Transiit, TIR

Kui veate kaupu, mis on toodud Euroopa Liitu (EL) tolli- ja maksupiirkonnast väljastpoolt ning mida ELis ei ole maksustatud, on kaupadele vaja teostada tollivormistus.

Ettevõte või üksikisik saab transiiti kasutada siis, kui ta soovib tollimata kaupu viia ühest kohast teise. Tollimata kaupa tohib vedada vaid tolli loal. Luba võib omada laopidaja, kaubavedaja, ekspediitor või kauba valdaja.

Transiit on kauba vedu tollikontrolli all. Sel ajal pole kaupade eest tolli- ega muid makse makstud. Kui te ei soovi kaupadelt imporditollimakse tasuda saabumiskohas vaid soovite kaubad viia ajutise ladustamise kohta või tollilattu, et deklareerida need hiljem, siis vajate selleks transiiti. Transiiti kasutatakse ka siis, kui kaupa kavatsetakse eksportida transiidiga EList või teise transiidiriiki. Transiidi riigid on lisaks ELi riikidele ka Norra, Šveits, Island, Liechtenstein, Türgi, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Ühendkuningriik.

Liidu välistransiidiprotseduuri raames võib liiduvälist kaupa liidu tolliterritooriumil ühest kohast teise toimetada ilma makse tasumata ning teatud kaubanduspoliitilisi meetmeid rakendamata. Liidu sisetransiidiprotseduuri käigus võib liidu kaupa liidu tolliterritooriumil toimetada ühest kohast teise väljaspool asuva riigi või territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks. Liidu transiidiprotseduuri eeskirjad on sätestatud ELi tolliseadustikus ning tolliseadustiku delegeeritud ja rakendusmääruses.

Ühistransiidiprotseduuri kasutatakse kaubaveoks ühistransiidi riiki või läbi ühistransiidi riigi ning eeskirjad on sätestatud 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioonis. Ühistransiidiprotseduuri konventsioon on leping ELi ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga liitunud riigi vahel, mis koosneb põhitekstist ja liidetest. Liited sätestavad ühistransiidiprotseduuri rakendamise eeskirju.

Oluline teada

Turvalisuse ja julgeoleku andmetega transiidideklaratsioon tuleb esitada piiritolliasutuses kauba sisseveol tolliterritooriumile ja sealt väljaveol, kui transiidiprotseduurile ei eelne ekspordi tolliprotseduur.

Kauba transiitveol ajutise ladustamise kohast ja/või tollilaost teise ELi liikmesriiki või konventiooniosalisse riiki (Šveitsi, Norrasse, Islandile, Liechtensteini) turvalisuse ja julgeoleku andmeid ei esitata.

Kõik, kes on reisinud Euroopa teedel, teavad sinivalgeid TIR-tahvleid, mis on kinnitatud veoautodele ja poolhaagistel. Selline tahvel tähendab veokijuhile, vedajale ja tarnijale kiiret ja tõhusat rahvusvahelist kaubavedu maanteel. TIR – Transport Internationaux Routier (rahvusvahelised kaubaveod).

Peamine TIR-protseduuri reguleeriv õigusakt on 1975. aasta TIR-konventsioon, mis koostati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all.

TIR-protseduuri korral liigub kaup rahvusvaheliselt tunnustatud tollidokumendiga (TIR-märkmik), mis tõendab garantii olemasolu ja on lähte-, transiidi- ja sihtriikides dokumendiks, mille alusel toimub tollikontroll.

Liidu õigusaktide kohaselt võib Liidu TIR-protseduuri kasutada ainult sellise transiitveo korral, mis algab või lõpeb väljaspool liidu tolliterritooriumi või toimub kahe liidus asuva punkti vahel kolmanda riigi territooriumi kaudu.

Euroopa Liidus on TIR-märkmiku valdajal kohustus edastada liidu lähte-/sisenemistolliasutusele elektrooniliselt TIR-märkmiku katte all liikuva kauba eelandmed transiidisüsteemi (NCTS) vahendusel.

Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liit (IRU) on rahvusvaheline TIR-märkmikke välja andev organisatsioon. IRU määrab riiklikud liikmesorganisatsioonid, kes peavad märkmikke oma riigis välja andma. Väljaandev organisatsioon nõuab garantiid või sularaha sissemakset nendelt vedajatelt, kes soovivad märkmikke kasutada. Eestis on rahvusliku garantiiühingu ülesanded pandud Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA).

TIR konventsioonis on sätestatud TIR-transiidi süsteemi viis sammast, mille kaudu tagatakse minimaalset vahelesegamist kaupade liikumisel ja kindlustamaks tollivõimudele maksimaalset garantiid kõigis transiitmaades.

TIR-transiidi süsteemi viis sammast:

  • turvalised veokid, 
  • rahvusvaheline garantii,
  • TIR-märkmik, 
  • tollikontrolli vastastikune tunnustamine, 
  • kontrollitud juurdepääs TIR-protseduurile.

Transiidiprotseduuri pidajale

Transiidiprotseduuri pidaja on isik, kes korraldab kauba transiitvedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse.

Transiitvedu on tolli poolt aktsepteeritav hõlbustus, mida ettevõtjad saavad kasutada, et viia kaupa üle piiri või läbi territooriumide ilma selliseid makse maksmata, mis tuleks tasuda kauba territooriumile toomisel või sealt välja viimisel. Liiduvälise kauba maksuvabaks veoks Euroopa liikmesriikide tolliterritooriumil kasutatakse liidu välistransiidiprotseduuri.

Lähtetolliasutuses aktsepteeritakse kauba suhtes transiidiprotseduuri rakendamiseks transiidideklaratsioon ja sihttolliasutuses esitatakse transiidiprotseduuril olev kaup transiitveo lõpetamiseks. Transiidiprotseduuri pidaja vastutab mistahes tolli- ja muude maksude maksmise eest, kui on toimunud eeskirjade eiramine.

Transiidiprotseduuri pidaja tegutsemise kord on sätestatud: liidu tolliseadustiku, liidu tolliseadustiku rakendusaktide, ühistransiidiprotseduuri konventsiooni, tolliseaduse ja muude õigusaktidega.

Transiidiprotseduuri pidajal on õigus taotleda vähendatud tagatissumma määramist või tagatise esitamisest vabastamist tingimusel, et:

  • olete teostanud regulaarselt transiitvedusid;
  • Teie majanduslik olukord võimaldab täita võetud kohustusi;
  • tegutseda transiidiprotseduuri pidajana Euroopa Liidu, ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osaliste riikide tolliterritooriumil kui tagatis seal kehtib;
  • mitte esitada tagatist, kui tollivõlast tulenev maksusumma ei ületa 1000 eurot ühe veose kohta;
  • lõpetada transiitvedu teises tolliasutuses, mis ei ole märgitud transiidideklaratsioonile;
  • esitada transiidideklaratsioon paberdokumendil juhul kui infosüsteemi töökatkestus kestab kauem kui 30 minutit;
  • saada tolliasutuselt tagasi Teie poolt täidetud kviitung (TC 11);
  • põhjendatud juhtudel paluda pikendatud transiitveo tähtaja määramist lähtetolliasutuses;

Transiidiprotseduuri pidaja kohustused

  • Esitab transiitveo alustamisel lähtetollipunktis:
    • tagatise;
    • transiitveol kasutatava kommertsveoki;
    • transiitveoks võetud kauba;
    • transiitveoks vajaliku tollideklaratsiooni ja kauba saatedokumendid.
  • toimetab transiitveoks võetud kauba lähtetolliasutusest puutumatuna sihttolliasutusele määratud tähtaja jooksul;
  • tagastab Maksu- ja Tolliametile üldtagatise sertifikaadi või tagatise esitamisest vabastamise sertifikaadi kehtivusaja lõppemisel 30 kalendripäeva jooksul kehtivusaja lõppemise päevast arvates;
  • tasub tollivõla tekkimisel tollivõlast tuleneva maksusumma.

MTA õigused ja kohustused

  • Teha kirjalik otsus tagatise õiguse mitteandmise kohta hiljemalt 120 kalendripäeva jooksul;
  • väljastada üks või mitu üldtagatise sertifikaati või tagatisest vabastamise sertifikaati, kui tolliasutus andis üldtagatise kasutamise või tagatisest vabastamise loa;
  • kontrollida regulaarselt esitatud üldtagatissumma piisavust;
  • üksiktagatise sissemakse korral väljastada tagatisnõue;
  • esitada täiendava tagatise nõue, kui tagatissumma ei ole piisav;
  • jätta tolliprotseduuri nõuetekohase rakendamise kontrollimiseks transiidideklaratsioon pärast transiitveo lõppemist järelevalve alla kuni tolliprotseduuri lõpetamiseni.


NCTS

Transiidi tolliprotseduur transiitveo alustamisest kuni tolliprotseduuri lõpetamiseni tuleb teostada elektroonselt. Kõik Eesti Vabariigis transiitvedudega tegelevad ettevõtted saavad transiidideklaratsioonide edastamiseks kasutada elektroonilist süsteemi NCTS.

Transiidideklaratsioonide elektroonseks edastamiseks NCTS-i kaudu tuleb enne eMTA lehel toodud juhiste järgi teha pääsuõigused. Äriühingu seaduslik esindaja saab kasutajaid volitada Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos. Teenindusbüroos kasutajaõiguste taotlemiseks vajalike taotluste ja volikirjade näidised leiate meie kodulehelt.

Välisriigis registreeritud transiidiprotseduuri pidajatel on lisaks võimalus piiritolliasutustes transiidideklaratsioone elektrooniliselt edastada interneti kaudu: autentimata isikute transiidideklaratsioonide edastamine.
 

Viited

Transiidi tagatised

Tagamaks tolli- ja muude maksude tasumine, kui transiitveo käigus peaks tekkima tollivõlg, nõutakse transiidiprotseduuri pidajalt tagatise esitamist. Riigiasutused on tagatise esitamisest vabastatud. Tagatise peab transiidiprotseduuri pidaja esitama lähtetolliasutusele koos kauba ja transiidideklaratsiooniga.

Tagatis võib olla üksiktagatis, millega tagatakse üks transiitvedu, või üldtagatis, millega tagatakse mitut transiitvedu.

Üldtagatis

Üldtagatisena aktsepteeritakse ainult tolliasutusele esitatud käendusdokumenti. Käendajaks võib olla isik, keda tolliasutus tunnustab. Käendaja ja transiidiprotseduuri pidaja ei tohi olla üks ja sama isik.

Üldtagatise kasutamise õiguse saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus ja tollivõla limiidi arvestus Maksu- ja Tolliametile. Üldtagatise kasutamise õiguse saab anda juhul, kui:

  • kasutate korrapäraselt transiidi tolliprotseduuri ja olete võimeline täitma oma kohustused selle tolliprotseduuri osas;
  • teil ei ole olnud korduvaid tõsiseid tollieeskirjade rikkumisi.

Üksiktagatis

Üksiktagatisena Maksu- ja Tolliamet aktsepteerib:

  • pangakaardiga või ülekandega tehtud sissemakset Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole (sularahas ei saa sissemaksu teha);
  • käendusdokumenti üheks transiitveoks käendusdokumendis märgitud lähtetolliasutusest planeeritud sihttolliasutusse;
  • käendaja poolt väljastatud maksekviitungit (Eestis ei väljastata).

Üksiktagatise sissemakse kantakse transiidiprotseduuri pidaja pangakontole tagasi siis, kui transiidiprotseduur on nõuetekohaselt lõpetatud. Ülekande kulud jäävad transiidiprotseduuri pidaja kanda. Transiidiprotseduuri pidaja vabaneb kohustusest transiitveose eest kui sihttolliasutuse veo lõpetamist kinnitav elektrooniline teade jõuab lähtetolliasutusse.


Käendajad transiitvedudel on:

  • AS SEB Pank
  • Luminor Bank AS
  • Swedbank AS
  • Salva Kindlustuse AS
  • AAS BTA BALTIC INSUTANCE COMPANY Eesti filiaal

Tallinn, Uus-Sadama 19/13

E–N: 8.30–12.00 ja 13.00–16.00
R: 8.30–12.00 ja 13.00–15.00

Tel: 676 4758, 676 4729, 676 4747

Sillamäe, Tööstuse 14

NB! Ainult eelneva kokkuleppe alusel! Eelnev kokkulepe vajalik minimaalselt 2 kalendripäeva ette.

Tel: 676 2562, 676 2561, 676 3618

Tartu, Sõpruse pst 4

E–N: 8.30–12.00 ja 13.00–16.00
R: 8.30–12.00 ja 13.00–15.00

Tel: 676 4169, 676 4166, 676 4161

Transiidi ja TIR lihtsustused

Toll võib taotluse alusel lubada kasutada kauba liidu transiidiprotseduurile suunamisega või selle lõpetamisega seotud lihtsustusi.

Taotluse saab esitada isik, kelle on täidetud nõuded:

  • taotleja on asutatud liidu tolliterritooriumil;
  • taotleja deklareerib, et kasutab liidu transiidiprotseduuri või TIR-veoetapi alusel veetavat kaupa regulaarselt;
  • taotleja vastab tolliseadustiku artikli 39 punktides a, b ja d sätestatud kriteeriumidele.

Loa taotlused esitatakse Euroopa Liidu Tolliotsuste süsteemi (CDS). Kõikidele lubade taotlusele tuleb lisada täidetud enesehindamise küsimustik, kus on vastatud punktidele 1, 3 ja 5.

Toll otsustab hiljemalt 30 päeva jooksul loa taotluse saamise päevast arvates, kas loa taotlus vastab nõuetele. Luba antakse välja või taotlus lükatakse tagasi üldjuhul 120 päeva jooksul taotluse aktsepteerimise kuupäevast arvates (LTS artikkel 22).


Lubade kontaktid

Volitatud kaubasaatja staatus (tolliseadustiku artikli 233 lõige 4 punkt a) annab õiguse jätta kaup ja sellele vastav transiiditollideklaratsioon transiitveo alustamisel lähtetolliasutusele esitamata.

Volitatud kaubasaatja staatus antakse üksnes taotlejatele, kellel on kooskõlas tolliseadustiku artikli 89 lõikega 5 luba esitada üldtagatis või kasutada tagatisest vabastust kooskõlas tolliseadustiku artikli 95 lõikega 2.

Nõuded volitatud kaubasaatja staatuse saamiseks on kirjas DA artiklites 191–193.

Taotlusele tuleb lisada territooriumi plaan, kuhu on märgitud ooteajal seisvate veokite (vagunite) asukohad.

Volitatud kaubasaaja staatus (tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punkt b) annab õiguse jätta loa omanikul kaup ja sellele vastav transiiditollideklaratsioon transiitveo lõpetamisel sihttolliasutusele esitamata. Transiitvedu lõpetatakse volitatud kaubasaaja poolt transiidideklaratsioonide andmevahetussüsteemis NCTS.

Nõuded volitatud kaubasaaja staatuse saamiseks on kirjas DA artiklites artiklid 191, 194 ja 195.

Taotlusele tuleb lisada territooriumi plaan, kuhu on märgitud ooteajal seisvate veokite (vagunite) asukohad.

Toll võib anda isikule (volitatud kaubasaaja) taotluse alusel loa võtta vastu TIR-konventsiooni kohaselt veetud kaupa loas kindlaksmääratud kohas, et viia protseduur lõpule kooskõlas TIR-konventsiooni artikli 1 esimese lõigu punktiga d.

Nõuded TIR-volitatud kaubasaaja staatuse saamiseks on kirjas DA artiklis 187.

Taotlusele tuleb lisada territooriumi plaan, kuhu on märgitud ooteajal seisvate veokite asukohad.

Eritingimused TIR protseduuri korral:

  • TIR volitatud kaubasaaja luba võib taotleda ettevõte, kelle valdustes toimub lõplik mahalaadimine;
  • TIR-vedu lõpetatakse volitatud kaubasaaja poolt transiidideklaratsioonide andmevahetussüsteemis NCTS;
  • TIR-veoetapi lõpetamise õigus TIR-märkmikus on ainult sihttolliasutusel.

Eriliste tõkendite kasutamise luba (tolliseadustiku artikli 233 lõige 4 punkt c) annab loa omanikul õiguse kasutada tõkendeid, kui tõkendamine on vajalik liidu transiidiprotseduurile suunatud kauba identifitseerimise tagamiseks.

Nõuded eriliste tõkendite kasutamise loa saamiseks on kirjas DA artiklites 191 ja 197. Taotlusele tuleb lisada 4 tõkendi näidist.

Nõuded erilistele tõkenditele on sätestatud RA artiklis 317.

Viimati uuendatud 22.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?