Nõuanded

  • Jälgige, et maksud on deklareeritud ja tasutud õigeaegselt. Juhul, kui teie ettevõte on sattunud raskustesse ja maksude õigeaegne tasumine on muutumas keeruliseks või juba raskendatud, võtke meiega kindlasti ühendust. Otsime ühiselt lahenduse. 
    Lugege rohkem lehelt Maksuvõla ajatamine.
  • Registreerige oma töötajad õigeaegselt töötamise registris ehk TÖRis. 
    Lugege rohkem lehelt Töötamise register.
  • Esitage deklareerimisel korrektseid ja tõeseid andmeid. Kontrolli sattumisel mängivad olulist rolli muuhulgas ka teie deklareeritavad andmed võrreldes samal tegevusalal ja piirkonnas tegutsevate sarnaste ettevõtetega. Keskmiste näitajatega on võimalik tutvuda lehel Statistika ja avaandmed – Ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa ning allolevast rubriigist „Võrdlusandmed ümbrikupalga riskide maandamiseks".
    Näiteks peate rõivaste müügiga tegelevat kauplust ja teil on 10 töötajat. Võrdleme teie poolt deklareeritud töötasu teiste samas linnas või maakonnas tegutsevate rõivakaupluste müüjate töötasudega. Kui teie poolt deklareeritud töötasu on konkurentide keskmisest suurem, on tõenäosus kontrolli sattumiseks väike. Kui deklareerite keskmisest väiksemat töötasu, võime võtta teiega ühendust, et kontrollida deklareeritud andmete õigsust.
  • Tutvuge oma ettevõtte maksukäitumise hinnangutega regulaarselt e-MTAs. Maksukäitumise hinnangud on uus e-teenus, mille kaudu anname tagasisidet ettevõtjale tema maksuasjade korrasoleku kohta. Puuduste korral anname juhised nende kõrvaldamiseks. Käitudes vastavalt juhistele on ettevõttel võimalik maandada maksukontrolli ja täiendava maksukohustuse riski. 
    Lugege rohkem lehelt Maksukäitumise hinnangud.
  • Olge kursis maksumuudatustega – see aitab teadmatusest tulenevaid eksimusi vältida.
  • Küsimuste tekkimisel konsulteerige meie maksuspetsialistidega.
  • Vajadusel osalege Maksu- ja Tolliameti korraldatavatel koolitustel.

Valige hoolikalt oma tehingupartnereid!

Käibemaksuga maksustatud kaupade müügi ja teenuste osutamise tehingutes osalevad usaldusväärsete kauplejate kõrval ka isikud, kelle tegevuse eesmärgiks on pettuse teel käibemaksu arvelt rikastuda. Sellega luuakse turul tegutsevatele ettevõtjatele ebavõrdsed konkurentsitingimused ja tekitatakse riigile olulises ulatuses kahju. Oleme käibemaksupettusi tuvastanud ka tehinguahelates, kus maksustatav kaup või teenus realiseeritakse ettevõtete kaudu, kes ei pruugi alati sellisest pettusest teadlikud olla.

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Erilist tähelepanu soovitame pöörata pakutava kauba või teenuse hinnale, kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusel puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused. Kahtluse püsimisel soovitame sellisest tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Lugege rohkem lehelt "Kuidas kontrollida tehingupartneri tausta". 

Tehingupartneri tausta kontrollimine on teile kasulik, sest siis saate olla kindel, et:

  • tehingupartner on võimeline tarnima kauba või osutama teenuse kokkulepitud tingimustel: õigeaegselt, lubatud mahus, nõutud kvaliteediga
  • kui teil on kauba/teenuse osas hiljem pretensioone, on tehingupartner jätkuvalt tegutsev ning suuteline puudused kõrvaldama
  • juhul kui tehingupartner ei suuda tagada eeltoodut, ei teki teil probleeme teiste koostööpartneritega ja te ei kahjusta enda ja oma ettevõtte mainet
  • te ise ei aita sellise tehinguga kaasa konkurentsitingimuste halvenemisele sektoris
  • kahtluse korral ei teki teil raskusi tehingu toimumise tõendamisel Maksu- ja Tolliameti ning teiste ametiasutuste ees
  • tehingupartner on tasunud tehingult maksud ja täitnud muud kohustused

Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib see kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-73-10, p 15 ja 3-3-1-27-14, p 18).

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib meie praktika ja kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises. Selleks, et vältida eelnimetatut, oleme välja töötanud juhised, mis aitavad kaasa võimaliku pettuse äratundmisele.

Kuna juhendis toodud asjaolude loetelu ei ole ammendav, siis ei too selle järgimine kaasa kohest õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ega välista maksuarvestuse korrigeerimist. Oluline on täita ka kõiki ettevõtluses ettenähtud hoolsusnõudeid ning arvestada muude tavapäratute asjaoludega. Lisaks soovitame usaldada oma intuitsiooni ja kogemust ettevõtjana.  Kahtluse püsimisel soovitame tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Tehingu tegemisel soovitame endale esitada järgmised küsimused.
  • Milline on tehingupoole ajalugu/taust?
  • Kas tehingupool on suuteline pakutavat kaupa ja/või teenust müüma?
  • Kas tehingu maksumus on usutav?
  • Kas tehinguga seotud dokumentatsioon on korrektselt vormistatud?
  • Kas tehingupool on käibemaksukohustuslane või mitte?

Väljastame ettevõtetele ka spetsiaalseid maksuandmete tõendeid, mida saab kasutada tehingupoolele oma majandustegevusest ülevaate andmiseks. Tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, palga, käivete ja maksuvõla kohta ning saata see e-MTA kaudu tehingupoolele. Maksuandmete tõendiga saavad tehingupooled suurendada oma usaldusväärsust ja nii on mõlemal poolel kindlus, et teise maksuasjad on korras.

Asjaolud, mis võivad teie tavapärasest tegevusest kõrvale kalduda ja kogumis esinedes viidata maksupettuse toimepanemisele:

1. Avalikest andmebaasidest saadud teave ei jäta tehingupoolest (sh juhatuse liikmetest) usaldusväärset muljet

Kasutades erinevaid andmebaase, sh interneti otsingumootoreid, kuvatakse tehingupoole või tema esindusõiguslike isikute kohta infot, mis võib tekitada usaldusküsimusi tehingupoolte ja tehingu osas. Selliseks infoks võivad olla erinevates artiklites, foorumites käsitletud teemad, maksehäireregistri tulemused, isiku karistused kui ka jõustunud negatiivsed kohtulahendid tehingupoole osas. Tehingupoole (sh juhatuse liikmete) tausta tasuks kindlasti kontrollida uute tehingupartnerite tekkimisel ja/või suure maksustamisväärtusega tehingute puhul.

Saadud teabest võivad kahtlust tekitavateks asjaoludeks  olla maksuvõla olemasolu, esitamata maksudeklaratsioonid, tegevusala mittevastavus tegelikule äritegevuseletoimiva juriidilise aadressi puudumine, esitamata majandusaasta aruanded, juhatuse liikmete/osanike/aktsionäride tihe vahetus, välisriigi kodanike märkimine juhatusse, (toimivate) kontaktandmete puudumine ja/või tihe vahetus, äriühingu e-posti aadress ja telefoninumber ei kuulu kohalikule sideoperaatorile.

Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-08-1021, p 16 ja nr 3-06-1928, p 24

2. Tehingu tegemisel jäetakse tehingu teine pool tuvastamata (ei küsita nime, kontaktandmeid, esindusõigust)

Mõistlik ettevõtja selgitab välja tehingu teise poole esindajad (küsides näiteks isikut tõendavat dokumenti, esindusõigust) ja säilitab tehingupoole kontaktandmed. Tehingupoole tuvastamata jätmisel võtab ettevõtja endale riski, et hiljem võib tekkida probleeme pretensioonide esitamisel kauba ja/või teenuse kohta ning hilisem tehingu tõendamine võib osutuda raskendatuks.

3. Internetis puudub tehingupoole tegevust tutvustav toimiv koduleht

Internetipäringud tehingupartneri kohta ei anna muid tulemusi kui ainult registrikanded. Kuigi koduleht ei ole kohustuslik, näitab selle olemasolu tehingupartneri huvi enda tegevust reklaamida ja selle kaudu potentsiaalseid kliente leida. Eeltoodule oleks mõistlik tähelepanu pöörata eriti suuremahuliste ja esmakordsete tehingute puhul.

4. Tehingupool ei oska anda infot pakutava teenuse ja/või kauba kohta ega ole kursis tegevusvaldkonnaga

Tehingupoole seaduslikud esindajad ei oma teadmisi tegevusvaldkonna ega pakutava kauba/teenuse kohta. Lisaks ei täideta valdkonnapõhistest seadusandlusest ja muudest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid (näiteks tegevusvaldkonnas nõutavad registreeringud, load, taotlused, teatised, litsentsid; eriotstarbelise kauba sertifikaadid jt).
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-49-13, p 17 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-924, p 17

5. Ettevõttel puudub kauba ja/või teenuse müümiseks vajalik tegevuskoht (näiteks ladu, pood, tootmishoone, salong jne)

Kui tehingupool pakub suures koguses kaupa/teenust, mille müümiseks on vajalik kindla tegevuskoha ja töötajate olemasolu (näiteks ladu, pood, tootmishoone, salong jne), siis võib kahtlust tekitada asjaolu, et tehingupoole tegevuskohaks on üksnes postkast, korter või teise äriühingu juriidiline aadress. Kahtlust tekitavaks asjaoluks võib olla ka kokkulepete sõlmimine ja/või kauba näitamine/üleandmine väljaspool ettevõtte tegevuskohta (näiteks bensiinijaamad, parkimisplatsid, tühermaad).
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-855, p-d 9 ja 10

6. Pakutakse nii suurt kogust kaupa, mis ei ole ettevõtte suurust ja kogemust arvestades usutav

Kui tehingupool pakub suures koguses kaupa või suuremahulist/valdkonnapõhist teenust, siis võib tehingu toimumises ja/või kauba/teenuse olemasolus kahtlust tekitada asjaolud, et teenuse pakkujal puuduvad vajalikud oskused, kogemused, teadmised ja vahendid.

7. Pakutava kauba ja/või teenuse hind on üllatavalt kõrge/madal

Tuleb pöörata tähelepanu pakutava kauba ja/või teenuse hinnale: kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusele puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused, siis võib tekkida risk, et kuskil tarneahelas on toime pandud maksupettus.
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-67-08, p 14

8. Tehingupool ütleb, kellele ja mis hinnaga tuleb kaupa ja/või teenust edasi müüa
 
9. Tehingupoolel puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number

Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri puudumisel ei ole müüjal õigus lisada tehingule käibemaksu ega ostjal sisendkäibemaksu maha arvata. Märgime, et arve ei ole ainsaks tehingut tõendavaks dokumendiks ja sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks, vaid lähtuda tuleb tehingu tegelikust majanduslikust sisust.

10. Tehinguga seotud dokumentatsioon on puudulik või olematu

Esmakordsete ja/või suuremahuliste/kallihinnaliste tehingute puhul ei sõlmita lepinguid või need on üldsõnalised. Samuti ei koostata tehingu toimumist kinnitavaid muid võimalikke dokumente (kauba/teenuse üleandmis-vastuvõtmisaktid, transpordidokumendid, kauba sertifikaadid, tarne- ja garantiitingimused, hinnapakkumised jt tegevusvaldkonna erisusest tulenevad dokumendid).

Eelnimetatud kõikide dokumentide koostamine ei ole iseenesest kohustuslik, ent jättes vastavad dokumendid koostamata või säilitamata, riskitakse sellega, et hilisema võimaliku vaidluse korral ei suudeta tehingutega seotud  asjaolusid tõendada. Seega on mõistlik koguda ja säilitada tõendeid põhjendatult kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute kohta.

Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-2473, p 9

11. Kauba saatedokumendid on valesti täidetud

Tehingute puhul on saatedokumentide korrektne täitmine üheks oluliseks kauba tuvastamisviisiks ja võimalike nõuete esitamiseks kauba kvaliteedi osas. Näiteks veose- ja saatelehtedele, CMR-idele, kaubasertifikaatidele ja arvetele on õigesti märgitud kuupäevad, lähte- ja sihtkohad, sõidukinumbrid, saatja, saaja ja vedaja andmed ja kauba kirjeldus. Lisaks märgime, et transpordidokumentide säilitamine on oluline impordi, ekspordi ja Euroopa Liidu siseste vedude tõendamiseks.

12. Koostatud dokumentidel on kauba ja/või teenuse sisu kirjeldatud üldsõnaliselt (näiteks lihtsalt „ehitusteenus“, ärinõustamine“, „materjalid“ jne)

Kui dokumentides (arvel, aktides, lepingutes jt) on teenust ja/või kaupa kirjeldatud üldsõnaliselt (näiteks lihtsalt „ehitusteenus“, ärinõustamine“, „materjalid“ jne), siis selliselt kajastatud tehingute puhul võib tekkida oht, et hiljem ei ole võimalik tuvastada teenuse ja/või kauba tegelikku sisu, mahtu ja hinda.
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-57-13 ja nr 3-3-1-76-14

13. Tehingu finantseerimine on tavapäratu

Kui tehingut finantseeritakse laenuga, mille andja taust on ebausaldusväärne ning laenutingimused on ebaharilikud (olematud intressimäärad, tagatiste puudumine, ülemääraselt pikad laenu tagastamistähtajad), siis võib olla alust kahelda tegelikus laenuandmises/saamises. Samuti võib tekkida oht, et olete sattunud maksupettuse ahelasse.
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-1176, p 9

14. Soetatava kauba ja/või teenuse maksetingimused on erandlikud (nt suures summas ettemaksete küsimine; maksete tegemine tehinguga mitteseotud isikutele)

Suuremat tähelepanu tasub pöörata olukordadele, kus tehingupool soovib kauba ja/või teenuse eest tasumist suures summas sularahas ja/või (ette)makse/ülekanne toimub tehinguga mitteseotud isikutele. Aktsepteerides selliseid maksetingimusi võib hiljem tehingu eest tasumise tõendamine osutuda raskendatuks.
Kohtupraktikaga saate tutvuda siin: Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-67-08, p 14


Eeltoodud loetelus mõne üksiku asjaolu esinemine ei too automaatselt kaasa etteheidet äri- ja maksupettuses osalemise kohta. Kui eeltoodud punktide pinnalt tekib tehingupoole osas kahtlusi, siis soovitame tehingupoole ja/või kõnealuse tehingu usaldusväärsuse kontrollimiseks teha täiendavaid päringuid.

Kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglid on väga nüansirohked. Seetõttu tekib eluruume ettevõtluses kasutavatel äriühingutel sageli küsimusi, millisel viisil tuleks maksustada ühte või teist tehingut.

Eesmärgiga aidata teil sellel nüansirohkel maksumaastikul orienteeruda, anname siinkohal väikese ülevaate erinevates seadustes sätestatud reeglitele, mida peaks silmas pidama just ettevõtluses kasutatavate eluruumidega seotud maksuarvestuses.

Käibemaksumäärad

Kuna eluruume on võimalik kasutada ettevõtluses mitmel erineval eesmärgil, on äriühingul, kes plaanib ettevõttesse soetada eluruumi (korteriomand, elamu vmt), kasulik teada, et erinevad kinnisvaraga seotud teenused on käibemaksuseaduse kohaselt erineval viisil maksustatavad.

Nii näiteks on majutusteenuse osutamine (külaliskorteri või puhkemajana) 9% määraga maksustatav käive (käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 2 p 4), kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on aga üldreeglina maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 2), kusjuures kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise tehingut on lubatud vabatahtlikult maksustada 20% käibemaksumääraga, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades, kuid välja arvatud juhul kui tehingu objektiks on eluruum (KMS § 16 lg 3 p 1). Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 272 lg 1).

Seega eristamaks eluruumi äriruumist on oluline hinnata, kas ruum võimaldab alaliselt elada või mitte ning kuidas ruumi tegelikult kasutatakse. Seega kui ka kasutusloa kohaselt on tegemist äriruumiga, kuid tegelikult kasutatakse ruume elamiseks, siis käsitatakse seda eluruumina ja ka vastupidi – kui kasutusloa kohaselt on tegu eluruumiga, kuid tegelikult kasutatakse äriruumina, siis tuleb maksustada äriruumidele mõeldud sätete alusel. Lugege lähemalt, millal on tegemist majutusteenuse osutamisega.

Silmas tuleks pidada ka seda, et kui äriühingule kuuluv vara antakse kasutada seotud isikule, tuleb ka seotud isikul tasuda äriühingule üldise hinnakirja alusel ja äriühingul tuleb deklareerida eluruumi kasutada andmine käibena, kuid tegemist võib olla kas maksuvaba käibe või maksustatava omatarbega, sõltuvalt sellest, kas isik maksab kasutamise eest tasu või mitte ning kas äriühing on eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Äriühingu vara tasuta või alla turuhinna kasutada andmine seotud isikule on käsitletav erisoodustusena, millelt tuleb deklareerida ja tasuda tulu- ja sotsiaalmaks (tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 ja lg 4 p 2 ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7). Lugege rohkem:


Näited tehingute maksustamise ja deklareerimise kohta, kui eluruumi üüritakse äriühingu töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele
  1. Äriühing on eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige ei maksa äriühingule eluruumi kasutamise eest tasu (tasuta kasutamine), siis maksustatakse kasutamine omatarbena (käibedeklaratsiooni lahtris 1) ja erisoodustusena (TSD lisal 4).
  2. Äriühing on eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimise- või kontrollorgani liige tasub äriühingule turuhinnas üüri (maksuvaba käive), siis tuleb üür deklareerida käibedeklaratsioonil maksuvaba käibena (lahtris 8) ning soetamisel ei ole võimalik sisendkäibemaksu maha arvata või kuulub soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele (käibedeklaratsiooni lahtris 10).
  3. Äriühing ei ole eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige ei tasu äriühingule üüri (tasuta kasutamine), siis maksustatakse üüritehing erisoodustusena (TSD lisal 4).
  4. Äriühing ei ole eluruumi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kui töötaja või juhtimis- või kontrollorgani liige tasub äriühingule turuhinnas üüri, siis tuleb üür deklareerida käibedeklaratsioonil maksuvaba käibena (lahtris 8).​

Ka eluruumide müügi korral võib rakenduda erinev maksustamine sõltuvalt sellest, kas tegu on kasutusele võetud või uue eluruumiga. Kui uue eluruumi edasimüügil enne esmast kasutuselevõttu tuleb müügihinnale lisada 20% käibemaks (KMS § 16 lg 2 p 3), siis kasutatud eluruumi võõrandamisel on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 3 p 2).

Lisainfo


Sisendkäibemaksu mahaarvamine


Eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu on lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks (KMS § 29 lg 1).

Lisainfo


Seega soetades eluruumi eesmärgiga kasutada seda näiteks kontorina, sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sellest, kas:

  • ruume kasutatakse kontorina täies mahus või osaliselt

  • ettevõtte tegevusest tekib maksustatav või maksuvaba käive

Eluruumi kasutusotstarbega kontori soetamisel tasub meeles pidada, et kehtivate õigusnormide kohaselt võivad bürooruumid asuda mitteelamu kasutusotstarbega hoones (ehitusseadustiku § 50 lg 7 p 1 alusel kehtestatud määrus nr 51 lisa (PDF)). Seega eluruumi soetamisel kontoriks peab olema valmis selleks, et eluruumi kasutusotstarve tuleb viia kooskõlla kavandatava kasutusotstarbega.

Kui ettevõte kasutab eluruume kontorina vaid osaliselt või tekib ettevõttel oma tegevuse käigus nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, on põhjendatud sisendkäibemaksu mahaarvamine kontorina kasutatavalt eluruumilt ja sellega seotud kaupadelt ja teenustelt vaid osaliselt, lähtudes kinnisasja maksustatava käibe teostamiseks kasutamise prognoositavast osatähtsusest kinnisasja soetamise aastal (KMS § 32 lg 3 ja § 29 lg 4).

Kui aga ettevõte soetab eluruumi pikaajalise väljarentimise eesmärgil, on tegu maksuvaba käibe tarbeks soetatud varaga, millelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Samas, kuna tegemist on nüansirohke maksuvaldkonnaga, võib ühe kinnisasjaga teha aastate jooksul erinevaid tehinguid, mistõttu ka sama kinnisasjaga osutatavate teenuste maksustamine võib muutuda sõltuvalt kinnisasja kasutamise muutustest.

Juhul kui olete kinnisvara soetamisel arvanud maha sisendkäibemaksu eeldusega, et asute seda kasutama maksustatava käibe tarbeks, kuid aja möödumisel selgub, et turuolukord on muutunud või ei õnnestu algseid plaane muudel põhjustel realiseerida ning korter võetakse kasutusele maksuvaba käibe tarbeks, on oluline teada, et korteri soetamiselt, samuti muult korteriomandiga seotud põhivaralt maha arvatud käibemaks kuulub korrigeerimisele vastavalt tegelikule kasutusele (KMS § 32 lg 4).

Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul, milleks on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu põhivara puhul 5 kalendriaastat. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal. (KMS § 32 lg 41 ja 42)

Samuti kuulub eluruumi soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeerimisele vara võõrandamise kuu deklaratsioonil, juhul kui korrigeerimise perioodi jooksul juba kasutusele võetud eluruum võõrandatakse (KMS § 32 lg 5).

Tulenevalt eeltoodud nüansirohkusest loodame teie mõistvale suhtumisele, kui pöördume teie poole ja uurime, kuidas te oma ettevõttesse soetatud eluruume kasutate ja kas olete seejuures teadlik, kuidas neid tehinguid õigesti maksustama peab. Meie pöördumiste eesmärk on alati vaid üks – aidata teie maksuasjad korras hoida.

  • Ausa konkurentsi ja maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamiseks soovime, et annate meile teada maksudega soetud õigusrikkumistest.
Ootame teie vihjeid

telefoni teel: 800 4444 (tasuta, 24 t)

e-posti teel: [email protected]

  • Vihje andmisel püüdke võimalikult täpselt kirjeldada toimepandud või planeeritava õigusrikkumise asjaolusid, nimetada toimepanemise koht ja ajaperiood ning anda asjaga seotud isikute andmed.
  • Teil on võimalik esitada meile vihje ka anonüümselt või taotleda vihje esitamisel enda anonüümsust edastatud info käsitlemisel. Palume võimalusel anda siiski ka oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel vihje üksikasju täpsustada.
  • Vihjete menetlemise ning selle tulemuste kohta me tagasisidet ei anna, kuna selline info on maksusaladus. Oma pädevusse mittekuuluva info edastame vastavale ametkonnale.

Tegeliku töösuhte varjamine on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada tööjõumaksude tasumist või hoida nende tasumisest kõrvale.

Eelkõige võib tegeliku töösuhte varjamisele viidata olukord, kus ettevõte soetab teenuseid äriühingult, millel on samad juhatuse liikmed/omanikud või mille juhatuse liige/omanik on sama ettevõtte praegune või endine töötaja ning kui sellised tehingud on regulaarsed.

Maksukohustus tekib ka siis, kui luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist.

Kuidas mõne küsimusega kindlaks teha, kas ettevõtte tehingutes võib esineda tegeliku töösuhte varjamist
  • Kas teete tehinguid seotud ettevõttega (sama juhatuse liige või on teenuse osutaja Teie praegune või endine töötaja)?
  • Kas tehingute sisuks on teenuse osutamine?
  • Kas tehingud on regulaarsed?

Kui vastus nendele küsimustele on „jah", siis võib teie tehingutes esineda tegeliku töösuhte varjamist ning parema selguse saamiseks, tuleks üle vaadata tehingute sisu ning pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele.

  • Kes on tegelik teenuse osutaja?
  • Kas seejuures on oluline töösoorituse saamine just konkreetselt füüsiliselt isikult?
  • Kuivõrd iseseisev on oma tegevuses teenuse osutaja?

Rohkem infot leiate juhendist „Tegeliku töösuhte varjamine".

Küsimuste tekkimisel võtke ühendust: [email protected].

Alates 2020. a juunist avaldame Maksu- ja Tolliametile (MTA) deklareeritud väljamaksete andmeid ametinimetuste lõikes viimase 12 kuu kohta, mida uuendame regulaarselt kord kuus.

Ametinimetuste liigitus põhineb ametite klassifikaatori 2008 (PDF) jaotusel.

Vaadeldud on Eesti keskmisi töötasusid ametikohapõhiselt andmete avaldamise kuust arvestatuna viimase 12 kuu jooksul. MTA teeb arvutusi igakuiselt ja arvutab keskmise tasu välja töölepingulise suhtega töötajate ja võlaõiguslike lepingute (mille kestvus on pikem kui 20 päeva kalendrikuus) alusel tööd tegevate isikute osas olenemata nende kohta töötamise registrisse kantud tööajamäärast. Arvutuse aluseks on võetud deklareeritud väljamaksed, mis on tehtud vähemalt 100 tööandja poolt 100-le isikule. Juhul kui see kriteerium ei ole täidetud, kuvame andmeid ametirühma tasemel.

MTAle deklareeritud väljamaksete avaldamine annab nii tööandjatele kui ka töötajatele võimaluse võrrelda deklareeritud keskmisi töötasusid ametinimetuse põhjal.

Erinevus MTA ja Statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhiselt, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv leitakse: täistööajaga töötajate arvu liitmisel osalise tööajaga töötajate arvuga, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajale (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena), brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga töötamine on arvel, sõltumata töötatud ajast (nt kas üks kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisad 1 ja 2 (täpsemad väljamakse koodid). Tulumaksuga maksustatavate töiste väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamaksed on tehtud.

Viimati uuendatud 02.11.2023

Kas sellest lehest oli abi?