Laevapere liikmete erikord ja tonnaažikord

Eesti äriühing, kes saab kasumit kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost, võib soovi korral loobuda maksustamise tavakorrast ning maksta tulumaksu tonnaažikorra alusel. Samuti on võimalik laevapere liikmete töötasu maksustada erikorra alusel.

Laevapere liikmete tasu maksustamine

Järgnevalt vaatame lähemalt laeva või õhusõiduki töötajate tasu maksustamist ja maksukohustuse deklareerimist ning anname ülevaate riigiabist.

Juhend selgitab tööandjale laevapere liikmete tasu maksustamist erikorra alusel kui tööandja on:

  • Eesti residendist äriühing,
  • Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või
  • mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Õigusaktid ja lisainfo

Laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Teataja 04.03.2019 ja Riigi Teataja 28.02.2020).

Laeva, süvendaja või puksiiri tingimustele vastavuse küsimustes nõustab ja seda kontrollib Transpordiamet (riigiabi ja laevanduse maksuerisused: estonianflag@transpordiamet.ee või 620 1200).

Laevapere töötajate registreerimine töötamise registris.

Maksud, deklareerimine ja riigiabi

Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse tulumaksu määraga 0%, kui tasu on saadud töötamise eest laeval,

  1. mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol tulumaksuseaduse (TuMS) § 52¹ lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval,
  2. ja mis kannab lepinguriigi lippu (TuMS § 4 lõige 6 ja § 13 lõige 5).

TuMS § 52¹ lõike 5 alusel loetakse kaupade ja reisijate meritsi vedu rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:

  • Eesti ja välisriigi sadama vahel;
  • Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
  • välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
  • välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.

Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse tulumaksu määraga 0%, kui tasu on saadud töötamise eest süvendajal või puksiiril (TuMS § 52¹ lg 11), mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel, et rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu (TuMS § 4 lõige 6 ja § 13 lõige 6).

TuMS § 52¹ lg 11 alusel käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses.

  • Lepinguriigid on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ehk Euroopa Liidu liikmesriigid ja Island, Norra, Liechtenstein.
  • Euroopa Majanduspiirkonna regulaarreiside all on mõeldud reise, mis toimuvad Euroopa Majanduspiirkonna sadamate vahel. Reisilaevaks loetakse laevu, millel on enam kui kaksteist reisijat ning kaubalaevaks loetakse neid laevu, mida ei loeta reisilaevaks.
  • Regulaarreisideks loetakse järjestikused meresõidud teenusena kahe või enama sadama vahel, mis on avaldatud sõiduplaani (graafiku) alusel või korrapäraselt või sellise sagedusega, et süstemaatiline teenus on äratuntav.

Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval, sealhulgas kruiisilaeval, töötamise eest saadud tasule tulumaksu määr 0% ei kohaldu.

TuMS § 41 punkt 1 näeb ette, et tulumaks peetakse kinni ka laevapere liikmele makstud tasult (TuMS § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tasult). Seega residendist tööandja deklareerib TSD lisal 1 (väljamakseliik 70) laevapere liikme tegeliku töötasu kalendrikuus ja kinnipeetud tulumaksu määraga 0%.

SMS, TKindlS ja KoPS võtavad maksustamisel aluseks töötasu 750 eurot kalendrikuus. TuMS seda piirmäära ei sätesta.

TuMS § 42 lõige 9 näeb ette, et laevapere liikme tasule (TuMS § 13 lõiked 5 ja 6) ei kohaldata maksuvaba tulu. Laevapere liikmele makstud tasust, mis on maksustatud tulumaksu määraga 0%, ei ole lubatud teha TuMS § 23–28¹ sätestatud mahaarvamisi. (TuMS § 28² lõige 4)

Seega laevapere liikme tasust ei arvata maha maksuvaba tulu, täiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral, täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest, eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi, kindlustusmakseid ja pensionifondi osakute soetamist ning kohustuslike sotsiaalkindlustusmakseid.

Üldreegli kohaselt maksustatakse tulumaksuga (tavamäär 20%) tasu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on TuMS § 29 lõikes 1 nimetatud isik (TuMS § 29 lõige 1¹).

TuMS § 29 lõige 1 nimetab järgmisi isikuid: Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Erisus mitteresidendist laevapere liikmele maksustatud tasu maksustamisele tulumaksu määraga 0% kohaldub juhul, kui tasu on saadud töötamise eest TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval (TuMS § 29 lg 1²).

TuMS § 41 punkt 2 näeb ette, et tulumaks peetakse kinni tasult töötamise eest TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval (TuMS § 29 lg 1²) soodusmääras 0%.

Seega residendist tööandja deklareerib TSD lisal 2 (väljamakseliik 270) mitteresidendist laevapere liikme tegeliku töötasu kalendrikuus ja kinnipeetud tulumaksu määras 0%.

Sotsiaalmaksu makstakse laevapere liikmele, kes

  • töötab Eesti riigilippu kandval laeval või
  • kellele kohaldatakse Eesti õigust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) või Eesti Vabariigi sõlmitud sotsiaalkindlustusalast välislepingut, makstud töötasult ja muudelt tasudelt (SMS § 2 lg 1 punkt 1¹).

Sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse tasumisel on täiendav tingimus, et laev sõidab Eesti riigilipu all.

Sotsiaalmaksu määras 20% makstakse (SMS § 7 lõige 2¹) töötajale kuu eest makstud tasult laevapere liikme puhul kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta, kui tasu on saadud töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 nimetatud tingimustele vastaval laeval.

Laevapere liikme töösuhte algamise või lõppemise kuul või töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud juhul arvutatakse tasu proportsionaalselt töötatud päevade arvule (SMS § 2 lg 4 punkt 8). Sotsiaalmaksuna kuulub tasumisele üksnes pensionikindlustuse osa (20%).

Laevapere liikmetele ei rakendata kohustuslikku ravikindlustust ning seega vabastatakse tööandja sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa (13%) maksmisest. Laevapere liikmetel on võimalik osta riiklik ravikindlustus endale ise.

Töötuskindlustuse seaduse § 3 lõige 1¹ näeb ette, et töötaja, kes on TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laeva laevapere liige, on kindlustatu, kui ta on:

  • Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või
  • nendes riikides seaduslikult elav isik või
  • isik, kellele kohaldatakse Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingut, mis käsitleb töötushüvitisi.

Kanadaga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping ei käsitle töötushüvitisi. Ukrainaga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping käsitleb töötuskindlustushüvitisi ja on leitav veebilehelt „ELi õigus ja sotsiaalkindlustuslepingud".

Töötuskindlustusmakset makstakse laevapere liikme puhul 750 eurolt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras (TKindlS § 40 lg 1 punkt 3).

Tööandja on kohustatud:

  • arvestama ja kinni pidama kindlustatu töötuskindlustusmakse määras 1,6% ning
  • arvestama ja tasuma tööandja töötuskindlustusmakse määras 0,8% (TKindlS § 42 lg 1 punktid 1 ja 2).

Tööandja ja töötuskindlustusmakse maksja on ka reeder meretöö seaduse tähenduses (TKindlS § 4 lg 2 punkt 5).

Töötuskindlustushüvitised arvutatakse sellest töötasust, millelt töötuskindlustusmakset maksti.

Kogumispensionide seaduse § 7 lõige 4 äeb ette, et makse tasumisel laevapere liikmele TuMS § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval töötamise eest makstud töötasult ja muudelt tasudelt kohaldatakse SMS § 2 lõike 4 punktis 8 ja § 6² lõikeid 2–4.

Seega kohustusliku kogumispensioni makset makstakse laevapere liikme puhul kuni 750 eurolt iga töötatud kuu kohta, kui tasu on saadud töötamise eest TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastavalt laeval. Laevapere liikme töösuhte algamise või lõppemise kuul või töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud juhul arvutatakse tasu proportsionaalselt töötatud päevade arvule.

  • Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev välismaa äriühing tööandjana deklareerib
     
    • Eesti residendist laevapere liikme töötasu deklaratsiooni TSD lisal 1 (tulumaksu määr on 0%; kui laevapere liige töötab Eesti riigilippu kandval laeval, siis kuni 750 eurolt on sotsiaalmaksu määr 20% ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse tavamäär);
    • mitteresidendist laevapere liikme töötasu deklaratsiooni TSD lisal 2 (tulumaksu määr on 0%; kui laevapere liige töötab Eesti riigilippu kandval laeval või tal on Eesti tõend A1, siis kuni 750 eurolt on sotsiaalmaksu määr 20% ja töötuskindlustusmakse tavamäär).
  • Eesti residendist ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi residendist laevapere liige, kelle tööandja on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev välismaa äriühing, deklareerib töötasu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni uues tabelis 7.3 (TSD lisade 1 ja 2 põhjal on eeltäidetud tabel 7.3). Töötasu arvestatakse aastatuluna, kuid tulumaksu määr on 0% ja seetõttu inimene ei saa tulust maha arvamisi teha.
  • Eesti residendist laevapere liige, kelle tööandja on välismaa äriühing,
    • kes töötab välismaal, kuid tingimustele vastaval laeval, deklareerib töötasu tuludeklaratsiooni uues tabelis 7.3 tulumaksu määraga 0%. Töötasu arvestatakse aastatuluna, kuid tulumaksu määr on 0% ja seetõttu inimene ei saa tulust mahaarvamisi teha. Inimene peab tuludeklaratsioonis ära näitama ka laeva IMO numbri, mille abil Maksu- ja Tolliamet kontrollib Transpordiametilt laeva vastavust erikorra tingimustele.
    • kes töötab välismaal, kuid muul laeval, deklareerib töötasu tuludeklaratsiooni tavakorras tabelis 8.1 või 8.8. Töötasu arvestatakse aastatuluna ning tulust saab maha arvamisi teha.

Riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on laevapere liikme

  • tasult arvutatud tulumaks. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest (edaspidi merendusabi suunised) ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on TuMS § 40 lõikes 1 nimetatud isik, kes vastab TuMS § 13 lõikes 5 ning § 52¹ lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele (TuMS § 13 lõige 7).
  • töötasult või muult tasult 33% maksumääras arvutatud sotsiaalmaksu ja 750 eurolt (SMS § 2 lg 4 punktis 8 nimetatud summalt) 20% maksumääras arvutatud sotsiaalmaksu vahe.
    Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on SMS §-s 4 nimetatud isik, kes maksab sotsiaalmaksu 20% maksumääras ja 750 eurolt (SMS § 6² lõige 1).
  • töötasult, mis ületab 750 eurot (SMS § 2 lg 4 punktis 8 sätestatud määra), arvutatud töötuskindlustusmakse. Riigiabi andmisel juhindutakse Euroopa Komisjoni meretranspordialase riigiabi suunistest ja Euroopa Komisjoni asjakohasest riigiabi andmist lubavast otsusest. Riigiabi saaja on reeder meretöö seaduse tähenduses, kelle töötaja on TKindlS § 3 lõikes 1¹ nimetatud isik (TKindlS § 40¹ lõige 1).

Riigiabi saaja ei tohi olla:

1. raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;

2. jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust (TuMS § 13 lõige 7, SMS § 6² lõige 2, TKindlS § 40¹ lõige 2).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti edastatud vajalikest andmetest lähtudes riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 49² sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet

Riigiabi korda rakendatakse kuni tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete täitmata jätmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu eeldusel, et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud (TuMS § 13 lõige 7, SMS § 6² lõige 4, TKindlS § 40¹ lõige 4).

Tulumaksuga maksustamine tonnaažikorra alusel

Residendist äriühing võib tasuda tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo TuMS § 521 lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu TuMS § 521 kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord) (TuMS § 52lõige 1). 

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühing) maksab tonnaažikorra alusel saadud tulult tulumaksu maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 8 alusel järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Tonnaažikorra rakendajal tuleb e-MTAs igakuiselt TSD lisa 8 koodil 8101 ära näidata ainult laeva IMO number. Ülejäänud laeva andmed (koodid 8102–8107 ehk laeva nimi, lipuriik, puhasmahutavus, kalendripäevade arv ja laeva vanus) eeltäidetakse e-MTAs Transpordiametist saadud andmete põhjal.

Laeva tingimustele vastavust ja laeva andmeid kontrollib Transpordiamet.

Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust (TuMS § 52lõige 2).

Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud (TuMS § 52lõige 17).

Õigusaktid ja lisainfo

Laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Riigi Teataja 04.03.2019 ja Riigi Teataja 18.02.2020).

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühingu) tegevuse, laeva, süvendaja või puksiiri tingimustele vastavuse küsimustes nõustab ja seda kontrollib Transpordiamet (riigiabi ja laevanduse maksuerisused: estonianflag@transpordiamet.ee või 620 1200).

Residendist äriühingu maksukohustuse deklareerimise küsimustes (tonnaažikorrale üleminek, tonnaažikorra kohaldamine jne) nõustab Maksu- ja Tolliamet: ariklient@emta.ee.

Residendist äriühing võib tonnaažikorda rakendada, kui on täidetud järgmised tingimused (TuMS § 521 lõige 3):

  1. ta on võtnud endale vastutuse TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  2. laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
  3. laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis *;
  4. ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
  5. tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 sätestatud tingimustele vastab laev, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol TuMS § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval.**

TuMS § 13 lõikes 6 sätestatud tingimustele vastab süvendaja või puksiir, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel, et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu (süvendaja või puksiiriga tehtav töö väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd).

Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest:

  1. vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel;
  2. vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all (TuMS § 521 lõige 4).

Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab TuMS § 521 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele ***, kui (TuMS § 521 lõige 13):

  1. 1. laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
  1. 2. laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  2. 3. kõik laevad ja meeskonnad, mida punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;

4. vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all;

5. kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;

6. kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajalt vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;

7. vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.

Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega ning kui kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud. (TuMS § 521 lõige 15)

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühingu) tegevuse, laeva, süvendaja või puksiiri tingimustele vastavuse osas nõustab ja kontrollib Veeteede Amet.


* Lepinguriigid on siin ja edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ehk Euroopa Liidu liikmesriigid ja Island, Norra, Liechtenstein.

** Tonnaažikorra puhul TuMS § 13 lõike 5 punktis 2 olevat Euroopa Majanduspiirkonna lipunõuet ei kohaldata, küll aga on see oluline laevapere liikmete tasu maksustamisel soodustuse kohaldamiseks.

*** Ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ning tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus.

Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse TuMS § 521 tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:

  1. Eesti ja välisriigi sadama vahel;
  2. Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
  3. välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
  4. välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel (TuMS § 521 lõige 5).

Tonnaažikord kohaldub TuMS § 521 lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevusest saadud tulule.

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on:

  1. kaupade või reisijate vedu tasu eest;
  2. kajuti tasu eest kasutusse andmine;
  3. toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
  4. laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine (TuMS § 521 lõige 6).

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on:

  1. tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
  2. varapääste;
  3. kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
  4. konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
  5. laevas asuva ruumi üürile andmine kaua müüjale või teenuse osutajale;
  6. reklaampinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
  7. huviväärsustega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse (TuMS § 521 lõige 7).

Eeltoodud lisategevustest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt, kui see ei ületa 50% TuMS § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevusest saadud tulust (TuMS § 521 lõige 8).

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi:

  1. laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
  2. laeva väljaprahtimine laevapereeta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale (TuMS § 521 lõige 9).

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu aluselt tingimusel, et:

  1. väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
  2. laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
  3. väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest (TuMS § 521 lõige 10).

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses (TuMS § 521 lõige 11).

Lõigetes 5, 8 ja 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati (TuMS § 521 lõige 16).

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühing) deklareerib kalendriaastal  põhitegevusest ja lisategevusest saadud tulu detsembrikuu TSD lisal 8, mis esitatakse 10. jaanuariks.

Seega tonnaažikorra rakendajal tuleb üks kord aastas ehk detsembrikuu TSD lisa 8 koodidel 8201–8230 (laeva käitaja kaupade või reisijate meritsi veost saadud tulu) või koodidel 8401–8450 (laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest saadud tulu) deklareerida laeva IMO number ja kalendriaasta tulu ning kalendriaasta kasum, mis loetakse tonnaažikorra alusel maksustatuks (kood 8280) ning mis kuulub tavakorra alusel maksustamisele (kood 8260). Lisategevusest kalendriaastal saadud tulude (kood 8250) põhjal arvutatakse tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavust.

Vähemalt kolme aasta jooksul tonnaažikorra alusel maksustatud tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest saadud tulu ei maksustata tulumaksuga. Seda tingimusel,

  • kui laeva üleandmisel on tasutud tulumaks TuMS § 50 lõike 4kohaselt või

  • kui laev oli soetatud tonnaažikorra kohaselt maksustatud tulu arvel (TuMS § 521 lõige 12).

TuMS § 50 lõikes 4 sätestatud siirdehinna maksustamise põhimõtteid kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse tonnaažikorra alusel (TuMS § 50 lg 41).

Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse TuMS §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse tonnaažikorra alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse tonnaažikorda vaid osaliselt (TuMS § 50 lg 42).

Maksukohustus vara üleandmisel deklareeritakse TSD lisal 6 koodil 6000.

Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte (TuMS § 521 lõige 18).

Maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt (TuMS § 521 lõige 19):

  1. tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot;
  2. tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot;
  3. tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot;
  4. tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot.

Suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt (TuMS § 521 lõige 20):

  1. 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
  2. 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid mitte vanemad kui kümme aastat;
  3. 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.

Laeva andmete ja seadusega kehtestatud suhtarvude alusel arvutatakse igakuiselt maksukohustus TSD lisa 8 koodidel 8108–8111 automaatselt.

Näide 1

12-aasta vanuse laeva, mille puhasmahutavus on 30 000, maksukohustus arvutatakse järgmiselt.

Maksustatava tulu summa päevas (suhtarv korrutatud puhasmahutavusega):
0,0084 × 1000 + 0,0062 × 9000 + 0,004 × 15 000 + 0,002 × 5000 = 8,40 + 55,80 + 60 + 10 = 134,20 eurot
Maksustatava tulu summa kalendrikuus 
(30 päeva korral): 134,20 × 30 = 4026 eurot
Tulumaksukohustus kalendrikuus
: 4026 × 20% = 805,20 eurot

Näide 2

5 aasta vanuse laeva, mille puhasmahutavus on 30 000, maksukohustus arvutatakse järgmiselt.

Maksustatava tulu summa päevas (50% suhtarvust korrutatud puhasmahutavusega):
0,0042 × 1000 + 0,0031 × 9000 + 0,002 × 15000 + 0,001 × 5000 = 4,20 + 27,90 + 30 + 5 = 67,10 eurot
Maksustatava tulu summa kalendrikuus 
(30 päeva korral): 67,10 × 30 = 2013 eurot
Tulumaksukohustus kalendrikuus
: 2013 × 20% = 402,60 eurot

Viimati uuendatud 11.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?