Käsiraamat

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Teenuste maksustamist reguleerivad käibemaksuseaduse (KMS) §-d 10 ja 15.

Teenuse mõiste

Käibemaksuseaduse kohaselt on kaup kas kinnis- või vallasasi, loom, gaas ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenuste osutamine on mis tahes muu tehing, mis ei ole kauba võõrandamine ettevõtluse käigus.

Teenus on KMS-i § 2 lg 3 p 3 kohaselt ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse (sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis ei ole kaup) ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvara või teabega andmekandja.

Näiteks tuleb teenusena käsitada teenindamist, ehitust, kaupade rentimist, patente, millegi tegemise kohustust, millegi tegemata jätmise kohustust, samuti kaupade vahendust teise nimel või arvel. Üldjuhul käsitatakse kauba pakkimistöid teenusena ka siis, kui teenuse osutaja valmistab vajalikud pakendid ise. Kaupade rentimine on teenuse müük. Kui rendieseme omanikuks saab lepingu kohaselt rendiaja lõppemisel rendilevõtja, on tegemist juba kauba müügiga.

Teenuse osutamisena käsitatakse ka käibemaksukohustuslase (edaspidi maksukohustuslase) poolt teenuse tasuta osutamist oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Samuti loetakse teenuseks ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamist maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Teenuse osutamist eelnimetatud juhtudel maksustatakse omatarbena. Kauba kasutamise teenust käsitatakse maksustatava omatarbena juhul, kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu oma käibemaksust maha arvanud (KMS § 2 lg 6).

Viimati uuendatud 10.11.2022

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?