Tollimaks

Tollimaks on Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud riiklik maks, mille isik või äriühing peab tasuma, kui ta impordib kaupa Euroopa Liitu (imporditollimaks) kolmandatest riikidest (riigid, mis ei ole ELi liikmesriigid).

Tollimaksumäärad kehtestatakse liidu ühisest kaubanduspoliitikast lähtudes ning maksumäärad sõltuvad sellest, kuivõrd kauba import võib mõjutada liidu ühisturgu ja tootjaid, sest liidu kaubandus- ja tariifipoliitika eesmärgiks on kaitsta just liidu majandushuvisid.

Tollimaksud liigitatakse sõltuvalt nende arvutamise meetodist:

  • väärtuseline ehk ad valorem tollimaks arvutatakse protsendina kauba tolliväärtusest,
  • spetsiifiline tollimaks sõltub kauba kaalust või täiendavast mõõtühikust ning
  • kombinatsioon väärtuselisest ja spetsiifilisest tollimaksust.

Kauba import võib lisaks tollimaksule olla maksustatud aktsiisi ja käibemaksuga. Kolmandatesse riikidesse toimetatavale kaubale ei ole eksporditollimakse kehtestatud.

Tollitariifistik

Tasumisele kuuluv imporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul, mille moodustavad:

  • kaupade kombineeritud nomenklatuur
  • muu liidu õigusaktidega kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril põhinev või sellele lisajaotisi sätestav nomenklatuur tariifsete meetmete kohaldamiseks
  • kolmanda riigi tollimaks
  • tariifsed soodusmeetmed
  • ühepoolsed meetmed tollimaksu vähendamiseks või sellest vabastamiseks
  • kauba liigi või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine
  • muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud liidu põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega

Kaupade ELi importimise ja EList eksportimisega seotud liidu meetmete kohaldamiseks kasutavad ELi liikmesriigid elektroonilist integreeritud tollitariifistikku TARIC.

Eestis juhinduvad deklarandid ja tolliametnikud tollivormistuse käigus kauba suhtes meetmeid kohaldades Eesti Tollitariifistik (ETT).

ETT sisaldab lisaks TARICi meetmetele Eesti õigusaktidega kehtestatud meetmeid: erinevad keelud, piirangud, aktsiisid ja käibemaks, mida rakendatakse kauba tolliprotseduurile suunamisel.

Tariifisoodustusi ei kohaldata automaatselt, vaid ainult deklarandi taotlusel ja vastavate nõuete täitmisel. Soodustollimaksu võib kohaldada vaid järgmistel tingimustel:

  1. kehtib soodusleping või ühepoolne sooduskord;
  2. esitatakse vastavas lepingus või sooduskorras toodud ja nõuetele vastav sooduspäritolutõend (päritolusertifikaat GSP vorm A, GSP arve-deklaratsioon, liikumissertifikaat EUR.1 või EUR-MED, arvedeklaratsioon või EUR-MED arvedeklaratsioon, päritoludeklaratsioon);
    NB! Sertifikaadi koopia ei ole sertifikaat!
  3. soodustusi saavad riigid täidavad halduskoostöö nõudeid, s.t on teavitanud Komisjoni päritolutõendeid kinnitavatest ja järelkontrolli teostatavatest ametkondadest ning teostavad vastavat koostööd.

Tariifisoodustust kohaldatakse kas konkreetsele riigile või riikide rühmale vastava lepingu või sooduskorra alusel. Kui soodustus kehtib konkreetsele riigile, on selle riigi kood tariifisoodustuse juures ära märgitud. Esineb ka juhtumeid, kus tariifisoodustust antakse nii konkreetsele riigile kui ka riikide rühmale või ka erinevatele riikide rühmadele. Deklarant taotleb siis soodustust vastavalt sellele, milline sooduspäritolutõend esitatakse.

ETTs (Eesti tollitariifistik) kasutatavad riikide rühmad, millest pärinevatele kaupadele võimaldatakse tariifisoodustus

  1. Üldises soodustuste süsteemis (GSP) soodustust saavad riigid:
    • 2027 – säästva arengu ja hea valitsemistava stimuleeriva erikorraga hõlmatud riigid nn GSP+ riigid
    • 2005 – vähimarenenud riigid
    • 2020 – GSP süsteemis üldise korra alusel soodustusi saavad riigid
  1. 2012 – Euroopa majanduspiirkond
  2. 1032 – Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigid
  3. 1033 – CARIFORUMi riigid
  4. 2080 – Ülemereterritooriumid
  5. 2200 – Kesk-Ameerika

Euroopa Liidus (EL) kehtivad tollimaksud enamikule kaupadest.

Tariifipeatamine on ühepoolselt tollimaksu ajutine osaline või täielik peatamine kaubale:

  • mis on toorainena või pooltootena vajalik kasutamiseks ELi liikmesriikide ettevõtluses;
  • mida ei saa hankida ELi liikmesriigist.

Ühepoolsed tariifipeatamised

Ühepoolsed tariifipeatamised on kehtestatud nõukogu määrusega 1387/2013, mida muudetakse kaks korda aastas. Muudatused jõustuvad iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil (viimati muudetud määrusega 2020/2231).

Ühepoolne tariifikvoot avatakse kaubakogusele:

  • mis on toorainena või pooltootena vajalik kasutamiseks ELi liikmesriikide ettevõtluses;
  • mida saab hankida ELi liikmesriikidest, kuid mitte piisavas koguses.

Ühepoolsed tariifikvoodid on kehtestatud nõukogu määrusega 1388/2013, mida muudetakse samuti kaks korda aastas. Muudatused jõustuvad iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil (viimati muudetud määrusega 2020/2230).

Tariifipeatamist rakendatakse

Tariifipeatamist ja -kvooti (edaspidi tariifipeatamine) rakendatakse eelkõige selleks, et ELi tootjad saaksid importida tootmiseks vajalikke tooraineid, üldjuhul tasumisele kuuluva tollimaksusumma võrra soodsamalt.

Kuna tariifipeatamine ei ole seotud konventsioonidest tulenevate kohustustega, laienevad ELis kehtestatud erga omnes tollimaksumäärast soodsamad maksumäärad ühepoolselt kõikidele importijatele, sõltumata kauba päritolust ja lähteriigist. Samas on nimetatud põhimõttele seatud ka omad piirangud.

Tariifipeatamist ei rakendata

Tariifipeatamist ei kehtestata, kui:

  • samaväärset või asenduskaupa on võimalik hankida ELi liikmesriikidest või vabakaubanduslepingute osalusriikidest;
  • tegemist on lõpptootega;
  • tollimaksusumma, mille maksmisest vabanemist taotletakse on väiksem kui 15 000 eurot aastas;
  • muu põhjus, mis tuleneb ELi poliitilistest ja majanduslikest asjaoludest (dumpinguvastased meetmed; koguselised piirangud; erileping, millega kehtestatakse piirangud teatud riikidest impordile jne).

Tariifipeatamise taotlemine ja taotlusele vastuväite esitamine

Tariifipeatamise taotlus (edaspidi taotlus) peab põhinema Euroopa Komisjoni teatisel 2011/C 363/02. Taotlus peab sisaldama kõiki andmeid, mis on sätestatud nimetatud teatise lisas 1.

Taotlus esitatakse elektroonselt ja saadetakse e-posti aadressil kaire.taar@fin.ee.

Taotlus peab olema täidetud inglise, prantsuse või saksa keeles (sh kõik lisad).

Liikmesriik edastab taotlused Euroopa Komisjonile, kus need tehakse kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja antakse võimalus vastuväidete esitamiseks.

Juhul kui välisriigi taotluses nimetatud kaubad on toorainena või pooltootena Eesti turul olemas, võib Eesti esitada vastuväite. Vastuväide tuleb teha Euroopa Komisjoni teatise 2011/C 363/02 lisas 4 toodud vormi kohaselt.

Informatsiooni välisriikide taotluste kohta saab erialaliitudelt, kellele Eesti esindaja saadab kõik kaubakoodid, millele oli taotlus tehtud.

Reeglina on kõikidele kolmandatest riikidest pärinevatele kaupadele Euroopa Liitu (EL) importimisel kehtestatud tollimaks, kuid teatud kaupu lubatakse mingi koguse ulatuses importida täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatuna. Tariifikvoot ongi selleks kauba koguseks, mida lubatakse importida ELi tolliterritooriumile täielikult või osaliselt tollimaksust vabastatuna.

Tariifikvootide kehtestamise eesmärgiks on tagada impordil selliste kaupade täielik või osaline tollimaksuvabastus:

  • mis on toorainena või pooltootena vajalik kasutamiseks ELi liikmesriikide ettevõtluses, kuid mida ei toodeta või ei valmistata ELi turul piisavalt (ühepoolsed tariifikvoodid);
  • suurendada nende riikide toodete konkurentsivõimet ELi turul, mis kuuluvad ELi sooduskorra alla (sooduskvoodid).

Ühepoolseid tariifikvoote kohaldatakse kõigile erga omnes riikidele. Sooduskvootide taotlemisel on vaja tõendada kauba päritolu vastava päritolutõendiga.

Soodsama tollimaksumäära kohaldamine lõpetatakse kohe, kui ettenähtud impordikogus on saavutatud ning edaspidi kuulub kohaldamisele kas kolmandate riikide tollimaksumäär või asjaomasele riigile kohaldatav sooduskorra tollimaksumäär.

Tariifikvoodid kehtestatakse Euroopa Nõukogu või Komisjoni määrusega, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias ning igale kvoodile määratakse õigusaktis kvoodi haldamise hõlbustamiseks järjekorranumber.

Tariifikvoodid on ühesugused kõigile liikmesriikidele ning kvoote haldab ja eraldab põhimõttel „kes ees, see mees" Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (DG TAXUD).

Eestis on välja töötatud vastav kvoodisüsteem, millega koondatakse tariifkvooditaotlused tollideklaratsiooni töötlemise süsteemist Complex ning mille kaudu edastatakse Eestis esitatud taotlused DG TAXUDile ja võetakse vastu DG TAXUDi poolt eraldatud kvoote.

Tariifikvoodist tulenevat soodsamat tollimaksumäära saab kohaldada ainult nendele kaupadele, mis deklareeritakse vabasse ringlusse.

Kuna tariifikvoodist tulenev soodsam tollimaksumäär ei rakendu iseenesest, peab esitama tariifikvoodi taotluse.

Tariifikvoodi taotluseks on imporditollideklaratsioonil nõuetekohaselt täidetud lahtrid 36 ja 39:

Tariifikvooti saab taotleda vaid siis, kui kvoot on kehtiv ja avatud ning kvoodiga ettenähtud kogus ei ole ärakasutatud.

Tagatise esitamine

Kui tariifikvoot on kriitiline liidu tolliseadustiku rakenduseeskirjade artikli 53 tähenduses, tuleb kvoodi taotlemisel esitada tagatis.

Tariifikvoodi taotlemine tagantjärele

Taotlust tariifikvoodi kohaldamiseks saab esitada ka tagantjärele, kuid eeldusel, et kaubad deklareeriti vabasse ringlusse kvoodi kehtivusperioodi ajal ning kvoodi kogust on veel järel.

Tariifikvoodi taotluse tunnused (lahtrid 36 ja 39) lisatakse tollideklaratsioonile vastavalt tolliseaduse § 35 lõikele 1 kooskõlas tolliseadustiku artikliga 173, esitades tollile kirjaliku taotluse, kus on põhjendatud tollideklaratsiooni muutmise vajadust ja lisatud muudatust tõendavad dokumendid.

Tasutud tollimaksude tagasimaksmist tuleb taotleda vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile) 121. Vt lisaks tollimaksu tagasimaksmine või vähendamine.

Võimalikud lisanõuded

Teatud põllumajandustoodete puhul on kehtestatud meetme, sh tariifikvoodi kohaldamise eelduseks nõuetekohase impordilitsentsi AGRIM esitamine. Kui ei ole vastavat litsentsi, ei saa ka tariifikvoodist tulenevat soodustust kohaldada. Litsentse väljastab Eestis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Osa tariifikvoote on seotud kauba lõppkasutusega ehk eesmärgipärase kasutusega. Tariifikvoodist tulenevat soodsamat tollimaksumäära saab kohaldada sel juhul, kui kaubale on eelnevalt väljastatud tolli poolt lõppkasutuse luba. Lõppkasutuse loa saamiseks tuleb esitada taotlus e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu.

Tariifikvootide eraldamine

DG TAXUD eraldab tariifikvoote põhimõttel „kes ees, see mees”. See tähendab, et tariifikvoot eraldatakse kvooditaotlustega tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade järjekorra alusel.

Kvoodid eraldatakse teisel tööpäeval pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist.

Laupäeval või pühapäeval aktsepteeritud tollideklaratsioonidega taotletud tariifikvoot eraldatakse koos esmaspäeval aktsepteeritud tollideklaratsiooni kvooditaotlustega.

1., 2. või 3. jaanuaril aktsepteeritud tariifikvoodi taotlusega tollideklaratsioonid loetakse kui 3. jaanuaril aktsepteerituks. Kui üks nimetatud kuupäevadest on laupäev või pühapäev, loetakse deklaratsioon aktsepteerituks 4. jaanuaril.

Tariifikvoote ei eraldata Euroopa Liidu Brüsselis asuvate institutsioonide puhkepäevadel.

Kui taotletud kvoodikogused on suuremad kui olemasolev tariifikvoodi jääk, eraldatakse allesjäänud kogus vastavalt esitatud taotlustele proportsionaalselt.

Proportsionaalse eraldamise tulemusena saadakse tariifikvoodist tulenevat soodustust ainult osale taotletud kogusest.

Näide

Kvooti taotleti 10 tonnile, eraldati aga 7 tonnile, s.t 7 tonnile kaubale saab kohaldada tariifikvoodist tulenevat soodsamat tollimaksumäära, 3 tonni eest kuulub tasumisele, kas kolmandate riikide tollimaksumäär või asjaomasele riigile kohaldatav sooduskorra tollimaksumäär.

NB! Hoiatus seoses tariifikvoodi jäägiga

Asjaolu, et kvootide andmebaasi kohaselt ei ole tariifikvoot käesolevaks hetkeks ära kasutatud, ei tähenda, et esitatud ja seni rahuldamata taotlus kindlasti rahuldatud saab.

Ühendusevälisel töötlemisel olnud tekstiiltoodete tariifikvoodist 092501

Välissuhete raames on ühendus võtnud Šveitsi ees kohustuse avada igal aastal ajavahemikul 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini nullmääraga tariifikvoodi, mis hõlmaks välise töötlemise all olevate tekstiilmaterjalide erinevaid viimistlustöid.

Šveits ja muud kolmandad riigid võivad kõnealust kvooti kasutada kooskõlas enamsoodustusreziimiga.

Nimetatud tariifikvoot on kehtestatud Nõukogu määrusega nr 32/2000, järjekorranumbriga 092501 ning seda saab rakendada ainult peale teatavate tekstiiltoodete ühendusevälist töötlemist (tolliprotseduuri kood 6122).

Kvooti taotletakse lisandunud väärtuse järgi.

Kalandustoodete tariifikvoodid 2021.–2023. aastaks

1. jaanuarist 2021 kohaldatakse nõukogu määrust 2020/1706, millega avatakse aastateks 2021–2023 kalandustoodetele tariifikvoodid.

Määrusega hõlmatud kvootide taotlemise eeltingimuseks on tolli poolt väljastatud lõppkasutuse loa olemasolu.

Kontaktisikud

Infot tariifikvootide kohta saate järgmistelt kontaktisikutelt.

Tauri Pung

tauri.pung@emta.ee
676 3286

Meeli Paas

meeli.paas@emta.ee
676 2508

Teatavatel tingimustel kohaldatakse kauba liigi tõttu tariifset sooduskohtlemist:

  • värskete lauaviinamarjade liigist „Emperor” (HS-rubriik 0806),
  • tubaka (HS-rubriik 2401) ja
  • Tšiilist pärineva nitraadi (HS-rubriigid 3102 ja 3105) suhtes.

Liigi tõttu tariifset sooduskohtlemist saavad kaubad kuuluvad CN-koodide alla, mille juures on järgmine allmärkus: „Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida eelsätete II.F jaos sätestatud tingimusi”. Värsked lauaviinamarjad liigist „Emperor” on integreeritud TARIC/ETT-s allmärkusena „TN001" ning tubakas ja nitraadid allmärkusena „NC017".

See tähendab, et kasutades nimetatud allmärkusega varustatud kaubakoodi, tuleb esitada nõuetekohaselt kinnitatud sertifikaat, mille näidised on toodud kombineeritud nomenklatuuri lisas 9 (autentsus- ja kvaliteedisertifikaat).

Kui sertifikaat puudub, peab kauba klassifitseerima CN-koodi „muud” alla isegi sel juhul, kui selle kirjeldus vastab oluliselt täpsemalt CN-koodile, mis eeldab autentsussertifikaadi esitamist.

Sertifikaadi esitamisel tagantjärele on võimalik enammakstud maksusumma tagasi taotleda.

Teatud riigist pärit kaupadele rakendatakse tariifisoodustust ning neile kaupadele on väljastatud ka vastav sooduspäritolutõend. Siiski, kasutades CN-koodi, mis eeldab autentsussertifikaati, tuleb esitada ka nimetatud sertifikaat lisaks sooduspäritolutõendile.

Sertifikaate käsitlevad sätted

Sertifikaat peab olema nõuetekohaselt kinnitatud, s.t sertifikaadil peab olema märgitud väljaandmise koht ja kuupäev ning ekspordiriigi sertifikaate väljaandva asutuse templijäljend ja volitatud isiku allkiri. Sertifikaatide kinnitamise luba omavate asutuste loetelu on toodud kombineeritud nomenklatuuri lisas 9.

Lauaviinamarjadele ja nitraadile väljastatud sertifikaadi kehtivusaeg on 10 kuud ning tubaka puhul 24 kuud alates väljaandmise kuupäevast.

Osasaadetise puhul tehakse originaalsertifikaadist iga osa jaoks valguskoopia. Valguskoopiad ja originaalsertifikaat esitatakse kauba asukoha tolliasutusele. Igale valguskoopiale märgitakse saaja nimi ja aadress, punase värviga „Väljavõte kehtib … kg kohta” (numbrite ja sõnadega) ning osadeks jaotamise koht ja kuupäev. Nende märkuste ehtsust tõendatakse tolliasutuse templi ja vastutava tolliametniku allkirjaga. Saadetise osadeks jaotamisega seotud andmed kantakse originaalsertifikaadile, mida hoitakse asjaomases tolliasutuses.

Teatud riikidest pärinevatele kaupadele rakendab Euroopa Liidus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni lepingutega lisaks tavalistele tollimaksudele kaubanduskaitsemeetmeid. Sellisteks meetmeteks on:

  • dumpinguvastane tollimaks,
  • tasakaalustav tollimaks,
  • kaitsemeetmed.

Lisainfo

Anti-dumping

Euroopa komisjoni veebileht

Kaubanduse kaitse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebileht

Kontaktisik

Infot dumpingu kohta saate järgmiselt kontaktisikult.

Tulvi Terasmaa
676 2426
tulvi.terasmaa@emta.ee

Viimati uuendatud 18.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?