuse laiendamine töövõimetoetuse posti teel väljamaksmisele

Töövõimetoetuse seadusega on loodud uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatud töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine pensionikindlustuse seaduse alusel. Seetõttu täiendatakse käibemaksuseadust selliselt, et käibemaksuvaba on nii riikliku pensionikindlustuse seadusega kui ka töövõimetoetuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine.

Korduskasutuspakendite käibemaksuga maksustamise reeglite muudatused

Kuni 2021. aasta lõpuni:

  1. loetakse kalendriaasta 31. detsembril tekkinuks sellise korduskasutuspakendi käive, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata;
  2. ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.

Muudatuse kohaselt jäetakse sõna „tootja“ sätte sõnastusest välja. Pakendite taaskasutus ja korduskasutuspakendite kasutamine on laienenud ja see ei piirdu enam üksnes joogitootjatega. Pakendiseaduse alusel määratud tagatisrahaga korduskasutuspakendeid on võimalik kasutada oma ettevõtluses lisaks joogitootjatele ka ettevõtjatel, kes ise ei tegele tootmisega, näiteks jaekaubandusettevõtjad, kes kasutavad kauba müümisel pakendiseaduse alusel tagatisrahaga koormatud korduskasutuspakendeid.

Kasutatud kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra muudatus

Käibemaksuseaduse § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel käibe maksustatav väärtus kauba ostu- ja müügihinna vahe, mis tähendab, et kehtiva korra kohaselt tuleb erikorra kasutamisel määrata maksustatav väärtus tehingupõhiselt, iga üksiku kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel.

Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ lubab liikmesriigil pärast Euroopa Liidu Käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt.

Rahandusministeerium konsulteeris käibemaksukomiteega 2021. aasta teisel poolaastal. Konsulteerimise tulemusena muudetakse § 41 lõiget 3 selliselt, et lisatakse selles paragrahvis sätestatud erikorra rakendajale võimalus maksuhalduri nõusolekul arvutada kasutatud kauba edasimüügil maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu selle maksustamisperioodi jooksul edasimüüdud ja soetatud kasutatud kaupade, millele rakendatakse erikorda, müügi- ja ostuhindade vahe alusel. Seega alates 1. jaanuarist 2022 maksuhalduri nõusolekul ei pea erikorda rakendav maksukohustuslane iga edasimüüdava kauba maksustatavat väärtust eraldi määrama, vaid ta määrab maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.

Kauba impordi toimumise koha täpsustus

Käibemaksuseaduse § 6 lõike 3 muudatusega täpsustatakse, et kauba import toimub Eestis, kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui liiduvälise kauba sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuridele (vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile või imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile) suunamisel ja kaup on toimetatud Eestisse. Kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui käibemaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kuid kaup on toimetatud teise liikmesriiki või ühendusevälisesse riiki, siis kauba importi Eestis ei toimu ja käibemaksukohustust tollivõla tekkimisel Eestis ei teki.

Uued COVID-19 pandeemiaga seotud käibemaksuvabastused

Alates 01.01.2022 ei maksustata käibemaksuga:

  1. kauba importi Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu eest edasi müümiseks;
  2. kaupa, mis võõrandatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup soetatakse tasu eest edasimüügiks (sellise kauba võõrandamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära);
  3. teenust, mida osutatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenus saadakse selle tasu eest edasi osutamiseks (sellise teenuse osutamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära).

Kui maksuvabastuse või 0% käibemaksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis või 0% käibemaksumääraga maksustatud kaupa või teenust soetas, sellest maksuhaldurit ning tasub käibemaksu importimisel maksuvabastuse rakendamise tingimuste või kauba või teenuse 0% käibemaksumääraga maksustamise tingimuste äralangemisel käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel.

Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud käibemaks tagastatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup on soetatud või imporditud tasu eest edasimüügiks või teenus on saadud tasu eest edasi osutamiseks. Käibemaks tagastatakse käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Kui käibemaksu tagastamise tingimused enam ei kehti, kuulub selliselt kaubalt või teenuselt käibemaks tasumisele.

Käibemaksusoodustuste kohaldamine Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele

Alates 1. jaanuarist 2022 on käibemaksuseaduses täpsustatud, et Euroopa Liidu institutsioonidele kehtestatud käibemaksusoodustusi kohaldatakse ka Euroopa Liidu (EL) õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele. EL õiguse alusel asutatud ametid ja asutused on ELi institutsioonidest erinevad asutused – need on eraldiseisvad juriidilised üksused, mis on asutatud ELi õigusest tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks. EL ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse EL privileegide ja immuniteetide protokolli. Neile tuleb kohaldada maksusoodustusi samas ulatuses ja alustel nagu EL institutsioonidele.

Mitteresidendi maksukohustuslasena registreerimisel maksuesindaja määramine

Muudatusega täpsustatakse, et Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel ei ole kohustust maksuesindajat määrata sellisel Eestis püsivat tegevuskohta mitteomaval ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle asukohariigiga on Euroopa Liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu.

Euroopa Liidu välise riigi ettevõtjale Eestis makstud käibemaksu tagastamise tingimuste täpsustamine

Üldjuhul tagastatakse ühendusevälise riigi ettevõtjale tema poolt Euroopa Liidus kaupade ja teenuste soetamsel tasutud käibemaks vastastikkuse printsiipi arvestades – seega juhul, kui ühendusevälise riigi isiku asukohariigis on Eesti isikul käibemaksu tagasi saamise õigus.

Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS-erikorda) rakendades tekib ühendusevälise riigi isikul käive Euroopa Liidus. Muudatusega täpsustatakse, et sellise käibega seotud sisendkäibemaksu tagasi saamise õigus on ühendusevälise riigi isikul olenemata sellest, kas tema asukohariigis Eesti isikul on käibemaksu tagasi saamise õigus või mitte, ning samuti olenemata sellest, kas ta on oma asukohariigis käibemaksukohustuslane.

Nende isikute loetelu täpsustamine, kes saavad rakendada Eestis IOSS-erikorda

Muudatusega täpsustatakse, et vahendaja kaudu saab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS-erikorda) Eestis rakendada ka teise liikmesriigi maksukohustuslane.

Euroopa Liidus (EL) viiakse läbi põhjalikud reformid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule (edaspidi lõpptarbija) piiriüleselt osutatavate teenuste, kaupade kaugmüügi ja e-kaubanduse käibemaksukohustuste osas. ELi käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ on sellekohased muudatused juba sisse viidud jõustumisajaga 1. juuli 2021, samaks ajaks peavad kõik liikmesriigid muutma ka oma käibemaksuseadusi. Eesti käibemaksuseaduses tegi Riigikogu vastavad muudatused 10. veebruaril ja need avaldati Riigi Teatajas 23.02.2021. Muudatuste eesmärk on vähendada käibemaksupettusi ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ELi ettevõtetele võrreldes niinimetatud kolmandate riikide (s.t ELi väliste riikide ehk ühenduseväliste riikide) ettevõtetega.

1. juulist 2021 jõustunud ELi e-kaubanduse käibemaksupaketiga:

  1. laiendati praegu kehtivat telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste (edaspidi digiteenused) maksustamise erikorda (ingl mini One Stop Shop, MOSS) ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, samuti ühendusesisesele kaugmüügile ja teatud juhtudel ka internetipõhise kauplemiskoha (edaspidi e-pood) kaudu kauba müümisele. Laiendatud erikorra lühend on OSS (ingl One Stop Shop).
  2. kehtestati uus erikord IOSS (ingl Import One Stop Shop) ühendusevälisest riigist imporditavate kaupade kaugmüügile.

Kaugmüük (nii ühendusesisene kaugmüük kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük) on piiriülene kauba müük lõpptarbijale. Ühendusesisene kaugmüük on selline ELis asuva kauba võõrandamine, mille käigus kaup toimetatakse lõpptarbijale kauba asukoha liikmesriigist mõnda teise ELi liikmesriiki. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük on ELi välises riigis asuva kauba võõrandamine, mille käigus see kaup toimetatakse lõpptarbijale ELi välisest riigist ELi liikmesriiki.

Nii OSS erikorra kui IOSS erikorra kasutamine on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Kui kauba müüja erikorda kasutada ei soovi, tuleb tal end käibemaksukohustuslasena registreerida nendes liikmesriikides, kus asuvad lõpptarbijad (kui ta ei kasuta OSS erikorda), ning teha imporditud kaupadele tavapärane tollivormistus (kui ta ei kasuta IOSS erikorda).

Erikorrad võimaldavad deklareerida kõigisse liikmesriikidesse teostatavate piiriüleste B2C müükide (B2C tähendab müüki ettevõtjalt lõpptarbijale, ingl business to consumer) käibemaks ühel deklaratsioonil ja tasuda kogu see käibemaks oma asukohariigis ilma vajaduseta registreerida käibemaksukohustuslasena lõpptarbijate asukohariikides.

Erikorra deklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks selle alusel tasuda deklareeritud maksustamisperioodile vahetult järgneva kalendrikuu lõpuks. OSS erikorra puhul on maksustamisperioodiks kvartal ja IOSS erikorra puhul kalendrikuu.

Uute erikordade deklaratsioonides paranduste tegemine toimub teise põhimõtte järgi kui praegu esitatavas MOSS deklaratsioonis. Kui OSS või IOSS erikorraga liitunud müüjal on vaja parandada mõne eelmise maksustamisperioodi kohta deklareeritud andmeid, teeb ta seda jooksvalt järgmises tema poolt esitatavas erikorra deklaratsioonis, mitte ei paranda käibe tekkimise perioodi kohta esitatud deklaratsiooni.

  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevale isikule, siis ei ole enam oluline, kas teenuse saaja on Ühendkuningriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte – teenuste osutamisel ükskõik millisele ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule, kui rakendub nn põhireegel (käive loetakse tekkinuks saaja riigis sõltumata selle tegeliku osutamise riigist), on see Eesti maksukohustuslase jaoks 0%-lise käibemaksuga maksustatav teenus.
    Erinevus võrreldes praeguse olukorraga: 0%-lise määraga teenus ühendusevälise riigi isikule deklareeritakse ainult käibedeklaratsiooni (edaspidi KMD) real 3, seda ei deklareerita KMD real 3.1 ega ka ühendusesisese käibe aruandel (vormil VD).
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane saab Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult teenuseid, mis kuuluvad maksustamisele Eestis pöördmaksustamise põhimõttel, siis pärast Brexitit deklareeritakse teenuse maksustatav väärtus KMD-l informatiivsel real 7, mitte 6.
  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane osutab teenuseid Ühendkuningriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule, siis tuleb muudatus nende mittemateriaalsete teenuste osas, mis on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 – selliste teenuste (sealhulgas elektroonilise side teenuste ja elektrooniliste teenuste – edaspidi digiteenused) osutamine ühendusevälise riigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule on 0%-lise käibemaksuga käive, mis deklareeritakse KMD real 3.
    Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtlusega mittetegelevale isikule osutades maksustatakse muu mittemateriaalne teenus 20%-lise määraga ja deklareeritakse KMD real 1 ning digiteenuste maksustamisel rakendub erikord.

    Seoses Brexiti üleminekuperioodi lõppemisega tuleb silmas pidada, et alates 2021. aasta I kvartali kohta esitatavast MOSS deklaratsioonist ei saa sellel deklaratsioonil enam kajastada Ühendkuningriigi lõpptarbijatele osutatavaid digiteenuseid ning Ühendkuningriiki ei saa märkida tarbimisriigiks.

    2020. aasta IV kvartali kohta esitatakse MOSS deklaratsioon ja tasutakse käibemaks tavapäraselt (hiljemalt 20. jaanuariks 2021) ning selles deklaratsioonis saab deklareerida veel ka Ühendkuningriigi mittemaksukohustuslastele osutatud digiteenused.

    Kui osutate ka pärast üleminekuperioodi lõppu digiteenuseid Ühendkuningriigi klientidele, tuleb juhinduda sealsetest reeglitest, mille kohta on võimalik lugeda veebilehelt VAT rules for supplies of digital services to consumers". Teenuseid, millelt peab käibe tekkimise riigis käibemaksu arvestama ja maksma teenuse osutanud Eesti maksukohustuslane, Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis ei deklareerita.

  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane võõrandab kauba Ühendkuningriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki (v.a Põhja-Iirimaale), siis on pärast Brexitit alati tegemist kauba ekspordiga, mis maksustatakse 0%-lise käibemaksuga ning deklareeritakse KMD ridadel 3 ja 3.2.
    Ka kauba müümine Ühendkuningriigi eraisikule koos selle toimetamisega Eestist Ühendkuningriiki (v.a Põhja-Iirimaale) müüja poolt või eest ei ole siis enam kaugmüük, vaid samuti 0%-lise käibemaksuga maksustatav eksport.
    Ühendkuningriigi füüsilisele isikule kauba võõrandamisel Eestis tekib kauba eksport käibemaksuseaduse § 5 lõikes 2 loetletud tingimustel (nn tax-free müük).
     

    Vastavalt Põhja-Iirimaale kehtestatud erisusele on ka pärast 2020. aasta lõppu kauba võõrandamine Eestist Põhja-Iirimaa käibemaksukohustuslasele koos kauba toimetamisega Põhja-Iirimaale endiselt kauba ühendusesisene käive (mitte eksport) ja kauba müük Eestist Põhja-Iirimaale mittemaksukohustuslasele endiselt kauba ühendusesisene kaugmüük (mitte eksport).

    See erisus puudutab ainult kaupu – kõik Ühendkuningriigi (kaasa arvatud Põhja-Iirimaa) isikutele alates 01.01.2021 osutatavad teenused maksustatakse ja deklareeritakse vastavalt ühendusevälise riigi isikule osutatavate teenuste maksustamise ja deklareerimise reeglitele.

  • Kui Eesti isik ostab Ühendkuningriigist kaupa koos selle toimetamisega Ühendkuningriigist (v.a Põhja-Iirimaale) Eestisse, siis pärast Brexitit on tegemist kauba impordiga, mitte ühendusesisese soetamisega, käibemaksuga maksustamisel rakenduvad kauba importi puudutavad käibemaksuseaduse sätted. Vaadake rohkem lehelt „Brexit".
     

    Vastavalt Põhja-Iirimaale kehtestatud erisusele on ka pärast 2020. aasta lõppu kauba soetamine Eesti maksukohustuslase poolt Põhja-Iirimaalt käibemaksukohustuslaselt koos selle toimetamisega Eestisse endiselt kauba ühendusesisene soetamine (mitte import) ja kauba müük Põhja-Iirimaalt Eestisse mittemaksukohustuslasele on endiselt kauba ühendusesisene kaugmüük.

    See erisus puudutab ainult kaupu – Ühendkuningriigi (kaasa arvatud Põhja-Iirimaa) ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluva teenuse maksustatav väärtus tuleb alates 01.01.2021 KMD-l deklareerida nagu ühendusevälise riigi ettevõtjalt saadud teenuse maksustatav väärtus, st informatiivsel real 7, mitte 6.

  • Kui Eesti käibemaksukohustuslane ostab pärast Brexitit Ühendkuningriigi käibemaksukohustuslaselt kaupa või teenust, mille hinnale vastavalt Ühendkuningriigi käibemaksuseadusele on lisatud käibemaks Ühendkuningriigi maksumääraga, siis ei saa ta enam taotleda Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi (VAT Refund) kaudu, välja arvatud kauba ostmisel Ühendkuningriigi maksumääraga Põhja-Iirimaa käibemaksukohustuslaselt (kuid mitte teenuse saamisel Põhja-Iirimaa maksukohustuslaselt Ühendkuningriigi maksumääraga).

    Ühendusevälistes riikides makstud käibemaksu tagastamine Eesti ettevõtjatele toimub vastastikkuse põhimõtte alusel ja sõltub sellest, kas vastavas ühendusevälises riigis otsustatakse Eesti ettevõtjatele hakata käibemaksu tagastama või mitte.

    Praeguseks oleme saanud Ühendkuningriigi maksuhaldurilt ametliku kinnituse, et Ühendkuningriik jätkab käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslastele vastastikkuse põhimõtte alusel. Ühendkuningriigis makstud käibemaksu tagastamiseks taotluse esitamisel peab Eesti maksukohustuslane võtma aluseks Ühendkuningriigi maksuhalduri juhendi. Ühendkuningriigiga seotud käibemaksu tagastamistaotluse esitamise tähtaeg 2020. aasta kohta on 31.03.2021. Ühendkuningriigi maksuhalduri otsusest tulenevalt jätkab ka Eesti käibemaksu tagastamist Ühendkuningriigi maksukohustuslasteleVälisriigi ettevõtjatele Eestis makstud käibemaksu tagastamise juhend »

    Erandiks on Põhja-Iirimaa, kus kohaldatakse kaupade soetamisel makstud käibemaksu tagastamisel veel neli aastat pärast üleminekuperioodi lõppu ELi direktiivi sätteid. Taotlustele, mis hõlmavad Põhja-Iirimaa käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit (tähekombinatsiooniga „XI"), rakendatakse samasuguseid tähtaegu nagu teistele liikmesriikidele käibemaksu tagastuste puhul: 2020. aasta eest esitatava taotluse lõpptähtaeg on 30. september 2021 ning taotlusi 2021. aasta eest on võimalik esitada alates 1. aprillist 2021.
  • Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik registreeritakse pärast Brexitit Eestis käibemaksukohustuslasena, siis vastavalt käibemaksuseaduse § 20 lõikele 6 on ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, end käibemaksukohustuslasena registreerides kohustatud määrama maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.
    Ühendkuningriigi ettevõtja, kes seisuga 01.01.2021 juba on Eestis käibemaksukohustuslane ning soovib siin oma majandustegevust jätkata ja käibemaksukohustuslaseks edasi jääda ja kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, peab 1. veebruariks 2021 määrama endale maksuhalduri heakskiidetud maksuesindaja ning teavitama Maksu- ja Tolliametit selleks kuupäevaks maksuesindaja valikust ja saatma temaga sõlmitud lepingu e-kirjaga aadressile emta@emta.ee.
  • Kui Ühendkuningriigi ettevõtlusega tegelev isik osutab pärast Brexitit digiteenuseid Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti ettevõtlusega mittetegelevatele isikutele, ja soovib kohaldada digiteenuste maksustamise erikorda, siis peab ta juhinduma ühenduseväliste riikide ettevõtjatele kehtestatud käibemaksukohustuslasena registreerimise sätetest (st kui ta otsustab erikorraga liituda, registreerib end digiteenuste osutamise jaoks käibemaksukohustuslasena vabalt valitud Euroopa Liidu liikmesriigis).
  • Pikem ülevaade Brexitiga seotud maksustamispõhimõtetest »

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.

Vautšer on instrument, mille puhul:

  1. on kauba võõrandajal või teenuse osutajal kohustus see vastu võtta tasuna või osana tasust kaupade või teenuste eest ning
  2. võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märgitud vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes.
     

Ühe- ja mitmeotstarbelised vautšerid

Üheotstarbelise ja mitmeotstarbelise vautšeri mõistete sätestamine ja teineteisest eristamine on vajalik, sest vautšeriga seotav maksukäsitus on erinev sõltuvalt sellest, kas vautšeriga seotud kauba või teenuse käivet saab maksustada juba vautšeri väljastamise ajal või alles vautšeriga seotud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel.

Vautšer on üheotstarbeline, kui vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise koht (KMS §-d 9, 10 ja 101) ja sellelt kaubalt või teenuselt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on vautšeri väljastamise ajal teada. Mitmeotstarbeline vautšer on muu vautšer kui üheotstarbeline vautšer.

Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, siis käsitatakse igat vautšeri üleandmist kauba võõrandamise või teenuse osutamisena.

Kui mitmeotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, siis üleandmisest käivet ei teki ja käibemaksu ei arvestata. Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel.

Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik (vahendaja), tekib vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamise käive isikul, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb. Teine isik loeb vautšeriga seotud kauba või teenuse käibe toimunuks päeval, millal toimus temale vautšeri eest makse laekumine või vautšeri lunastamine, olenevalt sellest, milline toiming oli varaseim.

Alates 01.05.2016 muutus käibemaksuseaduses (KMS) ühises kaitsetegevuses osalevate NATO liikmesriikide relvajõudude ning sõjalise peakorteri käibemaksusoodustuste rakendamise protseduur. Käibemaksu tagastamise asemel kehtestatakse neile käibemaksust vabastamise regulatsioon. Muudatusega laiendatakse 0%-lise käibemaksu määra rakendamist kauba müümisel või teenuse osutamisel Eestis ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi (välja arvatud Eesti) relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks vajalike kaupade ja teenuste osas. Samuti rakendatakse 0%-list käibemaksumäära rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile juhul, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus.

Alates 01.01.2017 laienes sama põhimõte Eestis asuvatele Euroopa Liidu institutsioonidele (nt Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (EU-LISA)), asendades Eesti-sisestelt ostudelt tasutud käibemaksu tagastuse käibemaksust vabastusega.

See tähendab, et nimetatud isikutele kauba või teenuse müümisel rakendatakse käibemaksu 0%-list määra. Eestis asuvale liidu institutsioonile kohaldatakse 0%-list määra tingimusel, et kaupade ja teenuste kogumaksumus käibemaksuta on arve kohaselt vähemalt 53 eurot. Erandina võib arve kogumaksumus väiksem olla kommunaalmaksete ja kütuse puhul.

Muudatused on seotud KMS § 15 lõike 3 punktide 5 ja 6 ning § 15 lõike 4 punkti 14 muutmise ning § 15 lõikele 3 punktide 51 ja 61 ning lõikele 4 punktide 141 ja 142 lisamisega.

KMS § 15 lõige 51 alusel on kõnealuse 0%-lise määraga maksustatavat käivet tõendavaks dokumendiks käibemaksuvabastustõend, mille vorm on kehtestatud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 282/2011 (lisa II) ja mis kehtib kõigis liikmesriikides. Seni kasutati Eestis käibemaksuvabastustõendit üksnes ühenduse piiriüleste tehingute puhul, kuid nüüd laieneb selle kasutamine ka teatud Eestis asuvatele isikutele.

Tõend kinnitatakse siirdeliikmesriigi (= isikut „võõrustav“ riik, „host member state“) pädeva asutuse poolt. Eestis ostetud ja siin kasutatavate kaupade ja teenuste puhul on tõendil siirdeliikmesriigiks Eesti. Eesti-sisese ostu korral kinnitab liidu institutsioonide õigust maksusoodustusele Välisministeerium ning relvajõudude ja sõjalise peakorteri õigust Kaitseministeerium.

Eeldatavasti suureneb nimetatud muudatustega käibemaksuvabastustõendi kasutamine. Seega juhul, kui soodustatud isik esitab kauba müüjale või teenuse osutajale ülalnimetatud tõendi, näitab see ostja õigust saada maksusoodustust ning seesama tõend jääb müüjale kinnitamaks tema õigust rakendada käibemaksu nullmäära.

Alates 1. jaanuarist 2017 laienes siseriiklik pöördmaksustamine nendele metalltoodetele, mille kaubakoodid on loetletud käibemaksuseaduse (KMS) § 411 lõike 2 punktis 5. Täpsemalt saab kaubakoode ja nende alla kuuluvate kaupade kirjeldusi vaadata 2016. aasta kombineeritud nomenklatuurist.

Kaubakoodide lõikes laieneb pöördmaksustamine järgmistele metalltoodetele:

7208 – lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata
7209 – lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata
7210 – lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest laiusega vähemalt 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
7211 – lehtvaltstooted rauast ja legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata
7212 – lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega alla 600 mm, plakeeritud, pinnatud või muul viisil kaetud
7213 – kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud
7214 – muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest, sepistatud, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud (ka valtsimisjärgselt väänatud vardad), edasi töötlemata
7215 (välja arvatud keevitusvardad) – muu varbmaterjal rauast või legeerimata terasest
7216 (välja arvatud alates 01.05.2018 tooted koodiga 721691 – lehtvaltstoodetest külmvormitud või -viimistletud profiilplekk ja muud kujuprofiilid) – kujuprofiilid rauast või legeerimata terasest
7217 (välja arvatud keevitustraat) – traat rauast või legeerimata terasest
7218 – roostevaba teras valuplokkidena või muude esmasvormidena; roostevabast terasest pooltooted
7219 – lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega vähemalt 600 mm
7220 – lehtvaltstooted roostevabast terasest, laiusega alla 600 mm
7222 – muu varbmaterjal roostevabast terasest; kujuprofiilid roostevabast terasest
7225 – lehtvaltstooted muust legeerterasest, laiusega vähemalt 600 mm
7226 – lehtvaltstooted muust legeerterasest, laiusega alla 600 mm
7228 (välja arvatud keevitusvardad) – muust legeerterasest varbmaterjal; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest puurtorud
7301 – rauast või terasest sulundkonstruktsioonid, puuritud, perforeeritud või mitte, monoliitsed või monteeritavad; keevitatud kujuprofiilid, rauast või terasest. Pöördmaksustamise objekt sellest grupist on toode koodiga 73011000 – sulundkonstruktsioonid
730300 – malmist torud ja õõnesprofiilid
7304 – igasugused õmbluseta torud ja õõnesprofiilid, rauast või terasest (v.a malmist)
7305 – muud raud- ja terastorud (näiteks keevitatud, needitud või muu õmblusega), ümmarguse ristlõikega, välisläbimõõduga üle 406,4 mm
7306 – muud raud- või terastorud ning õõnesprofiilid (näiteks lahtiste, keevitatud, needitud või muul viisil ühendatud õmblustega). Alates 01.05.2018 ei ole gruppidesse 7303–7306 kuuluvatest toodetest enam pöördmaksustamise objektiks ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud.
7308 – rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted. Pöördmaksustamise objekt sellest grupist on tooted koodidega 73081000 (sillad ja sillasektsioonid) ning 73082000 (tornid ja sõrestikumastid)
7312 – trossikeed, trossid, põimitud lint, tropid jms, rauast või terasest, elektrilise isolatsioonita. Koodi 731210 kirjeldus – trossikeed, trossid ja kaabel. Pöördmaksustamise objekt sellest grupist on tooted koodidega 73121061 ja 73121069
7314 – riie (sh lõputu lint), võred, võrgud ja tarad raud- või terastraadist; laialivenitatud metallvõrk, rauast või terasest. Pöördmaksustamise objekt sellest grupist on tooted koodiga 731420 (traadist võred, võrgud, tarad (lõikumiskohtades keevitatud), milles traadi ristlõike maksimaalmõõde on vähemalt 3 mm ning võrgusilma pindala vähemalt 100 cm2) ning 73143900 (muud traadist võred, võrgud ja tarad, mis on lõikumiskohtades keevitatud ning ei ole tsingiga pinnatud või kaetud).

  • Käibemaksukohustuslane saab ise vaadata detailseid selgitusi, millised kaubad millise kaubakoodi alla kuuluvad, veebilehelt „Harmoneeritud Süsteemi (HS) selgitavad märkused". Sellelt lehelt palume lugeda täiendavat infot gruppidesse 72 ja 73 kuuluvate nende metalltoodete kohta, mille kaubakoodid on kirjas käibemaksuseaduse § 41¹ lõike 2 punktis 5. Metalltooteid puudutavate selgituste vaatamiseks tuleb valida link „Grupid 50–97”, sest kõik siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvad metalltooted kuuluvad gruppidesse 72 ja 73. Kokkupandavad ehitised, mille müüki siseriiklikult ei pöördmaksustata, kuuluvad gruppi 94.
  • Euroopa Komisjoni täiendavad selgitused kaupade klassifitseerimise kohta leiab veebilehel „Kombineeritud nomenklatuur". Palume lugeda ka nende selgitavate märkuste osas täiendavat infot ainult gruppidesse 72 ja 73 kuuluvate toodete kohta.
  • Kui ka nende selgituste põhjal ei ole käibemaksukohustuslane kindel, millise kaubakoodi alla tema poolt võõrandatav metalltoode kuulub, siis täiendavat infot konkreetse toote klassifitseerimise ja sellele kaubakoodi määramise kohta annavad Maksu- ja Tolliameti kontaktisikud.
  • Muude metalltoodetele siseriikliku pöördmaksustamise rakendamisega seotud küsimustega, mis ei puuduta konkreetsele tootele kaubakoodi määramist (nt arvete vormistamine), palume mitte pöörduda toodete klassifitseerimise ja nendele kaubakoodi määramisega tegelevate kontaktisikute poole, vaid saata küsimus e-kirjana aadressil ariklient@emta.ee.

Siseriikliku pöördmaksustamise olemus

Kuna siseriiklikku pöördmaksustamist saab rakendada ainult kahe Eesti käibemaksukohustuslase vahelisele tehingule, peab müüja veenduma, et talle ostja poolt teatatud käibemaksukohustuslase number on kehtiv ja pöördmaksustamist saab ka tegelikult rakendada. Eesti ettevõtja käibemaksukohustuslase numbri kehtivust saab kontrollida päringust „Eesti käibemaksukohustuslase registreerimise (KMKR) numbri kontroll".

Käibemaksuseaduse § 411 lõikes 5 on alates 01.05.2018 sätestatud, et siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluv tehing tuleb arvel eraldi välja tuua koos viitega „pöördmaksustamine“. Tingimuseks on, et kõigi arvel kajastatud tehingute käive on arve esitamise ajaks käibemaksuseaduse § 11 kohaselt täielikult tekkinud. Kui see nii ei ole, tuleb siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluva tehingu kohta väljastada eraldi arve koos märkega „pöördmaksustamine".

Enne 1. maid 2018 tuli käibemaksuseaduse § 411 lõike 5 kohaselt siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluva tehingu kohta alati väljastada eraldi arve koos viitega „pöördmaksustamine“. Siiski, kui kauba müüja/teenuse osutaja väljastas enne 01.05.2018 arve eespool nimetatud tingimust arvestades, siis aktsepteeris maksuhaldur ka enne seadusemuudatuse jõustumist sellise arve väljastamist, millel kajastati nii siseriiklikult pöördmaksustatavaid kui ka tavareeglite järgi maksustatavaid tehinguid. Niisuguse arve väljastaja peab olema veendunud, et mõlemad osapooled saavad arvelt selge ülevaate pöördmaksustatavatest kaupadest, mille puhul läheb käibemaksu deklareerimise ja maksmise kohustus üle käibemaksukohustuslasena registreeritud kauba ostjale.

Siseriiklikult pöördmaksustatavaid tehinguid kajastav arve peab vastama kõigile käibemaksuseaduse § 37 sätestatud nõuetele – muuhulgas peavad arvele olema märgitud müüja poolt tasumisele kuuluva käibemaksu ja ostja poolt pöördmaksustamise põhimõttel tasumisele kuuluva käibemaksu summad ning ostja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kuna pöördmaksustamise korral on ostjal kauba hinnalt käibemaksu maksmise kohustus (müüjale tasub ostja seetõttu ainult kauba käibemaksuta hinna).

Kui metalltoote võõrandamisele rakendub siseriiklik pöördmaks ning metalltoode valmistatakse ette vastavalt käibemaksukohustuslasena registreeritud ostja soovidele (näiteks lõigatakse mitmeks osaks, värvitakse, pakitakse vms) või näiteks transporditakse ostja poolt valitud kohta ja see on enne tehingu toimumist müüja ja ostja vahel kokku lepitud – siis üldreeglina käsitatakse seda ühe lahutamatu tehinguna, mille jagamine mitmeks eraldi käibeks (kauba müügiks ja teenus(t)e osutamiseks) ei ole maksustamise seisukohast õigustatud. Kui müüja ja ostja selliselt kokku lepivad, võib müüja käsitada kogu sellist tehingut kauba võõrandamisena ning esitada selle kohta ainult ühe arve koos viitega pöördmaksustamisele. Ka Euroopa Kohus on oma lahendites toonitanud, et kui mitu toimingut on omavahel nii tihedalt seotud, et nad tegelikult moodustavad üheainsa lahutamatu majandustehingu, mille osadeks jagamine oleks kunstlik – siis tuleb seda vaadatagi ühe tehinguna.

Maksustatava väärtuse määramisel saab seejuures võtta aluseks käibemaksuseaduse § 12 lõike 1, mille kohaselt moodustavad kauba maksustatava väärtuse selle müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja kauba ostjalt või kolmandalt isikult kauba eest on saanud või saab. Näiteks kui soovitakse osta pöördmaksustamisele kuuluvat metalltoodet kindlas suuruses, mistõttu müüja peab teostama metalltoote mitmeks osaks lõikamise – siis saab lõikuse maksumuse lugeda kauba maksustatavas väärtuses sisalduvaks summaks, mille kauba ostja peab müüjale maksma selleks, et tal oleks võimalik osta just nimelt sellist kaupa (täpselt sellise suurusega metalltoodet). Samuti, kui ostja soovib osta metalltoote värvituna ja pakituna ning tellib müüjalt ka toote kohaletoimetamise ja see on enne tehingu toimumist kokku lepitud, siis on ka värvimise, pakkimise ja transpordi maksumused selle kauba maksustatavas väärtuses sisalduvateks summadeks, mis tuleb ostjal müüjale kauba eest maksta.

Arve väljastamisel sellise metalltoote ostjale võib kajastada kogu pöördmaksustamisele kuuluva tehingu (kauba müük koos sellega otseselt seotud teenustega) maksustatava väärtuse ühe reana.

Kui soovitakse siiski eraldi näidata metalltoote enda maksumuse ja kõigi selle metalltoote võõrandamisega otseselt seotud teenuste maksumused, siis kajastataksegi kauba ja iga üksiku sellega seotud teenuse maksumused arvel eraldi ridadel – lisaks tuleb eraldi kajastada ka kogu pöördmaksustamisele kuuluv summa.

Kui ostja tellib müüjalt pöördmaksustamisele kuuluva metalltoote ja lisaks sellele eraldi ka selle metalltootega seotud teenuseid, mida ei saa pidada metalltoote võõrandamisega lahutamatult seotud teenusteks – siis tulebki teenused maksustada eraldi tavaliste käibemaksuga maksustamise reeglite kohaselt.

Kui siseriikliku pöördmaksustamise objektide hulka kuuluvat metalltoodet ostab käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtja, tuleb müüjalt alati küsida nõuetekohane arve käibemaksukohustuslase nimele koos viitega pöördmaksustamisele. Kui müüja väljastab arve eraisiku või muu mittemaksukohustuslase nimele või näiteks jaekaupluses väljastatakse müügidokument, millel üldse puudub ostja nimi ja käibemaksukohustuslase number, kehtivad metalltoote maksustamisel tavalised reeglid: käibemaksu arvestab maksmisele kuuluva käibemaksuna müüja, deklareerides kauba maksustatava väärtuse käibedeklaratsiooni lahtris 1 ja sellelt arvutatud käibemaksu lahtris 4.
 

Siseriikliku pöördmaksustamise deklareerimine käibedeklaratsioonil (KMD)

Müüja deklareerib kauba maksustatava väärtuse ainult KMD lahtris 9 ja ei täida KMD lahtrit 1. Ostja deklareerib kauba maksustatava väärtuse KMD lahtrites 1, 7 ja 7.1 ning sellelt arvutatud käibemaksu lahtris 4. Mahaarvatava sisendkäibemaksu deklareerib ostja KMD lahtris 5 nagu ka muude soetuste korral.

Siseriikliku pöördmaksustamise deklareerimine käibedeklaratsiooni lisas KMD INF

Müüja deklareerib arve käibemaksuta kogusumma tavapäraselt KMD INF A-osa veerus 6 ja maksumäära 20% veerus 7, kuid ei täida veergu 9 „Maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käive“, sest tema ei deklareeri kauba maksustatavat väärtust KMD lahtris 1. KMD INF A-osa veergu 10 kirjutab müüja erisuse koodi 02. Kui samal müügiarvel kajastatakse nii tavaliste reeglite järgi maksustatud tehinguid kui käibemaksuseaduse §-s 411 sätestatud erikorra alusel siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvaid tehinguid, siis tuleb sellise arve puhul kajastada tavaliste reeglite alusel maksustatud tehingud ja erikorra alusel maksustatud tehingud eraldi ridadel.

Ostja deklareerib ka siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluva kauba puhul KMD INF B-osa veerus 6 arve käibemaksuga kogusumma ja veerus 8 KMD lahtris 5 mahaarvatud sisendkäibemaksu summa. KMD INF B-osa veergu 9 kirjutab ostja erisuse koodi 12. Ostja deklareerib ostuarve ainult KMD INF B-osas, mitte nii A- kui B-osas.

Käibemaksuseaduse üldpõhimõtted

Käibemaksuseadusega on reguleeritud käibe olemus, käibe toimumise aeg ja käibemaksu arvutamise aluseks oleva maksustatava väärtuse arvestamise põhimõtted.

Loe edasi

Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema maksustatav käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. Emaettevõtja ja tütarettevõtjad registreeritakse käibemaksugrupina. Nii registreerimiseks kui registrist kustutamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

Loe edasi

Käibemaksuarvestus ja arved

Käibemaksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel ja arvete väljastamisel on reguleeritud käibemaksuseaduse §-des 36 ja 37 ning rahandusministri määrusega “Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord”. Sellelt lehelt saate ülevaate maksukohustuslaste ja piiratud maksukohustuslaste kohustuste kohta arvestuse pidamisel ning arvete ja lihtsustatud arvete väljastamisel.

Loe edasi

Käibemaksumäärad ja maksuvaba käive

Käibemaksuseadusest tulenevalt on Eestis käibemaksumäärad 20%, 9% ja 0%. Teatud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käive on maksuvaba. Maksukohustuslasel on seadusest tulenev võimalus lisada käibemaks maksuvabade kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele, käibemaksu lisamisest tuleb Maksu- ja Tolliametit enne käibe toimumist kirjalikult teavitada.

Loe edasi

Käibedeklaratsiooni ja aruannete esitamine

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Nii käibedeklaratsiooni kui ühendusesisese käibe aruande esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev. Käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruannet on kõige mugavam esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, kus andmeid saab sisestada kas käsitsi või laadida XML- või CSV-formaadis failist. Käibedeklaratsiooni saab esitada ka üle X-tee.

Loe edasi

Käibemaksu arvutamine ja tagastamine

Siin saate lugeda käibemaksu arvutamisest, osaliselt mahaarvatud käibemaksu ümberarvutamisest ja käibemaksu tagastamisest nii Eesti maksukohustuslasele kui ka välisriigi ettevõtjale. Eesti käibemaksukohustuslasel on õigus taotleda käibemaksu tagastamist teistes liikmesriikides soetatud kaupadelt ja saadud teenustelt, mida ta kasutab Eestis toimuva maksustatava käibe tarbeks. Teatud juhtudel on võimalik taotleda käibemaksu tagastamist ka ühendusevälistest riikidest.

Loe edasi

Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Loe edasi

Teenuste maksustamine

Siin anname ülevaate teenuste käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, teenuste ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest.

Loe edasi

E-kaubanduse ja teenuste erikorrad

E-kaubanduse ja teenuste maksustamise erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, saab deklareerida teises liikmesriigis tekkiva käibe ja tasuda käibemaksu Eesti Maksu- ja Tolliametile. Erikorra kasutamise soovi korral tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile e-teenuste keskkonnas e-MTA sellekohane avaldus.

Loe edasi

Erisätted ja kinnisasja maksustamine

Maksustamise erisätted käibemaksuseaduse mõistes on käibemaksusoodustused diplomaatidele, välisesindustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, ELi institutsioonidele ning välisriigi relvajõududele; reisiteenuste maksustamise erikord; kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete maksustamise erikord; kasutatud kaupade käibemaksuarvestuse erikord ja maksuladustamise eriregulatsioonid.

Loe edasi

Päringud, load ja teavitused

Sellele lehele on koondatud käibemaksuseaduses sätestatud juhtumid, mille korral käibemaksukohustuslane peab Maksu- ja Tolliametilt luba taotlema või Maksu- ja Tolliametit teavitama. Siit leiate ka päringud, mis on abiks igapäevaste tehingute teostamisel, näiteks saate kontrollida tehingupartneri käibemaksukohustuslase numbri kehtivust, vaadata, kes on oma deklaratsioonis näidanud piiriülest müüki teie ettevõttele jmt.

Loe edasi

Viimati uuendatud 30.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?