NB! Seoses sanktsioonidega võib ekspordi tollivormistus võtta tavapärasest rohkem aega.

AES vahetas välja praegused ekspordi ja väljumise süsteemid Complex, ECS2, ECS2BRD ja OMF, et viia ekspordiformaalsused vastavusse Liidu tolliseadustiku nõuetele.

Pärast AESi kasutuselevõtmist ei saa süsteemidesse Complex, ECS2, ECS2BRD ja OMF esitada deklaratsioone ja teatisi. Jätkuvalt saab nendes süsteemides vaadata sinna esitatud deklaratsioone ja teatisi ning muuta (s.t teha järelkannet kolme aasta jooksul) süsteemi Complex esitatud tollideklaratsioone.

Complexi esitatud ekspordi- ja re-ekspordi deklaratsioonid, mis on olekus „vabastatud ekspordiks“, kuid väljumata, migreeriti AESi ja edasised tegevused nende deklaratsioonidega toimuvad AESis.

Varude teateid, vabastamata deklaratsioone ja väljunud/peatatud deklaratsioone ei migreerita.

ECS2 ja OMF süsteemis olevaid dokumente (väljumise ülddeklaratsioonid, loendid ja manifestid) ei migreerita AESi ja neid ei saa tollivormistusel kasutada. Tollivormistuseks tuleb esitada uued dokumendid süsteemi AES.

Alates 30. september kella 15.00 kuni AESi kasutusele võtmiseni (plaanitud aeg: 1. oktoober 2023 kell 8.00) toimus ekspordi- või reekspordideklaratsioonide alustamine ja lõpetamine asendustoiminguid kasutades. Kliendi asendustoimingu info asub veebilehel „Tegevusjuhised tolliinfosüsteemide katkestuste korral".

Kõik liidu tolliterritooriumilt väljaviidavad kaubad tuleb deklareerida tollideklaratsiooniga või muu toimingu kaudu. Seoses Ukrainas toimuva sõjategevusega ning selletõttu kehtestatud sanktsioonidega, on ekspordi tollivormistus tavapärasest ajamahukam.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) soovitab deklareerida kaupa ekspordi tolliprotseduurile aegsasti (pärast ekspordi deklaratsiooni esitamist on kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks aega 150 päeva (Komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 art 248 lg 2)). Eksportijad kohustuvad kontrollima enne kaupade jõudmist väljumistolliasutusse, et kaubad, mida ekspordiks deklareeriti, ei ole ekspordiks deklareerimise ja väljumistolliasutusse jõudmise vahelisel ajal sanktsioonidele allutatud, mis võib kaasa tuua väljumise keelamise tolliterritooriumilt.

Juhime veelkord tähelepanu, et ekspordiks deklareeritud kaubad on tollijärelevalve all ning tollil on õigus väljumistolliasutuses kontrolli teostada, sh dokumentaalne või füüsiline kontroll. Kontroll on vajalik veendumaks, et väljuvad kaubad ei ole allutatud sanktsioonidele.

Kaubad tuleb deklareerida ekspordile selles liikmesriigis, kus eksportija on asutatud või toimub kaupade laadimine transpordivahendile.

Kui mujal liikmesriigis toodetud kaubad suunatakse ekspordi protseduurile Eestis, tuleb deklarandil tolli nõudmisel esitada kauba tootjariigi pädeva asutuse kinnitus, et tegemist ei ole sanktsioneeritud kaubaga ja kauba võib eksportida Venemaale. Liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja leiab Nõukogu Määruse (EL) nr 833/2014 I lisast.

Juhime tähelepanu, et kui Eesti tolliasutus ei ole vaadeldav eksporditolliasutusena (Liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artikkel 221), on MTAl õigus keelduda ekspordivormistusest.

Venemaale, Valgevenele ja Krimmi piirkonnale, Luganski ja Donetski piirkondadele kehtestatud sanktsioonidega saab tutvuda saidil EU Sanctions Map.
 

Kasulik teada

     

NB! Soome toll lõpetas 12. septembril 2023. aastal ekspordideklaratsioonides lisakoodi „FIXFG" kasutamise.
Lisakoodi „FIXFG" on olnud võimalik kasutada üksikjuhtudel, et suunata ekspordiprotseduurile üle 3000 euro väärtusega saadetis, kui eksportija asub mõnes teises ELi liikmesriigis.
Kui soovite edaspidi Soomes suunata üle 3000 euro väärtuses kaubasaadetise ekspordiprotseduurile mõne teise ELi liikmesriigi eksportija nimel, võtke palun ühendust eksportija asukohariigi tolliasutusega.

Kui tegemist on sanktsioneeritud kaubaga ei ole lubatud seda suuliselt v käitumisega (re)ekspordile deklareerida.

Liidu tolliseadustik (LTS) ja selle delegeeritud määrus (DM) näevad teatud tingimuste täitmisel ette võimaluse kaupade deklareerimiseks väljumistolliasutuses toiminguga (sh kaupade esitamine, piiri ületamine jne). Seetõttu juhime tähelepanu, et sanktsioonide rakenduvust tuleb kontrollida sõltumata sellest, kuidas kaupa (re)ekspordiks Venemaale ja Valgevenesse deklareeritakse. Deklarandiks loetakse toiminguga deklareerimisel isik, kes õigusaktis nimetatud toimingu teostab (sh postioperaator, kuller jne). Vastavalt DM artiklile 142 on keelatud kaupade suuliselt või toiminguga deklareerimine, kui deklareeritavate kaupade osas kehtivad keelud ja piirangud. Kui keeldude alla käivate kaupade eksportimine on sanktsioone kehtestavas õigusaktis nimetatud tingimustel lubatud, esitatakse tollile kirjalik tollideklaratsioon, millele lisatakse luba, mis eksportimist võimaldab.

Eelkõige puudutab ülalnimetatu järgmiseid keelde

  • Nõukogu määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega 2022/428) art 3h lg 1 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle anda või eksportida XVIII lisas loetletud luksuskaupu otse või kaudselt füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Venemaal või kasutamiseks Venemaal. Vastavalt sama art 2. lõikele kohaldatakse keeldu XVIII lisas loetletud luksuskaupade suhtes, kui nende väärtus ületab 300 eurot kaubaartikli kohta, kui lisas ei ole sätestatud teisiti.
  • Nõukogu määruse 833/2014 art 2 art kohaselt on keelatud on müüa, tarnida, üle anda või eksportida liidust või väljastpoolt liitu pärit kahesuguse kasutusega kaupu ja tehnoloogiat otseselt või kaudselt füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Venemaal või kasutamiseks Venemaal, kui neid kasutatakse või võidakse kasutada täielikult või osaliselt sõjalisel otstarbel või sõjalise lõppkasutaja heaks. Kui lõppkasutaja on Vene sõjavägi, eeldatakse, et kõik Vene sõjaväe hangitud kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia on mõeldud sõjaliseks otstarbeks.

 
Kui hindate, et kaubad, mida soovite (re)eksportida, ei kuulu sanktsioonide alla, soovitame nende kohta esitada kirjalik tollideklaratsioon.
 
Juhime tähelepanu, et tulenevalt LTS art 158 lg-st 3 kuulub ekspordiks suunatud kaup tollijärelevalve alla ekspordideklaratsiooni esitamise hetkest kuni väljumiseni tolliterritooriumilt, mistõttu kehtivad sellega toimingute ja tehingute tegemise osas piirangud. Kui Te soovite kaupa, mis on deklareeritud ekspordiks, kuid kus on tuvastatud väljumise keeld, kasutada muul moel, kui keelatud viisil, tuleb selleks esitada tollile mõisliku tähtaja jooksul oma ettepanek. LTS art 198 lg 1 p b alapunktist iv tulenevalt võtab toll kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sh konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba juhul, kui  kaupa ei saa vabastada seetõttu, et kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud. LTS art 197 sätestab, et kauba hävitamise kulud kannab kauba valdaja.
 
Lisaks sisse- ja väljaveo sanktsioonidele kohustuvad deklarandid kontrollima, kas kaupade toimetamine on allutatud finantssanktsioonidele, mis on teatud isikute ja ettevõtete osas kehtestatud.

Näited

Näide 1
Isik soovib kulleriga lähetada Venemaale teisele eraisikule käekella, mille väärtus on 500 eurot. Kaupa veoks vastuvõttev kullerettevõte kontrollib, kas käekellad on keelatud kaupade nimekirjas. Tuvastades, et lähetamine on keelatud, keeldub kaupade vastuvõtmisest, viidates vastavatele Liidu õigusaktidele.

Näide 2
Isik soovib kulleriga lähetada Venemaale teisele eraisikule käekella, mille väärtus on 299 eurot. Kaupa veoks vastuvõttev kullerettevõte kontrollib, kas käekellad on keelatud kaupade nimekirjas. Tuvastades, et lähetamine on keelatud alates 300 eurost artikli kohta, kuid kahtlustades, et kauba väärtus võib olla kõrgem, teavitab eksportijat kirjaliku tollideklaratsiooni vajadusest, mille vabastamine tolli poolt on loaks kaupade ekspordiks.

Näide 3
Isik soovib kulleriga lähetada Venemaale teisele eraisikule luksuskaupa, mille väärtus on 500 eurot. Kaupa veoks vastuvõttev ettevõte ei tuvasta, et nimetatud kaupade saatmine oleks keelatud. Tagamaks, et ei rikutaks kehtestatud piiranguid, esitatakse tollile ekspordideklaratsioon, mille vabastamine tolli poolt on loaks kaupade ekspordiks.

Näide 4 
E-pood müüb Euroopas asuvat kaupa, mille väärtus on alla 1000 euro, Venemaal asuvale isikule ning mis toimetatakse posti/kulleriga. Ettevõte kontrollib, et kaubad ei kuuluks sanktsioonide alla (nt kahese kasutusega kaubad, keelatud luksuskaubad) ning tagab ekspordideklaratsiooni esitamise.


Ekspordi eesmärk on:

  • liidu kauba lõplik väljaviimine liidu tolliterritooriumilt;
  • liidu kauba ajutine väljaviimine, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida (reimpordi kohustust ei ole);
  • kauba lähetamine liidu tolliterritooriumi eripiirkondadesse (Ahvenamaa, Kanaari saared, Prantsusmaa ülemerealad (Guadeloupe, Guiana, Martinique, Reunion ja Mayotte), Kreeka Athose Mägi).

Eksportija on:

  • liidu tolliterritooriumil asutatud isik (ELi aadressiga või vastava märkega EORI andmebaasis), kellel on volitused otsustada kauba saatmist väljapoole ELi või on eelnimetatud lepingu osapool.
    Ettevõtjad peavad olema registreeritud EORI andmebaasis (vt ka „Ettevõtja registreerimine (EORI)") ja EORI aadressi riik peab olema ELi riik. Kui EORI aadressi riik ei ole ELi riik, siis peab olema täidetud EORI lahter „asutatud EL-s". Kui need tingimused ei ole täidetud, siis ettevõtja ei saa olla eksportija tollideklaratsioonil.
  • füüsiline isik (reisija), kes veab eksporditavat kaupa oma pagasis. Eesti füüsilised isikud kasutavad isikukoodi, välisriigi füüsilised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris.

Esindamine võib olla otsene või kaudne.

  • Otsese esindamise korral vastutab tolliformaalsuste täitmise eest eksportija ise ehk ettevõtte ise.
  • Eksportija võib tolliformaalsuste tegemiseks määrata tolliesindaja ehk tolliagentuuri. Kaudse esindamise korral vastutab tolliformaalsuste täitmise eest tolliesindaja.

Õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013 (LTS)

artiklid 263–277

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447 (RA)

artiklid 326–344

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 (DA)

artiklid 244–249


Tolliseadus
Rahandusministri 19.06.2017 määrus nr 37

Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ning muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks

Tegevused kauba eksportimisel

  • Kontrollige kõigepealt importimise tingimusi sihtriigis. Küsige nõu kaubasaajalt või otsige infot Euroopa Komisjoni veebilehelt „Exporting from the EU – what you need to know".
  • Leidke eksporditavale tootele vastav kaubakood Eesti Tollitariifistikust (ETT) ning kontrollige, kas tootele kehtivad keelud või piirangud (nt kas toode vajab eksportimiseks litsentsi).
  • Kui ettevõttel ei ole veel EORI numbrit, siis registreerige EORI andmebaasis.
  • Arve koostamisel pöörake tähelepanu, et kõik hinnas sisalduvad osad oleksid eraldi loetletud (sh kindlustus, transport). Tasuta näidiste puhul kasutage turuhinda.
  • Lisage arve saadetisele koos muude vajaminevate dokumentidega (veodokumendid, litsentsid, eriload).
  • Kauba ekspordi tolliprotseduurile suunamiseks esitatakse ekspordi tollideklaratsioon üldjuhul elektroonselt, seda ka kauba korral, mille väärtus on kuni 1000 eurot või netomass kuni 1000 kg.
    Ainult erijuhul võib deklaratsiooni esitada ka suuliselt või muu toiminguga, kusjuures nimetatud erijuhu korral toimub kauba deklareerimine üksnes väljumistolliasutuses (s.t eksportija peab füüsiliselt olema väljumistolliasutuses kas enda kauba vedajana või reisijana).
    Rohkem informatsiooni leiate jaotisest „Ekspordiprotseduur". Ekspordideklaratsiooni saab koostada ettevõtte töötaja ise, kellele juhatuse liige on andnud e-MTAs vastavad õigused.
  • Eestist eksportimisel tollimakse ja siseriiklikke makse määratud ei ole.
  • Ekspordideklaratsiooni koostamise ja esitamise teenust pakuvad teenustasu eest ka tolliagentuurid. Ekspordideklaratsioon täidetakse vastavalt tollideklaratsiooni täitmise juhenditele:
  • Euroopa Liidust väljudes tuleb kindlasti registreerida kauba väljumine AESi süsteemis. Täiendavat informatsiooni leiate jaotisest „Protseduuri lõpetamine”.
  • Eksport vabatsoonist – kaup viiakse saatedokumentide alusel vabatsooni ekspordi ootele, kus võib kauba enne eksporti edasi müüa (käibemaks on 0%, kui eksporditakse 2 kuu jooksul). Lugege rohkem lehelt Ladustamine.
  • Käibemaks deklareeritakse käibedeklaratsioonil.

Ekspordiprotseduur

Tolliasutust, kuhu esitatakse ekspordideklaratsioon, nimetatakse eksporditolliasutuseks. Ekspordideklaratsioon esitatakse üldjuhul eksportija asukohajärgsele pädevale tolliasutusele (tollipunktile), kus kaup ekspordiks pakitakse või laaditakse.

Erandid
  • Konteinerveo korral loetakse laadimiskohaks kohta, kus kaup laaditakse konteinerisse, mitte kohta, kus konteiner tõstetakse laeva.
  • Allhanke korral võib ekspordideklaratsiooni esitada tolliasutusele, mille tegevuspiirkonnas allhankija asub.

Nõuetekohaselt tõendatud põhjustel võib ekspordideklaratsiooni esitada ka mõnele muule pädevale tolliasutusele. Ekspordideklaratsiooni võib esitada ka väljumistolliasutusele, kui kauba suhtes ei kehti keelud ja piirangud ning saadetise väärtus ei ületa 3000 eurot.

Elektroonset tollideklaratsiooni ei pea esitama ja kaup deklareeritakse suuliselt (tolliametniku teavitamine) või muu toiminguga (näiteks rohelise koridori läbimine) väljumistolliasutuses järgmistele kaupadele:

  • mittekaubanduslikku laadi kaup (reisija pagasis olev, isiklikuks tarbimiseks või kingituseks ettenähtud kaup), või
  • kaubanduslikku laadi kaup, kui selle väärtus on kuni 1000 eurot ja netomass kuni 1000 kg, või
  • liidu tolliterritooriumil registreeritud transpordivahendid, mida kavatsetakse reimportida, või
  • muud DA artiklis 137 nimetatud kaubad (näiteks eksporditavad koduloomad).

Erandiks on posti- ja kullersaadetised:

a) postisaadetises sisalduv kaup väärtusega kuni 1000 eurot loetakse ekspordiks deklareerituks siis, kui see viiakse liidu tolliterritooriumilt välja (DA art 141 lg 4);

b) kullersaadetises sisalduv kaup väärtusega kuni 1000 eurot loetakse ekspordiks deklareerituks siis, kui see esitatakse väljumistolliasutusele, tingimusel et veodokumendis ja/või arvel olevad andmed on tollile esitatud väljumise ülddeklaratsioonil (DA art 141 lg 4a).

Kui ülalnimetatud kaubale on nõutav ekspordilitsentsi või eriloa esitamine, tuleb vormistada elektroonne tollideklaratsioon.

Protseduuri rakendamiseks esitatakse elektroonne ekspordideklaratsioon automatiseeritud ekspordisüsteemi AES.

Deklaratsiooni esitamise tähtajad on sätestatud DA artiklis 244 (näiteks, maanteetranspordi korral vähemalt 1 tund enne piiriületust, meretranspordis konteinervedude korral hiljemalt 24 tundi enne kauba lastimist laevale)

Paberkandjal lisadokumendid esitatakse tolli nõudmisel.

Ekspordilitsentsid, eriload ning päritolu tõendavad dokumendid esitatakse tollile kontrollimiseks ja kinnitamiseks kahe nädala jooksul, dokumentidele märgitakse tollideklaratsiooni aktsepteerimise number. Kui erilubasid või ekspordilitsentse sätestavates õigusaktides on määratud teine tähtaeg, siis lähtutakse sellest.

Kauba vabastamisel on võimalik välja printida süsteemist AES ekspordi saatedokumendi EAD väljatrükk (Export Accompanying Document), mis esitatakse väljumistolliasutuses või transiidi lähtetolliasutuses.

Ekspordiformaalsused lõpetatakse väljumistolliasutuses.

  • Väljumistolliasutus on üldjuhul viimane tolliasutus enne kaupade väljaviimist liidu tolliterritooriumilt (maantee piiritolliasutus, lennujaam; sadam, kus kaup väljub mitteregulaarliini laevaga, olenemata sellest, kas laev oma teel kolmandasse riiki läbib veel mõnda liikmesriigi sadamat, näiteks kui Muugalt väljuv laev enne suundumist USAsse peatub ka Antwerpenis, siis väljumistolliasutus on Muuga).
  • Kui ekspordile järgneb transiit, on väljumistolliasutuseks transiidi lähtetolliasutus (v.a ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba puhul).
  • Taotluse alusel on väljumistolliasutuseks tolliasutus, mille piirkonnas alustatakse vedu ühtse veolepingu alusel. See tähendab, et raudtee-, posti-, lennu- või laevandusettevõtja võtab kaubad ühtse veolepingu alusel üle liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseks (v.a ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba puhul).

Kui kaup viiakse väljumistolliasutusse, siis esitatakse tollile paberkandjal EAD väljatrükk (üldjuhul maantee- ja raudteetranspordi korral) või vedaja (või vedaja esindaja) esitab elektroonse saabumisteate (üldjuhul mere- ja õhutranspordi korral) automatiseeritud ekspordisüsteemi AES.

Väljumistolliasutuses (maantee- ja raudtee piiripunktides) registreerib toll kauba väljaviimise liidu tolliterritooriumilt süsteemis AES. Kui ei ole tegemist maantee- ja raudtee transpordiga, siis pärast kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt vedaja (vedaja esindaja) kinnitab väljumise tollile süsteemis AES. AESis saab deklaratsioon märke „Eksporditud”. Kui AES ei tööta, siis teeb toll kinnitusmärke ekspordi saatedokumendile EAD.

Kui pärast kauba väljumist ei ole deklaratsioon saanud märget „Eksporditud", võib eksportija või deklarant taotleda eksporditolliasutuselt väljaviimise kinnitamist. Eksportija või deklarant esitab väljumist kinnitavad lisadokumendid koos kaupade väljumise kuupäevaga eksporditolliasutusele. Kui 90 päeva jooksul pärast kauba vabastamist ekspordiks ei ole deklaratsioon saanud märget „Eksporditud", saadab AES süsteem automaatselt „Väljumata ekspordi päringu“ eksportijale (esindajale), andes tähtaja vastamiseks.

Kui eksport ei ole 150 päeva jooksul pärast kauba vabastamist tõendatud, siis tühistab toll ekspordideklaratsiooni (DA art 248 lõige 2). Süsteem AES tunnistab automaatselt kehtetuks deklaratsioonid, mis ei ole „Eksporditud“ olekus 150 päeva pärast vabastamist ja süsteem saadab automaatselt teavituse (e-kiri) eksportijale (esindajale) deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise kohta.

Erisused kaupade ekspordil

  • Eksport osasaadetiste kaupa
    Kaubad viiakse reeglina väljumistolliasutusse ühe saadetisena, kuid kui teatud põhjustel (näiteks lepingu muudatus või ootamatu erikokkulepe eksporttehingu osapoolte vahel) väljub kaup rohkem kui ühe saadetisena, siis tuleb sellest väljumistolliasutust teavitada.

  • Osasaadetis läbi sama väljumistolliasutuse
    Kui kaup väljub osasaadetistena läbi sama väljumistolliasutuse, siis kontrollib väljumistolliasutus kaupade tegelikku väljumist ja registreerib kaupade väljumise süsteemis AES pärast seda, kui kõik osasaadetised on välja viidud.
  • Osasaadetis läbi erinevate väljumistolliasutuste
    Kui kaup väljub osasaadetistena läbi erinevate väljumistolliasutuste, esitab deklarant põhjendatud taotluse väljumistolliasutusele, kuhu kaup algselt esitati, ekspordi saatedokumendi (Export Accompanying Document, EAD) koopiate kinnitamiseks. Iga osasaadetise kohta kinnitatakse üks koopia (märksõna „OSASAADETIS", ning lisatakse tolliasutuse tempel, kuupäev ja allkiri), mis esitatakse osasaadetise väljumisel läbi erinevate väljumistolliasutuste.
  • Osasaadetise korral tolli tegevused
    Iga väljumistolliasutus teeb osasaadetise väljumise kohta kinnitusmärke ja tagastab selle väljumistolliasutusele, kuhu kogu saadetis algselt esitati. Väljumistolliasutus, kuhu kogu saadetis algselt esitati, registreerib kaupade väljumise AESis, kui kõik osasaadetised on välja viidud.
  • Osasaadetise korral kliendi tegevused
    Õhu- ja meretranspordiga väljuvad osasaadetised registreerib klient AES süsteemi esitataval väljumismanifestis, viidates vastavalt kauba andmete tasemel, kus „1" näitab täielikku väljumist ja „0" osalist. Väljumismanifestiga väljunuks märkimisega märgitakse osaliselt väljunuks väljumismanifestis viidatud ekspordideklaratsioonid. Kui hiljemalt 150. päevaks pärast kauba vabastamist ei ole kogu deklareeritud kaup välja viidud, teavitab klient sellest väljumistolliasutust, kus registreeritakse väljumine tegelikult väljunud koguse kohta.

Kui ekspordiks vabastatud kaupu ei viida liidu tolliterritooriumilt välja, esitab eksportija või deklarant viivitamatult taotluse eksporditolliasutusele ekspordideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks. Kui ekspordiks vabastatud kaubad ei ole 150 päeva jooksul tolliterritooriumilt välja viidud, tunnistab toll ekspordideklaratsioon kehtetuks.

Kui ekspordiks deklareeritud ja tegelikult väljunud kauba koguste erinevus on üle 1000 kg või üle 1000 euro, tuleb esitada ekspordideklaratsiooni muutmise taotlus eksporditolliasutusele vastavalt tolliseaduse §-le 35 ja rahandusministri 19.06.2017. a määrus nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ning muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks".

Kui ekspordile järgnev TIR-vedu annulleeritakse, tuleb kaubad paigutada tollilattu, ajutise ladustamise kohta või vabatsooni. Ekspordideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks: taotlus tühistamiseks esitatakse AESi ettevõtte poolt koos tollimärkega annulleeritud dokumendi PDFiga ning lisatakse annulleerimise põhjendus.

Kauba edasiseks väljaveoks on deklarandil kaks järgmist võimalust.

  • Kauba eksportimiseks tuleb esitada AESi tollideklaratsiooni lisadokumendina kauba liidu tollistaatust tõendav dokument ja uus ekspordideklaratsioon. Vabatsoonis, tollilaos ja ajutise ladustamise kohas olevat kaupa võib mujale tolliterritooriumile toimetada tollistaatust tõendava dokumendi esitamisel.
  • Kauba reeksport tollilaost, vabatsoonist või ajutise ladustamise kohast kauba liidu tollistaatust tõendamata.

Kui ekspordile järgnev ühtne veoleping (raudtee-, õhu- ja mereveo korral) muudetakse nii, et vedu lõpetatakse ELis, tuleb teavitada eksporditolliasutust. Teavituses kajastatakse veolepingu number, ekspordideklaratsiooni MRN ja info, mida kavatsetakse ekspordiks deklareeritud kaubaga ette võtta. Juhul, kui kaup jääb ELi, tuleb tollile esitada taotlus ekspordideklaratsiooni tühistamiseks. Kui kaup väljub teise veolepingu alusel, tuleb tollile edastada uue veolepingu number.

Liidu eriterritooriumid on piirkonnad, mis kuuluvad liidu tolliterritooriumi alla, kuid ei ole osa käibemaksu- või aktsiisiterritooriumist.


Kauba toimetamisel eriterritooriumitele tuleb esitada ekspordi-tollideklaratsioon (liik „CO“). Eriterritooriumid on: Ahvenamaa, Kanaari saared, Prantsusmaa ülemerealad (Guadeloupe; Guiana; Martinique, Reunion ja Mayotte), Kreeka Athose mägi.
 

Kui kaup toimetatakse eriterritooriumile:

  • maanteetranspordiga, regulaarliini laevaga (regulaarliini laevade nimekiri) või lennukiga, siis peab kauba vedu toimuma sisetransiidi protseduuriga.
    Näiteks Eestist toimetatakse kaup otse regulaarliini laevaga Ahvenamaale. Eksport deklareeritakse Eestis, transiit avatakse ja eksport suletakse, kui transiit jõuab sihtkohta ja lõpetatakse seal. Sisetransiidiks eriterritooriumitele kasutatakse T2F deklaratsiooni või elektroonilise veodokumendi transiidideklaratsioonina kasutamise puhul (ETD luba) märget „TF".
  • mitteregulaarliini laevaga, siis transiidi protseduuri ei kasutata.
    Näiteks Eestist toimetatakse kaup maanteetranspordiga Hamburgi sadamasse ja sealt mitteregulaarliini laevaga Tenerifele. Eksport avatakse Eestis ja suletakse Hamburgis. Sihtkohas saab kauba staatust tõendada T2LF dokumendiga või staatuse manifestiga. Lugege rohkem Tollistaatus.

Kauba lähetamisel territooriumitele, mis ei kuulu liidu tolliterritooriumi hulka (vt ELi territooriumide nimekirja veergu 4 „Tolliterritoorium"), tuleb esitada ekspordideklaratsioon (deklaratsiooni liik „EX“).

Kauba lähetamisel Andorrasse tuleb esitada ekspordi tollideklaratsioon (deklaratsiooni liik „EX"). Lisaks ekspordile rakendatakse kaubagruppidesse 25–97 kuuluvate tööstuskaupade korral sisetransiidiprotseduuri T2.

Kauba lähetamisel San Marinosse tuleb esitada ekspordi tollideklaratsioon (deklaratsiooni liik „EX"). Lisaks ekspordile rakendatakse kõigi kaubagruppide korral (1–97) sisetransiidiprotseduuri T2.

Liiduvälised kaubad liiguvad Andorrasse ja San Marinosse välistransiidiga T1. Samuti kasutatakse T1 protseduuri põllumajandustoetusega ekspordi korral

Litsentse kasutatakse põllumajandustoodetega kauplemisel väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikidega. Litsentside ülesanne on impordi ja ekspordi kohta andmete kogumine ning imporditariifikvootide administreerimine. Eestis administreerib litsentside väljastamist ja imporditariifikvoodi süsteemi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Põllumajandustoodete importimiseks või eksportimiseks peab ettevõtja kauba deklareerimisel esitama Maksu- ja Tolliametile toote kohta väljastatud kehtiva litsentsi. Litsentse ei ole vaja siis, kui eksporditavad või imporditavad kogused on väikesed (kogus sõltub tooteliigist, nt riisi impordi puhul on selleks 1000 kg).

Litsentsid annavad selle omanikule õiguse ja kohustuse importida või eksportida kehtivusaja jooksul litsentsil olevaid tooteid/kaupu ettenähtud koguses.

Litsentsikohustus impordi puhul:

  • riis,
  • seemned,
  • lina ja kanep,
  • põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol.

Litsentsikohustus ekspordi puhul:

  • riis.

Toll kinnitab deklarandile või eksportijale kauba väljaviimist vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 artiklile 334. Litsentsi alla kuuluvate toodete eksportimisel või importimisel esitatakse Maksu- ja Tolliametile koos deklaratsiooniga Agrim või Agrex litsents. Maksu- ja Tolliamet teeb litsentsi kasutamise kohta mahakanded. Eestis väljastatud elektrooniliste litsentside puhul tehakse mahakanded e-PRIA portaalis. Teistes liikmesriikides väljastatud litsentside puhul tehakse mahakanded paberlitsentsil.

Lisainfot saate Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt: https://www.pria.ee.

Õigusaktid

Ühtset veolepingut, mis on ekspordi tolliformaalsuste lõpetamise aluseks, võib tollile (tolliasutus, mis on pädev kohas, kus kaubad võtab ühtse veolepingu alusel liidu tolliterritooriumilt väljavedamiseks üle raudtee-ettevõte) esitada ka elektroonselt (koopia saatmine e-posti teel või selle laadimine AESi lisadokumentide lahtrisse). Elektroonselt veolepingu esitamise üksikasjad lepib klient tolliga kokku (e-posti aadress jne).

Toll registreerib kauba väljaviimise liidu tolliterritooriumilt AESis, kui on saanud veolepingu või selle koopia, mis on kinnitatud raudtee-ettevõtte templi jäljendiga (SMGSi lahter 26) ja millele on märgitud ekspordi tollideklaratsiooni MRN number. Kui ekspordideklaratsiooni MRN number ei ole AES süsteemis kättesaadav, esitatakse tollile paberkandjal või e-posti teel EAD (ekspordi saatedokument) või tollideklaratsioon, millele toll märgib väljumise kinnituse (tempel, allkiri).

Kauba reekspordil raudteetranspordiga ühtse veolepingu alusel loetakse väljumistolliasutuseks viimast tolliasutust enne kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt ehk nn piiritolliasutust (Narva raudtee PP ja Koidula raudtee PP).

Tolliasutust, mis on pädev kohas, kus kaubad võtab ühtse veolepingu alusel ühenduse tolliterritooriumilt väljavedamiseks üle raudtee-ettevõte vastavalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 art 329 punktile 7, nn sisemaa raudteetolliasutus, ei loeta väljumistolliasutuseks.

Ülalnimetatu lähtub tollijärelevalve tagamise vajadusest vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 925/2013 art 134 punktile 1.

  • Kauba tagasisaatmine ELi-välisesse riiki

    Juhul, kui kaup on saabunud Eestisse ELi-välisest riigist ning pärast kauba vaba ringlust on ilmnenud, et kaup on vaja kolmandas riigis asuvale saatjale tagasi saata, siis tuleb teostada ekspordi tolliformaalsused ja esitada ekspordideklaratsioon.
    Rohkem informatsiooni leiate alapealkirja „Tegevused kauba eksportimisel“ alt.

    Ainult juhul, kui olete esitanud ekspordideklaratsiooni, on Teil võimalik taotleda eelnevalt vormistatud impordideklaratsiooni tühistamist ning importimisel tasumisele kuuluvate maksude tagasimaksmist (tollimaks ja käibemaks). Impordideklaratsiooni tühistamistaotlus peab olema esitatud 90 päeva jooksul pärast impordideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva (DA art 148 lg 3). Tollile on vaja tõendada, et ekspordideklaratsioonil ning tühistatud impordideklaratsioonil on tegemist sama kaubaga. Seepärast tuleb impordideklaratsiooni tühistamistaotlusega esitada tollile kõik saadetisega seotud dokumendid (sealhulgas kaubale vormistatud ekspordideklaratsioon).
  • Kauba saatmine ELi-välisesse riiki remonti

    Kauba saatmisel EL-välisesse riiki garantiiremonti, saab rakendada välistöötlemise tolliprotseduuri. Välistöötlemise protseduuri kasutamine võimaldab kaupa kolmandast riigist Eestisse tagasi tuua osaliselt või täielikult maksuvabalt (tollimaksuvabastus LTS art 260 lg 1, käibemaksuvabastus käibemaksuseaduse § 13 lg 5).
    Rohkem informatsiooni leiate lehelt „Välistöötlemine“.

Viimati uuendatud 21.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?