Euroopa Liidu tollireform

15. aprillil 2026 võeti vastu Euroopa Liidu (EL) tollireform, mis näeb ette suuri muutusi nii rahvusvaheliste kauplejate kui ka ELis elavate eraisikute jaoks. Ettevõtjate jaoks toimuvad laiaulatuslikud muudatused kaubanduses kolmandate riikidega. Eraisikute jaoks muutub kolmandatest riikidest tellitavate väikesaadetiste kord, mis kaitseb kohalikke tarbijaid ning leevendab ELi tolliasutuste koormust postipakkide kontrollimisel.

Tollireformi põhilised muudatused

Reformi eesmärk on anda ELile piisavad vahendid, et peatada nõuetele mittevastavate ohtlike ja ebaturvaliste kaupade sisenemine ELi, koguda tõhusamalt tollimakse ning teha asjakohaseid kontrolle, koormamata liigselt ametiasutusi ja kauplejaid. Euroopa Liidu tollisüsteem muudetakse kaasaegsemaks, tõhusamaks ja turvalisemaks, et see vastaks paremini kiiresti muutuva rahvusvahelise kaubanduse tingimustele.

Järgnevalt vaatame tollireformi põhilisi muudatusi.

  • ELi tolliandmekeskus

    Luuakse kogu Euroopa Liitu hõlmav, ühtne digitaalne platvorm, mille kaudu ettevõtjad saavad esitada tolliandmeid ja suhelda tolliasutustega.

    See muudab andmed usaldusväärsemaks, paremini jälgitavaks ning võimaldab tollil teha tõhusamat kontrolli.

    Ettevõtjad ei pea esitama eraldi igale kaubateed puudutavale liikmesriigile ekspordi- või impordideklaratsiooni – piisab sellest, kui esitatakse andmed vaid ühe korra ELi andmekeskusesse.

  • Luuakse Euroopa Liidu Tolliamet

    Luuakse Euroopa Liidu ühine Tolliamet, mille ülesanne on toetada ja koordineerida liikmesriikide tolliasutuste tööd. See amet aitab paremini hinnata riske ning kasutab selleks ühtsesse tolliandmekeskusesse koondatud ja pidevalt uuenevaid impordi- ja ekspordiandmeid.

    See tähendab, et riske hakatakse juhtima kogu ELi üleselt, mitte ainult riigiti eraldi. Nii saavad riikide tolliasutused oma tööd teha kiiremini ja tõhusamalt.

    Lisaks hakkab ELi Tolliamet koordineerima ka kriiside lahendamist tollivaldkonnas üle kogu Euroopa Liidu.

    ELi Tolliamet hakkab paiknema Prantsusmaal Lille’is.

  • Usaldusväärne kaupleja saab kergemalt importida

    Luuakse usaldus- ja kontrollipõhimõttel toimiv „trust and check“ lahendus, mille alusel saavad ettevõtjad, kes annavad oma tegevuse kohta võimalikult palju teavet ja vastavad muudele kriteeriumitele, mõnel juhul lubada oma kaupu ELis ringlusse ilma tolli aktiivse sekkumiseta.

  • E-kaubanduses kehtestatakse väikesaadetistele tollimaks ja käitlustasu

    Alates 1. juulist 2026 kaotatakse seni kehtinud tollimaksuvabastus alla 150 euro väärtusega saadetistele ning kõigile kolmandatest riikidest saabuvatele saadetistele rakendub tollimaks.

    Samuti rakendub hiljemalt 1. novembrist 2026 igale saadetisele tollikäitlustasu, mis kompenseerib tollikontrollidele tehtavaid kulusid.

E-kaubandus – mis muutub

2025. aastal kasvas kolmandatest riikidest Eestisse saabuvate väikepakkide hulk hüppeliselt, ulatudes 2,36 miljoni deklaratsioonini, samal ajal kui kogu Euroopa Liidus imporditi ligi 5,9 miljardit saadetist, millest enamik pärines Hiinast. Tollimaksuvabad pisipakid tekitavad ebaausat konkurentsi ELi ettevõtjate suhtes ning kujutavad endast suurt koormust nii tollile kui ka keskkonnale, kusjuures märkimisväärne osa kaupadest ei vasta ELi nõuetele – hinnanguliselt kuni 80% kontrollitud saadetistest osutub puudulikuks, mistõttu need kas hävitatakse või saadetakse tagasi, jättes tellija sageli ilma nii kaubast kui ka rahast.

Probleemi leevendamiseks maksustatakse alates 1. juulist 2026 kõik kolmandatest riikidest saabuvad väikesaadetised lisaks käibemaksule ka tollimaksuga. Senine kuni 150 euro suuruste väikesaadetiste tollimaksuvabastus kaob ehk tollimaksu tuleb maksta nii üle kui ka alla 150 euro suuruse väärtusega saadetistelt.

Täiendava e-kaubandust ohjeldava meetmena kaalutakse kehtestada 2026. aasta 2. pooles lisaks tollimaksule ka nn väikesaadetiste tollikäitlustasu. See tasu võimaldab osaliselt katta saadetiste mahtude pidevast kasvust tulenevaid kontrollikulusid, leevendada tolli töökoormust ning tagada tõhusamat väikesaadetiste järelevalvet. Samuti suurendatakse e-kaubanduse platvormide ja müüjate vastutust tollikohustuste täitmisel. Selle eesmärk on tagada, et kõik Euroopa Liidu turule jõudvad kaubad vastaksid kehtivatele nõuetele.

Tellitud kaupadele, mis saadetakse väikesaadetisena ELi välisest riigist otse tarbijale ja mille väärtus jääb alla 150 euro, maksustatakse kindlasummalise 3 euro suuruse tollimaksuga iga saadetises sisalduva kaubaartikli suhtes.

Tollimaksu suurus sellisel juhul ei sõltu kauba muudest andmetest nagu kaal, väärtus, kaubakood või päritolu.

Näide

Saadetises on 3 kaupa: särk, T-särk ja teksad. Kuna kõik esemed klassifitseeritakse erinevate kaubakoodidega, tuleb tollideklaratsioonil saadetis deklareerida kolme kaubaga. Iga kauba eest tuleb tasuda 3 eurot tollimaksu. Seega antud saadetise eest tuleb tasuda tollimaksu kokku 9 eurot.

Lisaks tuleb importimisel tasuda ka käibemaks. Käibemaksuga maksustamise aluseks on kauba tolliväärtus (hind, mis kauba ja selle transpordi eest on tasutud) ja millele on lisatud tollimaksu summa.

  1. Särk: kauba hind 10 eurot + transpordikulu 2 eurot + tollimaks 3 eurot + käibemaks 3,60 eurot ((10 + 2 + 3) × 24%)

  2. T-särk: kauba hind 5 eurot + transpordikulu 2 eurot + tollimaks 3 eurot + käibemaks 2,40 eurot ((5 + 2 + 3) × 24%)

  3. Teksad: kauba hind 20 eurot + transpordikulu 2 eurot + tollimaks 3 eurot + käibemaks 6 eurot ((20 + 2 + 3) × 24%)

Kokku selle saadetise eest tuleb tasuda makse 21 eurot (tollimaksu 9 eurot, käibemaksu 12 eurot).

NB! Maksustamine sõltub kaubaridadest – kui sama kaup on tollideklaratsioonil deklareeritud mitmel real (s.t mitme kaubanimetusena), siis maksustatakse iga rida eraldi.

Kui saadetises on näiteks kaks T-särki, millel on sama kaubakood ja mis deklareeritakse ühe kaubanimetusena, rakendub saadetisele 3 euro suurune tollimaks.

Kui kaks T-särki on tollideklaratsioonil deklareeritud sama kaubakoodiga kahe kaubanimetusena, tuleb saadetise eest tasuda 6 eurot tollimaksu.

 

Üle 150 euro suurused saadetised maksustatakse ka edaspidi tollimaksumääraga olenevalt kauba väärtusest, liigist ja päritolust (üldjuhul vahemikus 0–17%).

Saadetise deklareerimine alates 1. juulist 2026

1. Kuidas deklareeritakse ja maksustatakse kolmanda riigi juriidiliselt isikult Euroopa Liidu juriidilisele isikule saadetud väikesaadetis, mis ei ole kaugmüügi saadetis (näiteks tootenäidised)?

Sellist saadetist ei saa enam deklareerida impordi tollideklaratsiooni profiilis H7. Seda tuleb teha profiiliga H1 ning rakendub tavaline tollimaksumäär (ad valorem ja/või koguseline tollimaksumäär). Süsteemis Impulss ei saa alates 1. juulist profiili H7 korral enam juriidilist isikut importijaks märkida (EORI-koodi sisestada).

2. Kas sama kaubakoodiga saab klassifitseerida sarnaseid kaupu?

Profiilis H7 tuleb sisestada vähemalt 6-kohaline kaubakood. Sellega saab klassifitseerimise reeglite alusel deklareerida kõik kaubad, mille kaubakoodi esimesed 6 kohta on samad. Samad peavad olema ka saatja ja saaja andmed.

3. Millal saab sisestada süsteemi Impulss toote identifikaatorit?

Alates 1. juulist saab toote identifikaatorit süsteemi Impulss sisestada vabatahtlikult. Toote identifikaatori sisestamine muutub kohustuslikuks alates 1. novembrist 2026.

4. Kas eraisikute vahelisi tasuta saadetisi ehk kingitusi saab profiilis H7 deklareerida, kui need on väärtusega kuni 45 eurot?

Jah, saab. Kui olete kindel, et tegemist on saadetisega eraisikult eraisikule (C2C saadetisega) väärtuses kuni 45 eurot, siis saab seda profiilis H7 deklareerida ka edaspidi, kasutades lisaprotseduuri koodi „C08.

Kui kingituse väärtus on üle 150 euro, siis tuleb see deklareerida profiilis H1 koodiga „000” ja maksustatakse tavalise tollimaksumääraga.

5. Kuidas ja kus 3-eurone tollimaks tollideklaratsioonil kajastub?

3-eurone tollimaks kajastub tollideklaratsiooni vahelehel „Tolli- ja muud maksud” maksuliigiga „A00”.

6. Kas IOSS-saadetise puhul on vaja deklareerida ka IOSS-numbri omaniku andmed?

IOSS-numbri omaniku andmeid deklareerima ei pea, piisab IOSS-numbrist. Importija peab sellisel juhul olema eraisik.

7. Millise esindusviisiga saab IOSS-saadetist deklareerida?

Seaduse muudatus (uus deklarandi mõiste) välistab IOSS deklareerimist otsese esindusviisiga, seega saab deklareerida ainult kaudse esindusega (s.t deklareerida saab ainult esindaja ehk tolliagent).

8. Kas profiilis H1 saab deklareerida teise Euroopa Liidu riigi saaja kaugmüügi saadetist?

IOSS-saadetist saab deklareerida mistahes liikmesriigis. Kui tegemist ei ole IOSS-saadetisega, siis tuleb see deklareerida sihtriigis (s.t riigis, kus asub lõpptarbija).

9. Kuidas saab deklareerida B2B saadetist, mille väärtus on kuni 150 euro? Kuidas see maksustatakse alates 1. juulist?

B2B saadetis (saadetis äriühingult äriühingule) tuleb deklareerida profiilis H1. Tollimaks määratakse süsteemis Impulss vastavalt 10-kohalisele kaubakoodile.

10. Kas väikesaadetiste tollideklaratsioone saab tühistada?

Alates 1. juulist ei saa väikesaadetiste deklaratsioone enam kehtetuks tunnistada, kui kauglepingu alusel müüdud kaup on tagastatud (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 148 lõige 3). Kui tellija kauba tagastab (näiteks kauba suurus ei sobi, värv ei meeldi vmt), siis tollideklaratsiooni tühistada ei saa ning tagasi ei maksta ka tollimaksu.

11. Milline on alates 1. juulist 2026 nende kaupade tollimaks, mille tavapärane tollimaksumäär on 0% (nt raamatud)?

Kui tegemist on kaugmüügi saadetisega ettevõttelt tarbijale (B2C) ja selle väärtus on kuni 150 eurot, siis maksustatakse kaup kindlasummalise 3-eurose tollimaksuga ja deklareeritakse profiilis H7.

Kui saadetise väärtus on üle 150 euro, siis maksustatakse kaup tollimaksu tavamääraga (raamatute puhul 0%) ja deklareeritakse profiilis H1.

12. Kas mitu väikesaadetist saab grupeerida suuremaks saadetiseks (deklareerida ühe saadetisena)?

Kuni 150-euroste väikesaadetiste grupeerimine ja deklareerimine ühe suurema saadetisena 3-eurose tollimaksu vältimiseks on keelatud.

13. Kui saadetis on adresseeritud eraisikule, kes on juhatuse liige, kuid saadetis on mõeldud ettevõttele, kas siis saab saadetise deklareerida ettevõtte nimel?

Jah, saab, kui on olemas piisavad tõendid, et kaup on saadetud ettevõttele (näiteks arvel kajastub ettevõtte nimi), ja tegemist on saadetisega äriühingult äriühingule (B2B). Sellisel juhul tuleb tollideklaratsioon esitada profiilis H1.

14. Kas uute lisadokumentide koodide märkimisel piisab ainult lisakoodidest „C128” ja „C129” ja „C127”?

Lisakoodile lisaks on vajalik ka viitenumber. Lisadokumentide koodide sisestamine on kohustuslik alates 1. novembrist 2026.

15. Kas tollideklaratsiooni profiili H7 puhul tuleb märkida kauba päritolu?

Profiilis H7 ei ole kauba päritolu jaoks eraldi andmevälja, seega seda eraldi märkima ei pea.

16. Kuidas saab tollimaksu tagada või maksta väikesaadetiste deklareerimisel?

IOSS-erikorra ja imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorra (käibemaksu erikorra) alusel imporditavate kaupade puhul võetakse Maksu- ja Tolliametis (MTA) kasutusele tollimaksu perioodilise tasumise erikord, mille kohaselt lükatakse tasumine edasi teatud perioodi (30 päeva) lõppu. See tähendab, et IOSS-erikorra ja käibemaksu erikorra alusel deklareerivad isikud peavad esitama MTA-le üldtagatise.

Muudel juhtudel kaupu deklareerides on võimalik nii kohene tasumine kui ka tavapärane tasumise edasilükkamine juhul, kui isik seda soovib ja talle on väljastatud vastav luba.

Lugege rohkem: Üldtagatise loa taotlemine

Viimati uuendatud 30.06.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

* Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud.


Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.