E-residendi asutatud äriühingu maksukohustused

E-residendi asutatud Eesti äriühing on Eesti resident, kes maksab Eestis tulumaksu kogu maailmas teenitud tuludelt, kuid maksustamise hetk on lükatud edasi kasumi jaotamise (dividendi maksmise) hetkeni.

Topeltmaksustamise vältimine

Kui Eestis asutatud äriühingu tegevus toimub ainult väljaspool Eestit, siis maksustatakse Eesti residendist äriühingu välisriigis saadud tulu välisriigis ning Eesti tagab topeltmaksustamise vältimise. Samuti maksustatakse välisriigis Eesti äriühingu tulu juhul, kui Eesti äriühingu juhtimine toimub väljaspool Eestit.

Välisriigis toimub maksustamine välisriigi reeglite kohaselt, kui tegevus toimub seal, olenemata asjaolust, et äriühing on asutatud Eestis. Kui välisriigis on tekkinud püsiv tegevuskoht, on selline maksustamine kooskõlas maksulepingutega.

NB! Eesti maksuresidentsus ei vabasta automaatselt maksustamisest mujal maailmas, kus toimub äritegevus või kus Eesti äriühing saab tulu.

Kui Eesti residendist äriühing saab välisriigis kasumit püsiva tegevuskoha kaudu, vabastatakse välisriigis maksustatud püsiva tegevuskoha kasumi arvelt Eestis välja makstud dividend Eestis tulumaksust. Seega tekib e-residendi Eesti äriühingu maksukohustus sellisel juhul eelkõige välisriigis ning e-residentsus Eestis ei vabasta automaatselt välisriigi maksukohustusest.

Kiirelt kätte

Maksukalender

Info maksude tasumise ja deklaratsioonide esitamise tähtaegade kohta

Eesti maksumääradPersonaalne viitenumber maksude tasumiseks Maksude tasumine Ettemaksukontod

Kuigi Eesti residendist äriühingul ei pruugi Eestis tulumaksukohustust tekkida, võib siiski olla kohustus esitada Eestis maksudeklaratsioone. Näiteks välisriigi tulu arvelt Eestis makstava dividendi topeltmaksustamise vältimine tagatakse deklaratsiooni vormi TSD lisa 7 esitamisega välisriigi tulu saamisel.

NB! Sõltumata äriühingu tegevuskohast maksustatakse ettevõtlusega mitteseotud kulusid Eestis, välja arvatud juhul, kui välisriigis, kus asub püsiv tegevuskoht, maksustati ettevõtlusega mitteseotud kulu osana kasumist.

Deklaratsiooni vormi TSD lisal 6 deklareeritakse ja maksustatakse maksukorralduse seaduse alusel määratud intress.

Eesti reeglite kohaselt maksustatakse kasum tulumaksuga kasumi (nt dividendi) väljamaksmise hetkel, mitte tulu saamisel. Detailsem info dividendide maksustamise lehelt.

Topeltmaksustamist välditakse, näiteks kui Eesti residendist äriühingu tegevus toimub välisriigis, siis välisriigis teenitud kasumi Eestis väljamaksmine dividendina või omakapitali väljamaksena võidakse Eestis teatud tingimustel tulumaksust vabastada.

Kui Eesti residendist äriühingu e-residendist omanikule makstakse dividendi, tuleb eristada Eesti äriühingu dividendi tulumaksu füüsilisest isikust saaja dividenditulult kinnipeetud tulumaksust. Kui Eesti äriühing tasub dividendilt tulumaksu tavamääraga 20/80, ei peeta dividendiväljamakselt (e-residendist) füüsilisele isikule täiendavalt tulumaksu kinni. E-residendist füüsiline isik oma residendiriigis enamasti Eesti äriühingu tasutud tulumaksu topeltmaksustamise vältimiseks arvesse võtta ei saa, sest Eesti tulumaksu on tasunud saajast erinev isik.

Alates 2019. aastast kohaldub Eesti äriühingu regulaarselt makstavale dividendile senisest madalam määr – 14/86. Viimasel juhul peab Eesti äriühing väljamakse tegemisel mitteresidendist füüsilisest isikust saaja dividenditulult täiendavalt kinni 7%. Dividendilt kinnipeetud tulumaks (7%) on füüsilisest isikust saaja tulumaks Eestis, mida võetakse arvesse topeltmaksustamise vältimisel dividendi saaja residendiriigis, olenevalt selle riigi reeglitest ja tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingust.
 

Näide 1

E-resident asutas Eestis äriühingu, mis sai tulu 2017. aastal 1000 eurot ja 2018. aastal 500 eurot.

Et kasumit välja ei võetud, siis 2017. ja 2018. aastal tulumaksu maksta ei tule. 2019. aastal makstakse e-residendile dividende summas 1200 eurot. Eesti äriühing maksab dividendilt 300 eurot tulumaksu. Arvutuskäik on järgnev: 1200 × 20 ÷ 80.

Äriühingu tulumaksu tasumise ja dividendi deklareerimise tähtaeg on väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

E-resident saab 1200 eurot dividende, Eesti äriühing maksab tulumaksu ja Eestis täiendavalt tulumaksu kinni ei peeta. E-resident deklareerib saadud dividenditulu oma koduriigi tuludeklaratsioonis ja Eesti äriühingu makstud tulumaksu arvesse ei võeta.


Näide 2

E-residendi (välisriigi maksuresidendi) asutatud Eesti residendist äriühingu juhtimiskoht on välisriigis. Välisriik kohaldab Eesti residendist äriühingu selles välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasumile sealseid tulu maksustamise reegleid.

Kui Eesti äriühingu välisriigis asuva püsiva tegevuskoha maksustatav kasum on 100 eurot, Eesti äriühingu välisriigis deklareeritud ja tasutud ettevõtte tulumaks on 15% ja äriühing maksab dividende summas 85 eurot, siis Eestis ei määrata Eesti äriühingu poolt e-residendist omanikule makstavatele dividendidele täiendavat tulumaksu.

Eestis tuleb välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum saamisel siiski deklareerida deklaratsiooni TSD lisal 7 ja dividendi saajad deklaratsioonil INF 1, kuigi dividendid makstakse välja ilma Eestis tulumaksu tasumata.

Eestis võidakse kontrollida maksuvabastuse aluseks olnud välisriigis maksustatud kasumi suurust, seega soovitame koguda tõendeid välisriigis maksustatud summa kohta.

Kui e-residendist füüsiline isik töötab ja saab töötasu Eestis, peab Eesti residendist äriühing tööandjana väljamakse Eestis deklareerima ning tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakse töötaja eest Eestis.

NB! Kui mitteresidendist töötaja töötasu maksustatakse Eestis, siis maksustatakse Eestis tööandja tuluna tulu- ja sotsiaalmaksuga ka töötajale tehtud erisoodustused ning deklareeritakse need vormi TSD lisal 4.

Kui töötajal on Euroopa Majanduspiirkonna (EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island) teises liikmesriigis või Šveitsis väljastatud sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend A1, siis Eestis sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse kohustust ei teki.

Eesti äriühing esitab vormi TSD ja deklareerib e-residendi töötasult makstavad maksud vormi TSD lisal 2 Eesti Maksu- ja Tolliametile väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
 

Kiirelt kätte



Äriühing (tööd võimaldav isik) peab töötaja kandma töötamise registrisse.

Kui tööandja on e-residendist töötajale väljamakse tegemisel tulumaksu õigesti kinni pidanud ning töötajal muud maksustatavad tulud Eestis puuduvad, ei ole mitteresidendist töötajal endal kohustust Eestis tuludeklaratsiooni esitada.

Kui mitteresidendi töö toimub väljaspool Eestit, siis Eestis töötasu deklareerima ning töötasult makse maksma ei pea. Kuigi tööandja on Eestist, võib vastaval juhul maksukohustus tekkida välisriigis.

Kui e-resident saab Eesti äriühingust juhtimis- või kontrollorgani (nõukogu) liikme tasu, siis tuleb Eesti äriühingul hoolimata töö tegemise asukohast ja äriühingu tegevuskohast tulu- ja sotsiaalmaks tasuda Eestis.

NB! Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu maksustatakse Eestis, siis maksustatakse Eestis erisoodustuse andja tuluna tulu- ja sotsiaalmaksuga ka tehtud erisoodustused.

Sotsiaalmaksu ei maksta Eesti äriühingu juhtimisorgani liikme tasult Eestis vaid juhul, kui tasu saajale on koduriigist väljastatud selles välisriigis sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1.

Kiirelt kätte

Juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab Eestis maksustatavat tasu, tuleb kanda äriühingu (tööd võimaldava isiku) poolt töötamise registrisse.

Eesti äriühing esitab vormi TSD, deklareerib e-residendist (mitteresidendist) juhatuse liikmele tehtud väljamaksed vormi TSD lisal 2 ja tasub maksud Eesti Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.
 

Näide

Kui e-resident saab Eesti äriühingult igakuiselt 100 eurot juhatuse liikme tasu, peab Eesti residendist äriühing sellelt kinni 20% tulumaksu ja tasub 33% sotsiaalmaksu.

Äriühingu kulu on 133 eurot ja e-resident saab pärast maksude tasumist kätte 80 eurot.

Kui e-resident juhib ettevõtet väljastpoolt Eestit, tekib Eesti äriühingul tõenäoliselt välisriigis püsiv tegevuskoht ning välisriigis tuleb saadud Eesti äriühingu kasumilt tasuda tulumaks.

Kui e-resident on Eestisse asutatud äriühingu ainuosanik, juhatuse liige ja töötaja ühes isikus ning panustab lisaks äriühingu juhtimisele ka aktiivselt äriühingu majandustegevusse, osutab teenuseid või müüb kaupu, tuleb eristada väljamaksete tegemisel töötasu, juhatuse liikme tasu ja dividendid ning need deklareerida vastavalt tegelikule sisule.

Kuidas osaühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid eristada ja maksustada

Eesti ettevõtjat (Eestis registreeritud äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat) ei käsitata automaatselt käibemaksukohustuslasena. Kui Eesti ettevõtjal tegelikult Eestis ettevõtlust ei toimu ning tal ei ole Eestis ei maksustatavat käivet ega muid käibemaksuga maksustamisele kuuluvaid tehinguid (näiteks kauba ühendusesisest soetamist, mille käigus kaup toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse), siis üldreeglina teda Eestis käibemaksukohustuslasena ei registreerita.

Kui ettevõte on registreeritud Eesti äriregistris, kuid teostab oma ettevõtluse käigus ainult selliseid tehinguid, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele mõnes välisriigis, siis tuleb ettevõttel pöörduda oma käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks selle riigi maksuhalduri poole.

Näited tehingutest, mille puhul äriühingul tekib käibemaksukohustus välisriigis ja Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima ei pea.

  1. Eesti äriühing ostab kaupa Hiinast, mis imporditakse Saksamaale ning lastakse seal vabasse ringlusesse. Saksamaa laost müüakse kaup edasi äriisikutele ja eraisikutele nt Saksamaal, Prantsusmaale, Poola. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslastele või Saksamaa eraisikutele, on käibe tekkimise koht alati Saksamaa. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost teiste liikmesriikide eraisikutele, on tegemist ühendusesisese kaugmüügiga. Lugege lähemalt ühendusesisese kaugmüügi maksustamise kohta.
  2. Eesti äriühing ostab kaupa Poolast, mis transporditakse Saksamaa lattu. Saksamaa laost müüakse kaup edasi äriisikutele ja eraisikutele nt Saksamaale, Prantsusmaale, Rootsi, Austriasse jms. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslastele või Saksamaa eraisikutele, on käibe tekkimise koht alati Saksamaa. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost teiste liikmesriikide eraisikutele, on tegemist ühendusesisese kaugmüügiga. Lugege lähemalt ühendusesisese kaugmüügi maksustamise kohta.
  3. Eesti äriühing tegeleb enda nimel kontserdipiletite müügiga (sissepääsuteenus) Soomes toimuvale kontserdile. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, vaid ürituse toimumise riik Soome.
  4. Eesti äriühing teostab reisijatevedu Rootsis. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, vaid veo toimumise riik Rootsi.
  5. Eesti äriühing teostab eraisikutele kaubaveoteenuseid Poolast Eestisse ning Poolas. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, vaid veo algusriik Poola.
  6. Eesti äriühing rendib Itaalias sõidukeid. Kuna tegemist on transpordivahendi lühiajalise rendile andmisega, siis on käibe tekkimise koht Itaalia, mitte Eesti.
  7. Eesti firma impordib kaupa Ukrainast, kuid kaup ei saadeta Ukrainast mitte Eestisse, vaid Leetu ning Leedus toimub ka vabasse ringlusse lubamine ja edasimüük, kaupa Eestisse üldse ei tooda. Kauba edasimüügitehingu käibe tekkimise koht on Leedu, mitte Eesti.
  8. Eesti firma teeb ehitustöid Soomes eraisikule. Kinnisasjaga seotud teenuste käibe tekkimise koht on alati kinnisasja asukohariik, selles näites seega Soome, mitte Eesti. Tehinguid, mille puhul tekib Eesti ettevõtjal käibemaksukohustus välisriigis, Eestis käibemaksuga ei maksustata ja Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis ei deklareerita. Kui Eesti ettevõtja teostab ainult niisugust käivet, puudub tal kohustus ja vajadus end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerida.

Ettevõtja peab end Eestis registreerima käibemaksukohustuslasena, kui tema maksustatav käive (kaupade ja teenuste käive, mis kuulub maksustamisele Eestis ja mille käibemaksumäär on 20%, 9%, 5% või 0%) ületab kalendriaasta algusest arvates Eesti käibemaksuseaduses sätestatud piirmäära, mis on 40 000 eurot aastas. Piirmäära hulka ei arvestata põhivara võõrandamist. Kui ettevõtja aastakäive on sellest piirmäärast väiksem, ei ole tal kohustust end käibemaksukohustuslasena registreerida ega käibemaksuga maksustatavate kaupade müümisel ja käibemaksuga maksustatavate teenuste osutamisel Eestis käibemaksu maksta.

Kui äriühing on Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud, siis peab ta esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioone ja maksma käibemaksu. Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu ning käibedeklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks maksta maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibedeklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui maksustamisperioodil käivet ega sisendkäibemaksu ei olnud.

Maksu- ja Tolliamet võib kustutada käibemaksukohustuslaste registrist isiku, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta või kes ei esita Maksu- ja Tolliameti nõudmisel tõendeid Eestis ettevõtlusega tegelemise kohta (käibemaksuseaduse § 22 lõiked 3 ja 31).

Käibemaksu standardmäär Eestis on 20%.
 

Lisainfo

Kui Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingul on tekkinud ühendusesisene käive või kui ta on võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus, siis on tal kohustus esitada maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks ka ühendusesisese käibe aruanne.

Ühendusesiseseks käibeks loetakse

  • kaupade müüki Eestist teise liikmesriigi käibemaksukohustuslastele, kui kaup toimetatakse Eestist teise liikmesriiki, ning
  • selliste teenuste osutamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele, mille käibe tekkimise kohaks sõltumata teenuse tegeliku osutamise riigist loetakse teenuse saaja liikmesriik (ja mille teenuse osutaja deklareerib oma liikmesriigis 0% määraga käibena).

Teenuseid, mis sõltumata saajast (sh teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutamise korral) kuuluvad alati maksustamisele ja deklareerimisele nende tegeliku osutamise riigis, ühendusesisese käibe aruandel ei deklareerita.

Eestis maksukohustuslasena registreeritud müüja ei lisa käibemaksu kaubale, mis toimetatakse maksukohustuslasena registreeritud ostjale (või ka mille ostja toimetab) teise liikmesriiki. Käive loetakse küll toimunuks kauba võõrandamise lähteriigis (maksustatakse 0% määraga), kuid maksustamine toimub kauba sihtkohariigis ja kauba sihtkohariigis kehtivate käibemaksumäärade kohaselt. Peale kaupade võõrandamise käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka seda, kui maksukohustuslane toimetab kauba teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.

Eestis toimuvaks kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta sellise kauba käivet, mis müügihetkel ei asu Eestis, vaid mõnes teises liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb kauba müüjal arvestada selle liikmesriigi maksuseadusi, kus kaup tegelikult asub, ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis, kus kaup tegelikult müügihetkel asub (v.a kolmnurktehing).
 

Lisainfo

Äriühingu deklaratsioonide esitamine

Eesti äriühingu raamatupidamise aastaaruanne tuleb esitada äriregistrile kord aastas e-äriregistri kaudu.

Eesti Maksu- ja Tolliameti ametnikel on elektrooniline ligipääs maksumaksja aastaaruandes äriregistrile esitatud infole.

Eesti residendist äriühing deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni vormil TSD.

Eestis ei ole äriühingu maksudeklaratsiooni kogu kalendriaasta maksustatava tulu kohta.

Vormi TSD saab esitada elektroonselt e-teenuste keskkonnas e-MTA, kuhu sisse logides tuleb valida Maksud – Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) – TSD esitamine ja vaatamine.

Tulude ja väljamaksete deklareerimisel vormi TSD lisadel arvutatakse maksukohustus e-MTAs automaatselt. Näiteks töötasu deklareerimisel piisab, kui sisestada saaja isikukood ning väljamakse brutosumma ja valida õige väljamakse liik. Sisestatud andmete põhjal arvutatakse kinnipeetav tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse automaatselt.

Deklaratsioon TSD esitatakse maksustatava väljamakse tegemise kuu eest järgmise kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Vormi TSD lisadel deklareeritakse nii äriühingu maksukohustus kui ka äriühingu tehtud väljamakse saajate tulult kinnipeetavad ja makstavad maksud.

  • Vormi TSD lisal 2 deklareeritakse mitteresidendist saaja maksustatav tasu (isikustatult). E-residendi (mitteresidendi) tulu deklareerimiseks ei ole vaja taotleda MTA väljastatavat registrikoodi, kuna e-residendil on alati olemas Eesti isikukood.
  • Vormi TSD lisal 4 deklareeritakse erisoodustused (isikustamata), erisoodustustelt maksab maksud täielikult ainult tööandja.
  • Vormi TSD lisal 7 deklareeritakse äriühingu tulumaks dividendilt. Piisab, kui sisestada väljamakstava dividendi netosumma, tulumaks arvutatakse automaatselt.
  • Vormil INF 1 näidatakse dividendi saajad. Sisestada tuleb dividendi saajate Eesti isikukoodid, väljamakse liik ja väljamakse suurus.

Kui äriühing ei ole kuu jooksul maksnud töötasu, juhatuse liikme tasu, renditasu, litsentsitasu, erisoodustusi, kingitusi, annetusi, ettevõtlusega mitteseotud kulusid ega väljamakseid, dividende, omakapitali väljamakseid vms (maksustatav tulu puudub) ning puudub ka kohustus infot anda, siis nullidega deklaratsioone TSD esitama ei pea.


Kui maksustatavat tulu ei ole, on kohustus deklaratsioon TSD siiski esitada, näiteks järgmistel juhtudel (nimekiri ei ole lõplik):

  • Kui tehakse maksustatav väljamakse, kuid arvutuskäigu tulemusena on maksukohustus 0;
  • Sissemakse äriühingu omakapitali tuleb deklareerida vormi TSD lisal 7 selle tasumise kuul, et seda saaks maha arvata omakapitali väljamakse maksustatavast tulust või likvideerimisjaotisest tulevikus (väljamakse on maksuvaba osas, mis on eelnevalt äriühingu omakapitali sisse makstud). Samuti deklareeritakse muud maksuvabad tulud nende saamisel, vastavalt deklaratsioonis näidatud infole.
  • Välisriigis on maksustatud Eesti äriühingu välisriigi püsiva tegevuskoha kasum, välisriigi residendilt on saadud dividende vms. Samuti deklareeritakse välisriigi tulumaks, mida kasutatakse Eesti dividendilt tulumaksu vähendamiseks, kui kohaldub tasaarvestuse meetod.

TSD esitamise juhendid

E-resident füüsilisest isikust ettevõtjana

Kui e-resident registreerib ennast Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), siis kaasneb sellega kohustus:

  • esitada kord aastas tuludeklaratsioon, seda ka juhul kui Eestis tulumaksuga maksustatavat tulu ei saadud, ning
  • tasuda neli korda aastas sotsiaalmaksu avansilisi makseid, vaatamata sellele, et ta on mitteresident.

Sotsiaalmaksu avansilise makse suurus ei olene tegelikult saadud kasu suurusest, vaid see kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluseks oleva kuumäära leiate lehelt Sotsiaalmaks.

Kiirelt kätte


Kui FIE-l ettevõtlus puudub, siis soovitame segaduste vältimiseks FIE kande äriregistris kustutada või peatada.

Maksuesindaja määramine

Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end käibemaksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle Maksu- ja Tolliamet on heaks kiitnud.

Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, on maksukohustuslasena registreerides maksuesindaja määramine kohustuslik (käibemaksuseaduse § 20 lg 6).

Viimati uuendatud 03.02.2023

Kas sellest lehest oli abi?