Lepingute kohaldamise nüanssides aitavad selgusele jõuda vastavate riikide maksuhaldurid. Keerukamatel juhtudel on maksumaksjal võimalik teha taotlus vastastikuse kokkuleppe menetluseks (ingl Mutual Agreement Procedure, MAP).

Kõigi Eestiga sõlmitavate ja sõlmitud maksulepingute nimekirja, tekstid nii eesti kui ka inglise keeles ning parafeerimise, allakirjutamise, ratifitseerimise, jõustumise ja rakendamise kuupäevad leiate Rahandusministeeriumi veebilehelt „Topeltmaksustamise vältimise lepingud".

Lepingu nimetus Lepingu teine osapool Lepingu sisu Lepingu staatus Sõlmimise kuupäev
Kanada Infovahetus ja simultaanrevisjon Kehtiv 18.09.2013
Tšehhi Vabariik Infovahetus Kehtiv 04.01.2007
Tšehhi Vabariik Simultaanrevisjon Kehtiv 04.01.2007

Saksamaa Infovahetuse ja simultanrevisjoni teostamise reeglid Kehtiv 10.02.2006
Taani Kuningriigi Maksuministeerium;
Tolli- ja Maksuadministratsioon
Koostöö, tehniline abi maksusüsteemi rajamisel Kehtiv 12.11.1992
Taani Kuningriigi Maksuministeerium,
Tolli- ja Maksuadministratsioon
Koostöö maksualase infovahetuse ja personali koolituse osas Kehtiv 25.09.1993
Läti Vabariigi Maksuamet Automaatne infovahetus ja ühised revisjonid Kehtiv 04.11.1994
Rootsi Kuningriigi Maksuamet Infovahetus ja simultaanrevisjon Kehtiv 28.04.1995
Läti Vabariigi Maksuamet,
Leedu Vabariigi Rahandusministeeriumi Maksuamet
Simultaanrevisjoni läbiviimise reeglid Kehtiv 03.07.1999
Ukraina Maksuamet Infovahetus ja simultaanrevisjon Kehtiv 15.05.2001
Soome Vabariigi Rahandusministeerium Simultaanrevisjoni läbiviimise reeglid Kehtiv 26.11.2003
Soome Vabariigi Rahandusministeerium Maksukogumise assisteerimise intensiivsus Kehtiv 26.11.2003
Soome Vabariigi Rahandusministeerium Infovahetuse teostamise reeglid Kehtiv 26.11.2003
Leedu Vabariigi Maksuamet Infovahetuse teostamise reeglid Kehtiv 22.12.2003
Hollandi Kuningriigi Maksu- ja Tolliadministratsioon Infovahetus Kehtiv 13.10.2004
Hollandi Kuningriigi Maksu- ja Tolliadministratsioon Simultaanrevisjoni läbiviimise reeglid Kehtiv 13.10.2004
Belgia Kuningriik Infovahetus ja simultaanrevisjon Kehtiv 22.04.2008
Argentiina Infovahetus Kehtiv 07.09.2023

Sotsiaalkindlustuslepingud

Riik Kehtivuse algus Riigi Teataja
Ukraina 01.02.2012 RT II, 07.11.2011, 2
Kanada 01.11.2006 RT II, 24.11.2005, 28, 93
Venemaa 21.10.2011 RT II, 11.10.2011, 1
Austraalia 01.01.2018 RT II, 29.04.2016, 3
Valgevene 01.03.2020 RT II, 14.03.2019, 2

Maksulepingu täitmisest tulenevate vaidluste lahendamine

Eesti on sõlminud paljude riikidega kahepoolse tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping).

Sotsiaalkindlustuse maksude ja maksete topeltmaksustamise vältimine Euroopa Majanduspiirkonnas on sätestatud Euroopa õigusega (Euroopa Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71) ning ei ole hõlmatud maksulepingutega.

Kui Eesti resident leiab, et tema tulude maksustamisel ei ole maksulepingut järgitud, siis saab ta esitada oma residendiriigile taotluse asjaolude selgitamiseks ja maksulepingu kohaldamiseks (maksulepingu vastastikuse kokkuleppe artikli kohaselt).

Maksustamisest pääsemiseks välisriigis ei piisa vaid põhjendusest, et maksud on juba tasutud Eestis, kui teise riigi seadused ja maksuleping annavad maksustamise õiguse välisriigile. Isik ei saa ise oma tahtmise järgi valida, millisele riigile makse maksta.

Maksustamine välisriigis võib olla lubatud ka juhul, kui Eesti on teise riigiga sõlminud maksulepingu.

Rahvusvahelises maksustamises on paljudes riikides otsustava tähtsusega, millises riigis tulu tekib (tuluallikas), kus on äritegevuse koht ja kus isik tegelikult tööd teeb või teenust osutab. Füüsilise isiku kodakondsus või asjaolu, kus juriidiline isik on asutatud, ei oma maksustamisel nii suurt tähtsust, nagu tavaliselt arvatakse. Kui tulu allikas on välisriigis või viibitakse seal äritegevuse või töötamise eesmärgil piisavalt kaua, siis tekib tulumaksukohustus ka selles välisriigis.

Konkreetne maksustamine olenevalt tululiigist sõltub selle välisriigi maksuseadustest ja maksulepingu reeglitest, mis piirab Eesti residendi tulu maksustamist välisriigis vältimaks topeltmaksustamist.

Topeltmaksustamise vältimine ei tähenda iseenesest automaatset deklareerimise kohustusest vabanemist ühes või teises riigis. Eestis tuleb residendi välisriigi tulu deklareerida ka juhul, kui välisriigis on tulumaks samalt tulult tasutud.

Asjaolu, et välisriigis on mitteresidendile (kui Eesti resident on välisriigis mitteresident) kehtestatud tulude deklareerimise nõue, ei tähenda iseenesest maksulepingu rikkumist. On tavaline, et sama tulu tuleb deklareerida kahes riigis.

Näiteks on Eestis kehtestatud nõue, et Eesti maksuresident peab deklareerima oma välisriigi tulu isegi siis, kui tulu oli maksustatud seal. Vaid erandlikud tululiigid, millele on Eesti tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvabastus (näiteks välislähetuse päevaraha), jääb deklareerimata. Paljude riikide maksuhaldurid ootavad tuludeklaratsioone ka mitteresidendilt.

Kõigis riikides ei toimu maksulepingu kohaldamine automaatselt väljamakse tegemisel, deklareerimisel või tulumaksu ettemaksu kogumisel. Igal riigil on õigus kehtestada talle sobivad vorminõuded maksulepingute kohaldamiseks. Näiteks Eestis on mitteresidendil vajalik maksulepingust tulenevate maksusoodustuste või -vabastuste saamiseks esitada väljamakse tegijale oma residendiriigi maksuhalduri kinnitatud tõend tulu saaja ja tema residentsuse kohta. On riike, kes esialgu kohaldavad oma riigi maksuseadusi. Maksulepingute soodustusi rakendatakse alles tagantjärele siis, kui saaja esitab taotluse maksulepingu kohaldamiseks ning muud vajalikud tõendid, mille alusel enammakse tagastatakse või on mingi muu meetod maksusoodustuste arvestamiseks. Kuni sellised vorminõuded on täitmata, ei saa reeglina rääkida maksulepingu kohaldamata jätmisest.

Kindlasti soovitame maksumaksjal enne taotluse esitamist uurida täpsemat maksulepingute kohaldamise korda välisriigi maksuhaldurilt.

Isik, kelle suhtes on välisriigi maksuhalduri poolt maksuvõlgade sissenõudmist alustatud, saab nõude aluseks olevat dokumenti vaidlustada üksnes selles riigis, kelle poolt maksukogumise palve saadeti. Seega, kui isik töötas Norras ja seal makse ei tasunud ning Norra maksuhaldur saatis Eesti Maksu- ja Tolliametile maksukogumise palve, mille alusel maksuhaldur sissenõudmist alustas, siis saab inimene vaidlustada maksuvõla sissenõudmise aluseks olevat dokumenti Norras, mitte aga Eestis. Küll aga saab Eesti maksuhalduri abil vaidlustada maksulepingu kohaldamata jätmist, kui see on toimunud.

Maksulepingud sätestavad residendiriigile kohustuse vältida topeltmaksustamine maksulepingu kohaselt. Kui Eesti on sõlminud maksulepingu välisriigiga, on topeltmaksustamise vältimise võimalused suuremad võrreldes riigiga, kellega maksulepingut sõlmitud ei ole, kuigi topeltmaksustamise vältimise sätted on ka Eesti tulumaksuseaduses olemas.

Kui kehtivat maksulepingut ei ole, siis kohaldub välisriigi seadus ning Eesti resident peab siiski deklareerima Eestis kogu maailmas teenitud tulu, kuid topeltmaksustamist Eestis siiski välditakse – Eesti tulumaksuseaduse kohaselt.

Eesti maksuhaldur siiski ei tagasta välisriigi maksu ega saa vabastada Eesti residenti välisriigi maksukohustusest.

Eesti maksuhalduri läbirääkimiste tulemusena teise riigi maksuhalduriga võidakse saavutada tulemus, et välisriigi maksuhaldur tagastab Eesti residendile välisriigi tulumaksu. Olenevalt olukorrast tuleb muuta maksuarvutust Eestis ning sellest tuleneb kohustus maksta tulumaksu Eestis juurde. Eestis võetakse arvutuskäigus arvesse vaid see osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine on kooskõlas välisriigi seadusega või maksulepinguga selle olemasolul.

Vastupidisel juhul, kui välisriigis toimub ümberarvutus, siis peab Eesti residendiriigina ja topeltmaksustamise vältimiseks tagastama Eestis enammakstud tulumaksu Eesti residendile.

Küsimuse või kahtluse korral, kas lepinguriigist saadud tulu maksustamine vastab maksulepingule, võib alati pöörduda palvega selgituste saamiseks Eesti Maksu- ja Tolliameti poole suuliselt või kirjaliku järelepärimisega. Kindlasti peaks püüdma suhelda ka välisriigi maksuhalduriga vastavate selgituste saamiseks ja ka omapoolsete selgituste andmiseks.

Kui juhtub, et maksulepingu kohaldamiseks on vajalikud rutiinsed tegevused ja nõuded sooritatud ning tulu saajale on selge, et tulu maksustamine ei olnud kooskõlas maksulepinguga, on tal maksulepingu vastastikuse kokkuleppe artiklist lähtuvalt õigus esitada residendiriigi maksuhaldurile taotlus palvega viia maksustamine kooskõlla maksulepinguga. Kui residendiriigi maksuhaldur leiab, et taotlus on õigustatud, siis alustakse teise lepinguriigiga läbirääkimisi, saavutamaks Eesti residendi tulude maksustamine maksulepingu kohaselt.

Näiteid maksulepingu kohaldamata jätmisest
  • Eesti ja teine lepinguriik tunnistavad mõlemad isiku oma residendiks maksulepingu mõistes, kuna pole võimalik tuvastada, millise riigiga on isikul tugevamad sidemed. Topeltresidentsust saab vältida lepinguosaliste riikide läbirääkimiste tulemusena (maksulepingu art 4 lg 2).
  • Välisriigis on tulumaks kinni peetud kõrgema määraga kui maksulepingus vastavale tululiigile ette nähtud (näiteks maksulepingu artiklid 10 kuni 12) ning maksulepingust enamtasutud tulumaksu ei tagastata ka pärast maksulepingu kohaldamiseks vajalike vorminõuete täitmist.
  • Teine lepinguriik maksustab Eesti residendi tulu, kuigi maksulepingu kohaselt selleks õigust ei ole (näiteks puudus äritegevuse püsiv tegevuskoht teises riigis, maksulepingu artiklid 5 ja 7).
  • Erinevates riikides võidakse tõlgendada maksulepingut erinevalt, on arusaamatusi mõistete või tululiigi määramisega.
  • Muud juhud, mis toovad kaasa topeltmaksustamise, mis on vastuolus maksulepingu sätetega.

Maksumaksja võib teha taotluse vastastikuse kokkuleppe menetluseks (ingl Mutual Agreement Procedure, MAP) maksulepingu alusel või Euroopa Liidu seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni (90/436/EMÜ, edaspidi vahekohtu konventsioon) alusel rahvusvahelise maksuvaidluse lahendamiseks. MAP taotluse võib teha, kui isik leiab, et ühe või mõlema riigi tegevus ei ole kooskõlas maksulepingu sätetega.

Kui taotlus osutub õigustatuks, siis lahendab Eesti maksuhaldur taotluse eelistatult ühepoolselt, kui see on maksulepingu sätetega kooskõlas võimalik. Sageli ei ole ühepoolne lahendamine võimalik, mistõttu pöördub Eesti maksuhaldur palvega välisriigi poole vastastikuse läbirääkimiste menetluse alustamiseks.

Maksumaksja peab taotluse tegemisel lähtuma konkreetse riigiga sõlmitud maksulepingu sätetest ning esitama selle enda residendiriigi maksuhaldurile.

ELi vahekohtu konventsiooni puhul, kuna menetlus mõjutab seotud isiku maksustamist välisriigis, tuleb teha samaaegselt taotlus seotud isiku poolt välisriigi pädevale ametiisikule.

MAP on võimalik:

  • mitmeid osapooli hõlmava vaidluste puhul;
  • heauskse välisriigi deklaratsiooni alusel;
  • korduvatele samadel tingimustel tehingutele mitme aasta vältel;
  • siirdehinna vaidlustele (maksulepingu või ELi vahekohtu konventsiooni alusel);
  • hinna eelkokkulepetele (Advance Pricing Agreements, APA, kaasa arvatud tagasiulatuv mõju);
  • maksudest kõrvalehoidumise vältimise reeglite kohaldamisele (taotluse saab teha, vaidlustamaks maksulepinguga sätestatud maksudest kõrvalehoidumise vältimise sätete kohaldamist või riigisiseste maksudest kõrvalehoidumise sätete kohaldamise vastuolu maksulepingu sätetega);
  • riigisisese kohtumenetluse korral, kuigi kohtulahend on maksuhaldurile siduv. Oluline on, et maksumaksja teeks taotluse maksulepingu läbirääkimiste menetluse alustamiseks, et paluda kohtumenetluse tulemus ära oodata ja samas vältida vaidlustamise tähtaja aegumist.

Maksukogumise peatamise, maksuintressi ning trahvide teemat võidakse samuti arutada MAP menetluse käigus.

MAP taotluse algatamiseks on vajalik esitada see kirjalikult, esitades allnimetatud andmed tegevusest, mis on viinud maksustamiseni, mis ei ole kooskõlas maksulepingu või ELi vahekohtu konventsiooniga.

Taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile

Maksu- ja Tolliamet
Lõõtsa 8a
15176 Tallinn
Eesti

Üldist maksulepingu kohaldamist puudutav taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile

Rahandusministeerium
Maksupoliitika osakond
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Eesti

Oluline on taotlus esitada lubatud tähtaja jooksul, milleks on mitte enam kui kolm aastat alates päevast, millal saadi teada maksulepingut rikkuvast maksustamist põhjustavast tegevusest (maksulepingu art 25 lg 1).

Siirdehinna topeltmaksustamise vältimisel on õigus taotlus esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teatest tegevuse kohta, mille tulemuseks on või võib olla topeltmaksustamine (ELi vahekohtu konventsiooni artikli 6 (1) alusel).

Maksulepingus või ELi vahekohtu konventsioonis sätestatud tähtaegade möödumise korral MAP taotlust vastu ei võeta.

MAP taotluseks ei ole kehtestatud vormi. Taotluse ja sellele lisatud materjalide põhjal koostab maksuhaldur seisukoha, kas maksulepingut on rikutud, mistõttu asjaolude täpne ja igakülgne kirjeldamine on väga oluline. Kuigi konkreetne taotlus ja sellele lisatud dokumendid sõltuvad asjaoludest, peab taotluse esitaja reeglina asjaolude kirjeldamisele lisama:

  • isikuandmed ja vajadusel seotud isiku andmed (nimi, aadress, registrikood);
  • viite, milline riik maksulepingut rikub;
  • selgituse, milles rikkumine täpselt seisneb, esitades koopiad maksuteadetest, deklaratsioonidest ja maksuotsustest vms dokumendist, mille alusel saab tuvastada maksulepingu rikkumise;
  • viite maksulepingu sätetele, mida tema arvates rikutakse;
  • selgituse, kuidas see mõjutab teises lepinguriigis seotud isikute maksustamist, kui see sõltub maksulepingu kohaldamata jätmisest;
  • kirjelduse, mida on seni maksulepingu kohaldamiseks ette võetud;
  • kirjelduse, millised on olnud maksulepingut väidetavalt rikkuva maksuhalduri põhjendused maksulepingu kohaldamata jätmise kohta;
  • maksumaksja seisukoht ning ettepanek, kuidas oleks võimalik olukorda tema arvates lahendada;
  • teadaanne selle kohta, kas ja millisele riigile MAP taotlus veel on esitatud;
  • kas antud asja kohta on eelnevalt tehtud MAP taotlusi või kohtuotsus.

Maksumaksja peab maksuhalduri palvel olema valmis võimalikult kiiresti esitama asjassepuutuvaid täiendavaid andmeid. Vastused peavad olema täielikud ja esitatud küsitud tähtajaks (reeglina 30 kalendripäeva jooksul).

Kui taotlusega esitatud andmed ei ole piisavad, siis ei ole võimalik läbirääkimisi alustada.

Kui MAP taotlus loetakse tähtaegselt esitatuks, siis alustab maksuhaldur MAP menetlust alles pärast kogu vajaliku info saamist.

Maksu- ja Tolliamet teavitab taotluse esitajat 30 päeva jooksul alates MAP taotluseks vajaliku täieliku info saamist, kas taotlus loetakse vastu võetuks või mitte.

Kui Eesti maksuhaldur nõustub taotluse esitajaga ning leiab, et kahtlused maksulepingu kohaldamata jätmisest on põhjendatud, siis on võimalik, et topeltmaksustamise vältimiseks ja maksulepingu kohaldamiseks piisab olenevalt asjaoludest vaid Eesti maksuhalduri tegutsemisest – sellisel juhul läbirääkimisi kahe riigi pädevate ametiisikute vahel ei alustata.

Kui ühepoolne lahendamine ei ole võimalik, siis alustavad riikide pädevad ametiisikud läbirääkimisi.

Kui riikidevahelisi läbirääkimisi on alustatud, siis oleks reeglina mõistlik riigisisesed vaidlused segaduste vältimiseks peatada. Kui tegemist on välisriigi tuludega, siis peaksid just riikidevahelised läbirääkimised andma põhjalikuma ja lõpliku tulemuse topeltmaksustamise vältimiseks.

Kui riikide pädevad ametiisikud on jõudnud maksulepingu kohaldamisel kokkuleppele, siis läbirääkimised lõpetatakse ning tulemus antakse taotluse esitajale teada. Läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe kohaselt tehakse mõlemas riigis isiku maksustamisel ümberarvestus selliselt, et maksulepingu kohaldamine oleks tagatud.

Kui maksuhaldur leiab, et MAP taotlus ei ole õigustaud, siis MAP menetlust teise riigiga ei alustata, kuid teise riigi maksuhaldurile edastatakse info MAP taotlusest, mis võimaldaks teisel riigil asja kohta arvamust avaldada.

Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad kokkuleppele jõudmiseks suhelda üksteisega vahetult ning moodustada vajadusel ühise komisjoni (maksulepingu art 25).

Riikide pädevate ametiisikute läbirääkimistesse reeglina maksumaksjat ei kaasata. Kui osalejad peavad seda vajalikuks, siis võidakse siiski läbirääkimistele kaasata ka taotluse esitaja. Kui pädev ametiasutus on vastava kutse maksumaksjale esitanud, siis on tegemist juba kohustusega. Reeglina saab taotluse esitaja aidata kaasa läbirääkimistel parima tulemuse saavutamisele koostöövalmidusega ning põhjalike tõendusmaterjalide ettevalmistamise ja esitamisega. Läbirääkimisi pidavad pädevad ametiisikud omakorda peaksid hoidma maksumaksjat toimuva arenguga järjekindlalt kursis.

Kuna vaidemenetlusse maksulepingu kohaldamise kohta tuleb kaasata mitme riigi ametiasutused ning tegemist on suhtlemisega üle riigipiiri, ei saa nimetatud taotluse lahendamisel lähtuda vaid Eestis kehtivatest ajapiirangutest taotluse lahendamisel. Olulised on ka teise riigi vastavad tähtajad ja võimalused. Mõlema riigi pädevad ametiasutused peaksid tegema kõik võimaliku, et läbirääkimised toimiksid mõistliku ajakuluga. Samas ei saa ka nõuda, et riikidevahelist vaidlust peaks lahendama eelisjärjekorras võrreldes riigisisesega.

Läbirääkimiste lõpptulemuse saavutamine ja selle kiirus oleneb erinevate riikide pädevate asutuste protseduurireeglitest, administreerimise süsteemist ning erinevate riikide erinevatest võimalustest ja ressurssidest olukorda lahendada. Seega võib kogu protsess võtta ettenägematult palju aega. Maksulepingus ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul on vaja saavutada kokkulepe pädevate ametiisikute vahel.

Kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega on Eesti võtnud eesmärgiks lahendada menetlus 24 kuu jooksul MAP taotluse saamisest. Kuni ei ole kohustuslikku vahekohtu menetlust, ei ole ka tegelikult kindel, et läbirääkimiste tulemusena mingile kokkuleppele jõutakse või siis topeltmaksustamine välditakse vaid osaliselt. Suures osas välisriikidega sõlmitud lepingutes ei ole tähtaega kokkuleppe sõlmimise kohta.

Maksumaksjat teavitatakse MAP kokkuleppest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul alates kokkuleppe saavutamisest. Kirjaga teavitatakse maksumaksjat MAP menetluse tulemusest ja sisust.

MAP kokkuleppe kohaldamiseks teeb maksumaksja 30 kalendripäeva jooksul alates MAP kokkuleppest teadasaamisest juba esitatud tuludeklaratsiooni paranduse ning esitab tulumaksu tagastamise taotluse.

Tähtaega võidakse vastavalt maksumaksja palvele pikendada (30 kalendripäeva). Kui maksumaksja ei ole teinud taotlust tähtaja pikendamiseks ning maksumaksja ei esita parandusi ka pärast temaga ühenduse võtmist, siis ei saa MAP kokkulepet kohaldada.

Viimati uuendatud 22.09.2023

Kas sellest lehest oli abi?