Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Tulumaksuseaduse §-s 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 alusel makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Deklareerimine

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Käsiraamat - erisoodustuste maksustamine

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Sõiduautodega seotud käibemaksuarvestus

Sõiduautole ning selle tarbeks ostetud kaupadele ja teenustele kehtib kord, mille kohaselt sõiduautode omatarbe maksustamise asemel piiratakse sõiduauto (sh rentimisel, liisimisel) ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel makstava käibemaksu mahaarvamist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise üldine piirang on 50%.

Seega, ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse üldjuhul arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksu. Sisuliselt sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks loetakse 50%.

Sisendkäibemaksu maha arvamise piirang kehtib M1-kategooria (sh M1G) sõidukile, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui 8 istekohta.

Kui maksukohustuslasel on ka maksuvaba käive või tegevus, mida ei loeta ettevõtluseks, siis tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamisel arvestada ka neid asjaolusid.

Sõiduautoga seotud kulud on näiteks sõiduauto mootorikütus, varuosad, hooldus, remont, parkimistasud, kulutused sõiduauto transpordile (praamipilet).

Sõiduauto kuluna ei käsitata:

  • reklaami paigutuse kulusid sõidukile – need kulutused ei ole seotud sõiduki kasutamisega, vaid reklaamimisega;
  • haagise ostu või renti.

Kui ettevõttesse ostetud sõiduautoga tehakse lisaks töösõitudele ka erasõite, siis kehtib kord, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto ostmisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksu (või vähem, näiteks kui ettevõttel on osa käivet maksuvaba). Seega sõltumata sellest, millises mahus kasutatakse ettevõtluses kasutatavat sõidukit eratarbimises, saab sisendkäibemaksu maha arvata 50% ulatuses.

Sõiduauto eratarbeks kasutamisena ei käsitata (see tähendab, käsitatakse sõiduauto ettevõtluses kasutamisena) töötajate transporti elu- ja töökoha vahel tööandja sõiduautoga, kui on täidetud tulumaksuseaduse § 48 lõikes 51 sätestatud tingimused, mille kohta saate lugeda rohkem „Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48 lõikest 5¹ tulenevalt".

Sisendkäibemaksu mahaarvamise näiteid

Näide 1
Sõiduautot kasutakse nii ettevõtluses kui ka eratarbimises. Maksustatava käibe jaoks kasutatakse seda sõiduautot 60% ulatuses ja maksuvaba käibe jaoks 40% ulatuses.
Osteti mootorikütust 50 eurot + käibemaks 10 eurot.
Sisendkäibemaksu saab maha arvata 3 eurot (10 × 0,5 × 0,6).

Näide 2
Sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse jaoks. Maksustatava käibe jaoks kasutatakse seda sõiduautot 60% ulatuses ja maksuvaba käibe jaoks 40% ulatuses.
Osteti mootorikütust 50 eurot + käibemaks 10 eurot.
Sisendkäibemaksu saab maha arvata 6 eurot (10 × 0,6).

Viimati uuendatud 13.07.2022

Viimati uuendatud 17.05.2022

Kas sellest lehest oli abi?