Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Tulumaksuseaduse §-s 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 alusel makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Deklareerimine

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Käsiraamat - erisoodustuste maksustamine

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Päevaraha tööjõurendis osalevale töötajale

Tööjõurendis osaleva töötaja töölähetusse saatmise ning talle maksuvaba päevaraha maksmise võimalus sõltub töö tegemise reaalsest asukohast ja töö tegemise ajast. Töötajaga sõlmitavas töölepingus peab töö tegemise asukoha fikseerima, lähtudes reaalsest töö tegemise asukohast.

Püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa. Püsiva asukohaga tööd saab teha töökoha läheduses elav töötaja ning kaugemal elaval töötajal on võimalik elukohta vastavalt muuta. Sellist võimalust aga ei ole, kui töö on liikuva iseloomuga. Seega juhul, kui inimene töötab väljaspool oma alalist elukohta püsivalt kindlas kohas, peaks temaga sõlmitavas töölepingus fikseerima töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalse piirkonna ning sellist töötajat ei saaks käsitleda vastavas töökohas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha.

Näide 1 Rentimine pikemaks ajaks ühele ettevõttele
Eestis tööjõurendiga tegelev ettevõte rendib oma töötaja pikaajaliselt Soome ettevõttele. Töötajaga sõlmitavas töölepingus peab märkima töö tegemise reaalse asukoha (Soome ettevõtte asukoha piirkonna) ning sellist töötajat ei saa käsitleda Eestist Soome lähetusse läinuna ega maksta talle Soomes viibimise eest maksuvaba päevaraha.

Kui töötajat renditakse pikemaks ajaks erinevatele ettevõtetele ning töökoht ühe rendilevõtja juures ei ole püsiv, tuleb hinnata töötaja töötegemise asukoha fikseerimisel töötamise tegelikke asjaolusid.

Kui töötajat renditakse küll erinevatele ettevõtetele, kuid need asuvad ühes piirkonnas, tuleb sarnaselt eelkirjeldatud situatsioonile fikseerida töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalne piirkond. Sellist töötajat ei saa käsitleda vastavas piirkonnas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha. Kui töötajat renditakse aga erinevatesse piirkondadesse, tuleb töö tegemise asukohana töötajaga sõlmitavas lepingus fikseerida see piirkond, millega selline töötamine on enim seotud.

Näide 2 Rentimine pikemaks ajaks ühes piirkonnas asuvatele erinevatele ettevõtetele
Eestis tööjõurendiga tegelev ettevõte rendib oma töötaja pikaajaliselt mitmele Helsingis asuvale ettevõttele. Töötajaga sõlmitavas töölepingus tuleb märkida töö tegemise asukohana konkreetne piirkond (Helsingi ja sellist töötajat ei saa käsitleda Eestist Helsingisse lähetusse läinuna ega maksta talle Helsingis viibimise eest maksuvaba päevaraha.

Näide 3 Rentimine lühemaks ajaks erinevates piirkondades asuvatele ettevõtetele
Eestis tööjõurendiga tegelev ettevõte rendib oma töötajaid lühemateks perioodideks erinevates piirkondades asuvatele ettevõtetele, nt 2 kuud Eestis, 1 kuu Soomes ja 1 kuu Rootsis. Sõltuvalt asjaoludest võib töötaja viibimine Soomes ja Rootsis olla käsitletav töölähetusena, mille eest võib isikule maksta maksuvaba päevaraha. Eestis on maksuvaba päevaraha maksmine võimalik juhul, kui renditud töötaja rendilepingu järgne töökoht on kaugemal kui 50 km tema tavapärasest töökohast. Kui renditöötaja tavapäraseks töökohaks on kokku lepitud Eesti, siis eestisiseselt ei ole tegu lähetusega ning maksuvaba päevaraha maksta ei saa.

Hindamaks seda, kas tööjõurendis osalevate töötajate puhul on lähetuse vormistamine ning maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud, lähtub Maksu- ja Tolliamet töö tegemise reaalsest asukohast ning maksukorralduse seaduse §-st 84. Selle kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-06-2092.)

Kui töötaja on lähetuses sõiduautoga või muu transpordivahendiga, mis ei ole käsitletav ühissõidukina, tuleb vajadusel sõiduki väljumist enne kella 21.00 või saabumist pärast kella 3.00 samuti Maksu- ja Tolliametile tõendada.

Viimati uuendatud 16.11.2023

Viimati uuendatud 18.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?