Dividendide maksustamine
Uus! Alates 1. jaanuarist 2025 maksustatakse dividend üksnes tulumaksumääraga 22/78.
Seega alates 2025. aastast ei kehti Eestis enam regulaarselt makstavate dividendide maksusoodustust ega dividendi madalamat tulumaksumäära 14/86 ja füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 7%. Kuni 2024. aastani madalama maksumääraga maksustatud dividendi edasimaksmisel peab arvestama üleminekusättega (tulumaksuseaduse § 61 lg 68).
Üleminekusäte näeb ette, et kui dividend on kuni 31. detsembrini 2024 maksustatud määraga 14/86, siis kasutamata jäägi ulatuses saab:
- emaühingule – osanikule/aktsionärile dividendi edasi jaotada maksuvabalt. Maksuvabastuse eelduseks on nõue, et dividendi saanud ja edasimaksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus.
- füüsilisest isikust osanikule/aktsionärile dividendi edasi jaotada, kuid tuleb kinni pidada tulumaks 7%.
Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele) (tulumaksuseaduse (TuMS) § 18 lg 2)
Residendist äriühing maksab kasumi jaotamisel ehk dividendi väljamaksmisel tulumaksu määras 22/78 (alus: TuMS § 50 lg 1 ning § 4 lõiked 1 ja 11).
Dividendilt arvutatud tulumaks ning võimalikud maksuvabastused ja mahaarvamised (TuMS § 50 lg 11 ja § 54 lg 5) deklareeritakse vormi TSD lisas 7, lisaks tuleb vormil INF 1 (I osa) lisada dividendi saajate nimekiri.
Üldjuhul teeb äriühing dividendi väljamakse rahas, kuid praktikas esineb ka olukordi, kus raha ei liigu, vaid dividendivõlg vormistatakse ümber pikaajaliseks intressi kandvaks laenukohustiseks. Näiteks osaühing ei tee dividendi väljamakset rahas ja osanik ei anna laenu rahas, vaid osaühing ja osanik sõlmivad laenulepingu, mille alusel dividendivõlg vormistatakse ümber laenuks ning osaühing tagastab osanikule laenu koos intressiga.
Taoline olukord kuulub tulumaksuga maksustamisele ning dividendi tasumise (väljamakse) kuupäevaks tuleb lugeda äriühingu raamatupidamises majandustehingut tõendava algdokumendi (nt osanikuga sõlmitud laenulepingu) ja raamatupidamiskirjendi kuupäev, mil äriühing loeb dividendivõla tasutuks ning kajastab laenukohustise osaniku ees. Äriühingul on deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustus vormi TSD lisa 7 ja INF 1 alusel dividendi tasumise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Praktikas esineb ka olukordi, kus äriühing teeb dividendi väljamakse mitterahalises vormis, näiteks väärtpaberite, kinnisvara või muu varaga, ning dividendiotsuse kuupäev, vara asjaõigusliku omandiõiguse ülemineku kuupäev ja vara valdusega seotud õiguste ülemineku kuupäev jäävad erinevatesse kalendrikuudesse.
Maksuhaldur on seisukohal, et mitterahalise dividendi tasumise (väljamakse) kuupäevaks tuleb lugeda vara võõrandamise ehk omandiõiguse ülemineku kuupäev. Ka siin on olulised äriühingu raamatupidamises majandustehingut tõendava algdokumendi (nt väärtpaberite, kinnisvara vm vara võõrandamise lepingu) ja raamatupidamiskirjendi kuupäev, mil äriühing loeb vara üleantuks. Teisisõnu hetk, mil näiteks osaühingu vara väheneb ja osaniku vara suureneb.
Maksuhalduri seisukoht põhineb Riigikohtu halduskolleegiumi otsustel (RKHK 3-3-1-28-16 punkt 11, RKHK 3-3-1-78-16 punkt 24), millest tuleneb, et väljamakse äriühingu osaniku dividendiks kvalifitseerimise eelduseks on rahalises või mitterahalises vormis väljamakse tegemine sellele isikule. Otsustest järeldub, et väljamakse on tuvastatav olukorras, kus äriühingu vara väheneb ja äriühingu osaniku vara suureneb.
Mitterahaline dividend kuulub maksustamisele õiglases väärtuses. Raamatupidamise Toimkonna juhend „Finantsinstrumendid” (RTJ 3 punkt 54) näeb ette, et kui dividende ei maksta rahas, vaid tasutakse muude varade üleandmisega, kajastatakse dividendide väljakuulutamisel dividendikohustis üleantavate varade õiglases väärtuses. Aruandekuupäeval ja varade üleandmise päeval hinnatakse varade õiglast väärtust ning selle muutmise korral korrigeeritakse dividendikohustise bilansilist väärtust. Õiglase väärtuse muutuste mõju kajastatakse kirje „Jaotamata kasum” korrigeerimisena. Vara üleandmisel kajastatakse üleantava vara ja dividendikohustiste bilansiliste väärtuste vahe kasumiaruandes.
Seetõttu loeb ka maksuhaldur mitterahalise dividendi tasumise (väljamakse) kuupäevaks omandiõiguse ülemineku kuupäeva ehk hetke, mil nt osaühingu vara väheneb ja osaniku vara suureneb. Äriühingul on deklareerimise ja vara õiglaselt väärtuselt tulumaksu tasumise kohustus vormi TSD lisa 7 ja INF 1 alusel mitterahalise dividendi tasumise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
Madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamaksmisel füüsilisele isikule kuulub täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7% (TuMS § 61 lg 68). Tulumaks kuulub kinnipidamisele nii residendist kui ka mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud dividendi väljamakselt.
Riikidevahelised maksulepingud võivad mitteresidendist füüsilise isiku dividendide väljamakse:
- vabastada tulumaksu kinnipidamisest (Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Gruusia, Jersey, Küpros, Mani saar ja Mehhiko on riigid, kelle puhul residentsustõend vabastab tulumaksu kinnipidamisest) või
- vähendada tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni (Bulgaaria, Iisrael ja Makedoonia on riigid, kelle residentsustõend vähendab tulumaksu kinnipidamisel maksumäära 5%-ni).
Residendist äriühing deklareerib dividendi väljamaksed vormi TSD lisal 7 ja vormil INF 1.
Füüsilise isiku dividenditulu summa ja dividenditulult kinnipeetud tulumaks deklareeritakse vormil INF 1. Vormil INF 1 on koodil 13050 madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse liik „MDK“ ja tavamääraga maksustatud dividendi väljamakse liik endiselt „DK“.
Väljamakse liigiga „MDK" deklareeritakse vormil INF 1 koodil 13060 füüsilise isiku dividenditulu brutosumma, koodil 13073 kinnipeetud tulumaksu määr ning koodil 13074 kinnipeetud tulumaks.
Madalama maksumääraga maksustatud dividendi maksmisel või edasimaksmisel füüsilisele isikule kuulub üldjuhul kinnipidamisele tulumaks määras 7%, kuid mitteresidendist füüsilise isiku puhul võivad maksuleping ja dividenditulu saaja residentsustõend kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määra vähendada (vastavalt 0% või 5%).
E-teenuste keskkonnas e-MTA arvestab vormi INF 1 rakendus automaatselt füüsilise isiku dividenditulu brutosummalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu 7%.
Mitteresidendi dividenditulu deklareerimiseks vormil INF 1 peab isikul olema Eesti isikukood või Maksu- ja Tolliameti väljastatud mitteresidendi registrikood Eestis. Mitteresidendi registrikoodi saab taotleda e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu, valides selle menüüs Registrid ja päringud – Registreerimine – Mitteresidendi registreerimine) või esitada taotlus mitteresidendist väljamakse saaja Maksu- ja Tolliametis registreerimiseks.
Sarnaselt tavamääraga maksustatud dividendile saab vabastusmeetodit kohaldada kuni 31. detsembrini 2024 madalama maksumääraga maksustatud dividendi tingimusel, et dividendi saanud ja edasimaksval äriühingul oli dividendi maksjas vähemalt 10% suurune osalus. Erinevus tavamääraga maksustatud dividendi edasimaksmisest on see, et kui madalama maksumääraga maksustatud dividend makstakse edasi füüsilisele isikule, siis kuulub dividendilt kinnipidamisele tulumaks 7%.
Esindajakonto (nominee account) on väärtpaberikonto, mille vahendusel hoitakse väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel.
Esindajakonto puhul ei kanta registrisse andmeid isikute kohta, kellele kuuluvad esindajakontol olevad väärtpaberid, vaid registrisse kantakse andmed esindajakonto omaniku kohta ja muud Eesti väärtpaberite keskregistri seadusega nõutud andmed.
Esindajakontol on kontohaldur, kelleks üldjuhul on pank.
Täpsem info Eesti väärtpaberite keskregistri (Nasdaq CSD) kodulehelt.
Madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasimaksmisel on oluline välja selgitada, kas esindajakontol olevad väärtpaberid ehk osalus, mille alusel dividendi väljamakse tehakse, kuuluvad juriidilisele isikule või füüsilisele isikule.
Kui esindajakontol olevad väärtpaberid kuuluvad füüsilisele isikule, siis madalama maksumääraga (14/86) maksustatud dividendi maksmisel või edasimaksmisel tuleb täiendavalt kinni pidada tulumaks 7%.
Nii residendist kui ka mitteresidendist füüsilise isiku puhul saab dividenditulult kinnipidamisele kuuluva tulumaksu arvesse võtta füüsilise isiku tulu deklareerimisel. Selleks tuleb dividendi väljamakse saaja isikustada ning vastavalt TSD lisal 7 ja vormil INF 1 deklareerida.
Mitteresidendist füüsilise isiku puhul võivad maksuleping ning Maksu- ja Tolliametile esitatud dividenditulu saaja residentsustõend kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määra vähendada (vastavalt 0% või 5%). Selleks tuleb samuti dividendi väljamakse saaja isikustada ja vastavalt TSD lisal 7 ja vormil INF 1 deklareerida.
Kui dividendi väljamakse tegemisel ei ole teada, kas esindajakontol olevad väärtpaberid kuuluvad juriidilisele isikule või füüsilisele isikule, siis tuleb madalama maksumääraga dividendi edasimaksmisel täiendavalt kinni pidada tulumaks 7%.
Seetõttu on väga oluline enne dividendide väljamaksmist panga kontohaldurit ja/või emitenti teavitada, kellele kuuluvad esindajakontol olevad väärtpaberid.
Kui andmed on teada, siis saab dividendi väljamaksed koheselt korrektselt ära deklareerida. Kui andmed selguvad hiljem, siis on emitendil õigus dividendi väljamakse osas deklaratsioone parandada ning parandustega andmed korrektselt TSD lisa 7 ja vormi INF 1 ära deklareerida.
Omakapitali väljamaksete maksustamine, vabastusmeetod
Osa- või aktsiakapitali vähendamisel, osade või aktsiate tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel (edaspidi ka kapitalivähendus) omakapitalist tehtavate väljamaksete puhul maksustatakse tulumaksuga see osa väljamaksest, mis ületab varem omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Fondiemissiooni ei võeta omakapitali sissemaksena arvesse.
Omakapitalist tehtavate väljamaksete maksustamise erisus on tingitud sellest, et kui dividendi makstakse ainult kasumist, siis kapitali vähendamise või osaluse tagasiostmise korral saab osanik või aktsionär tagasi osaühingusse või aktsiaseltsi sissemakstud raha ja sellelt teenitud kasumi.
Alltoodud joonistel ja tabelis selgitame dividendi ja omakapitali väljamaksete maksustamist olukordades, kus toimub Eesti residendist äriühingu kasumi jaotamine (1), likvideerimine (2), ühinemine (3) või jagunemine (4), piiriülene ühinemine (5) või jagunemine (6, 7) ning residentsuse muutmine (8).
Joonistel on iga olukorra juures toodud tabeli veerg (A, B, C või D), mis kohaldub Eesti äriühingu tulumaksuga maksustamisel ning maksudeklaratsiooni vormi TSD lisas 7 (Ia, II, III ja IV osas) andmete deklareerimisel.
Tabeli veerus A on tulumaksuga maksustatav dividend (tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lõige 1) ning veerus B on tulumaksuga maksustatav omakapitali väljamakse (TuMS § 50 lõiked 2 ja 22, kapitalivähendus). 2025. aastal on tulumaksumäär 22/78.
Veerus C on tulumaksust vabastatud saadud dividendi arvelt makstud dividend (vabastusmeetod, TuMS § 50 lg 11) ning veerus D laieneb maksuvabastus ka omakapitali väljamaksetele (TuMS § 50 lg 11 punkt 5 ja lg 21).
NB! Maksuvabastuse eelduseks on nõue, et dividendi saanud ja edasimaksval Eesti äriühingul oli dividendi või omakapitali väljamakse saamisel vastavas äriühingus vähemalt 10% suurune osalus.
Joon. 1. Eesti äriühingu kasumi jaotamine
Joonis 2. Eesti äriühingu likvideerimine
Joonis 3. Eestis ühinemine
Joonis 4. Eestis jagunemine
Joonis 5. Piiriülene ühinemine
Joonis 6. Piiriülene jagunemine Eestisse
Joon. 7. Piiriülene jagunemine lepinguriiki
Joonis 8. Residentsuse muutmine
| Olukord |
Dividend TuMS § 50 lg 1 TSD lisa 7 I osa (A) |
Omakapitali väljamakse TuMS § 50 lõiked 2 ja 22 TSD lisa 7 Ia osa (B) |
Dividendi maksuvabastus TuMS § 50 lg 11 TSD lisa 7 II, III, IV osa (C) |
Omakapitali väljamakse maksuvabastus TuMS § 50 lg 21 TSD lisa 7 II, III, IV osa (D) |
|---|---|---|---|---|
| 1. Eesti äriühingu kasumi jaotamine | ||||
|
tulumaks 22/78 jaotatud kasumilt ehk makstud dividendilt |
tulumaks 22/78 jaotatud kasumilt, st omakapitali väljamakselt, mis ületab sissemakseid § 50 lg 2 esimese lause alusel |
saadud ja edasi makstud dividend on maksuvaba, TSD lisa 7 II osas deklareerida |
saadud dividendi või kapitalivähenduse arvelt tehtud omakapitali väljamakse on maksuvaba, TSD lisa 7 II osas deklareerida |
|
| 2. Eesti äriühingu likvideerimine | ||||
| ei |
tulumaks 22/78 omakapitalilt (netovaralt), sh likvideerimisjaotiselt, mis ületab sissemakseid § 50 lg 22 esimese lause alusel |
ei |
saadud dividendi või kapitalivähenduse arvelt tehtud väljamakse on maksuvaba, TSD lisa 7 II osas deklareerida |
|
| 3. Eestis ühinemine | ||||
| ei |
varad, kohustised ja omakapital liidetakse, ei maksustata § 50 lg 22 teise lause alusel |
maksuvaba tulu üleandmist ja vastuvõtmist on õigus deklareerida TSD lisa 7 III, IV osas |
maksuvaba tulu üleandmist ja vastuvõtmist on õigus deklareerida TSD lisa 7 III, IV osas, ei teki uut omakapitali sissemakset § 50 lg 2 teise lause alusel |
|
|
|
|||
| 4. Eestis jagunemine | ||||
|
ei |
varad, kohustised ja omakapital jaotatakse, ei maksustata § 50 lg 22 teise lause alusel |
maksuvaba tulu üleandmist ja vastuvõtmist on õigus deklareerida TSD lisa 7 III, IV osas |
maksuvaba tulu üleandmist ja vastuvõtmist on õigus deklareerida TSD lisa 7 III, IV osas, ei teki uut omakapitali sissemakset § 50 lg 2 kolmanda lause alusel |
|
ei |
varad, kohustised ja omakapital eraldatakse, ei maksustata § 50 lg 22 teise lause alusel |
maksuvaba tulu üleandmist ja vastuvõtmist on õigus deklareerida TSD lisa 7 III, IV osas |
maksuvaba tulu üleandmist ja vastuvõtmist on õigus deklareerida TSD lisa 7 III, IV osas, ei teki uut omakapitali sissemakset § 50 lg 2 kolmanda lause alusel |
| 5. Piiriülene ühinemine | ||||
|
ei | ei | Eestisse toodud vara ja maksuvaba tulu on õigus TSD lisa 7 IV osas deklareerida | Eestisse toodud vara ja välisriigis omakapitali tehtud sissemaksed on õigus TSD lisa 7 IV osas deklareerida |
|
ei |
tulumaks 22/78 omakapitalilt (netovaralt), sh likvideerimisjaotiselt, mis ületab sissemakseid § 50 lg 22 esimese lause alusel |
ei | saadud dividendi või kapitalivähenduse arvelt tehtud omakapitali väljamakse on maksuvaba |
| 6. Piiriülene jagunemine | ||||
|
ei | varad, kohustised ja omakapital jaotatakse Eestisse | Eestisse toodud vara ja välisriigis maksustatud tulu on õigus TSD lisa 7 IV osas deklareerida | Eestisse toodud vara ja välisriigis omakapitali tehtud sissemaksed on õigus TSD lisa 7 IV osas deklareerida |
|
ei | varad, kohustised ja omakapital eraldatakse Eestisse | Eestisse toodud vara ja maksuvaba tulu on õigus TSD lisa 7 IV osas deklareerida | Eestisse toodud vara ja välisriigis omakapitali tehtud sissemaksed on õigus TSD lisa 7 IV osas deklareerida |
| 7. Piiriülene jagunemine | ||||
|
ei |
tulumaks 22/78 omakapitalilt (netovaralt), sh likvideerimisjaotiselt, mis ületab sissemakseid § 50 lg 22 esimese lause alusel |
ei |
saadud dividendi või kapitalivähenduse arvelt tehtud omakapitali väljamakse on maksuvaba, TSD lisa 7 II osas deklareerida |
|
§ 50 lg 4, võimalik tulumaks 22/78 siirdehinna regulatsiooni alusel |
ei | ei | ei |
| 8. Residentsus tuuakse Eestisse | ||||
| ei |
vara turuväärtus loetakse omakapitali sissemakseks, § 50 lg 2 neljanda lause alusel |
ei | ei | |
| Residentsus viiakse lepinguriiki | ||||
| ei |
tulumaks 22/78 omakapitalilt (netovaralt), sh likvideerimisjaotiselt, mis ületab sissemakseid § 50 lg 22 esimese lause alusel |
ei |
saadud dividendi või kapitalivähenduse arvelt tehtud omakapitali väljamakse on maksuvaba, TSD lisa 7 II osas deklareerida |
|
Kuritarvituse maksustamine
Nantucket Holdings OÜ jõustunud lahend (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2024 otsus 3-22-282, Riigikohus tegi 10.09.2024 menetlusse mittevõtmise määruse) on California Maja maksuskeemi kohta, kus Hollandi äriühingu kaudu tekitati Eestisse dividendi maksuvabastus u 164,5 miljonit eurot ning selle võõrandamine kujunes iseseisvaks äriks või omamoodi „tööstuseks“.
Lühidalt seisnesid tehingud selles, et Eesti äriühing, kel oli raha ja jaotamata kasum, ostis „riiulist“ teise Eesti äriühingu, kel ei olnud piisavalt vara ega raha, kuid oli dividendi maksuvabastus, ning äriühingud ühinesid eesmärgiga vältida kasumilt dividendi tulumaksukohustust.
Tallinna Ringkonnakohus nõustus Nantucket Holdings OÜ lahendis, et maksuhalduril on õigus dividendi maksuvabastuse kasutamist piirata ning kohaldada maksustamisel maksukorralduse seaduse § 84 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lõiget 1, sest äriühingute ühinemise tegelik majanduslik sisu ei olnud investeerimisobjektist tulu saamine, vaid dividendi väljamaksete tegemisel TuMS § 50 lõikes 1 sätestatud tulumaksukohustuse vältimine.
Kohus asus seisukohale, et California Maja maksuvabastuse õiguse kontroll ei saanud tekitada usaldust, et peale mitmete jagunemiste ja ühinemiste on samaväärne õigus tekkinud ka kõigil järgmistel äriühingutel.
Samuti asus kohus seisukohale, et dividendi maksuvabastust ei ole lubatud „osta-müüa“ ega vaadelda lahus varast, mille kaudu on võimalik kasumit teenida. Kui dividendi maksuvabastusega üle antavalt varal puudub reaalne majanduslik kasumlikkus, tekiks olukord, kus TuMS § 50 lõike 11 punkt 1 rakendub dividendi väljamaksetele, millel ei ole samas sättes nimetatud maksuvabastuse eeldustega mingit puutumust.
„Riiulist“ ostetud äriühingu vara (investeerimisobjekt) ei olnud piisavas puutumuses California Majal tekkinud maksuvabastusega. Maksuvabastuse „ostuga“ kuritarvitas Eesti äriühing TuMS § 50 lõike 11 punktis 1 sätestatud maksusoodustust.
Viimati uuendatud 03.11.2025
