Tulumaksuseaduse §-s 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.
Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 alusel makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.
Deklareerimine
Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.
Õiguslik alus
Käsiraamat - erisoodustuste maksustamine
Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.
Tööriided
Tööandja peab oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 11).
Seega ei ole tööandja poolt antav tööriietus, kaitseriietus ja isikukaitsevahendid tulumaksuseaduse mõttes erisoodustusena käsitletav olukorras, kus tulenevalt töö tegemise iseloomust on tööülesannete täitmisel vajalik kanda selleks ettenähtud tööriietust.
Üldjuhul loetakse töö- ja kaitseriieteks töö iseloomust lähtuvaid sobivaid riideid, mille puhul arvestatakse ka tööohutusega.
Tööandja peab tagama tööriietust kandvatele töötajatele riietusruumid ning välitöödel töötavatele töötajatele ka soojaku ja riiete kuivatusruumi (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lg 3).
Kui tööandja esitab oma töötajatele nõudeid tööl kantavate riiete osas (näiteks peavad töötajad klientide juures käima soliidses riietuses), mida ei saa käsitleda eespoolnimetatud töö- või kaitseriietena, siis peab ta arvestama maksukohustusega. Kui tööandja hüvitab n-ö soliidse riietuse soetamise kulud või tasub ise nende eest, siis on tegemist tööandja poolt töötajale rahaliselt hinnatava hüve andmisega, mida tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 kohaselt käsitletakse erisoodustusena.
Kui tööandja näeb ette näiteks teenindussaalides, salongides vmt kohtades töötavate teenindajate ühtse, nn firmariietuse (kostüümid või ülikonnad, pluusid, vestid, jalanõud vms) ja mida kasutatakse üldjuhul tööl, kuid mida on töötajatel võimalik kasutada ka väljaspool tööaega, siis tuleb maksustamisel lähtuda tulumaksuseaduse § 32 lõikes 3 sätestatud põhimõttest.
See tähendab, et tööandjal tuleb määrata proportsioon tööriiete ettevõtluses kasutamise ja isikliku tarbimise vahel. Kui töötaja tasub ise isikliku tarbimise osa eest, siis maksukohustust ei ole. Kui selle eest tasub tööandja, siis on tegemist erisoodustusega. Kui tööandja tagab, et sellist riietust kasutatakse ainult töökohas (töötajad vahetavad enne töökohale asumist oma riided tööriiete vastu ja peale tööaja lõppu tagasi), siis maksukohustust ei ole.
Viimati uuendatud 12.05.2021
Viimati uuendatud 18.03.2024