Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 1 sätestavad, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt, välja arvatud nendelt kuludelt, millelt on tulumaks tasutud TuMS §-de 48–50 alusel ning väljamaksetelt milledelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51.

Deklareerimine

Ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete maksustamisperiood on kalendrikuu. Kalendrikuul tehtud kulutused ja väljamaksed ning  arvutatud tulumaks deklareeritakse deklaratsiooni vormi TSD lisas 6, mis tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile koos vormiga TSD kulude tegemise/väljamakse kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Deklaratsioonide TSD ja TSD lisa 6 vormid

TSD lisa 6 täitmise juhised

Õiguslik alus

Ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamine

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõige 1 ja § 52 lõige 1 sätestavad, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt, välja arvatud nendelt kuludelt, millelt on tulumaks tasutud TuMS §-de 48–50 alusel ning väljamaksetelt milledelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51.

TuMS ei defineeri mõistet „ettevõtlusega mitteseotud kulu, väljamakset”, kuid loetleb ammendava loeteluna kuludest (TuMS § 51), väljamaksetest (TuMS § 52), mida ei loeta ettevõtlusega seotuks ning mis kuuluvad seetõttu maksustamisele.

Tulumaksu maksmise kohustus ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, väljamaksetelt on välistatud juhul, kui tulumaks on juba tasutud TuMS §-de 48–51 või kinnipeetud § 41 alusel. Seega rakendub ka siin TuMSi läbiv põhimõte, kus maksuobjekt, mis on juba eespool asetsevate TuMSi paragrahvide alusel maksustatud, ei saa enam kuuluda täiendavalt maksustamisele.

Nii TuMS § 51 kui ka § 52 alusel saab kulu või väljamakse olla ka vaid osaliselt ettevõtlusega seotud. Kui kulu või väljamakse on ettevõtlusega osaliselt seotud, maksustatakse vaid see osa kulust või väljamaksest, mis ei ole ettevõtlusega seotud.

Ettevõtja tehtud kulutus kauba või teenuse ostmiseks ei pruugi olla kõige efektiivsem ja kauba või teenuse hind võib olla ebamõistlik, kuid kui on tuvastatav kauba või teenuse otstarve ja see on seotud ettevõtja ettevõtlusega, siis ainuüksi kauba või teenuse eest makstav ebamõistlik hind ei muuda teenuse või kauba ostmist ettevõtlusega mitteseotuks.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lõike 2 kohaselt peab maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta ja seega on ettevõtjal kohustus tehingute või saadud teenuste kohta koguda ja säilitada tõendeid, millega ta saab tõendada ostetud teenuse, vara või täidetud kohustuste vajalikkust oma ettevõtluses.

Ettevõtlusega mitteseotud kulude, väljamaksete maksustamisest ja deklareerimisest saate rohkem lugeda lehelt TSD lisa 6 täitmise juhised.

TuMS § 32 sätestab, et kulu on seotud ettevõtlusega, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil, on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevõtlusega põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Kuigi nimetatud paragrahv ning ettevõtlusega seotud kulu mõiste on esmajärjekorras suunatud füüsilistele isikutele, lähtutakse eelkirjeldatust siiski ka juriidiliste isikute maksustamisel.

TuMS § 13 lg-s 3 on kirjeldatud tööandja tehtavaid väljamakseid/kulutusi mida ei maksustata tulumaksuga ja loetakse ettevõtlusega seotud kuluks. Neid kulutusi/väljamakseid ei loeta ka tööandja tehtud erisoodustuseks, kui tööandja poolt tehtav väljamakse tehakse loetletud punktide alusel ning töötaja vastab nõutud tingimustele (nt töötaja on laevapere liige, töötaja täiendus- või ümberõpe tasutakse tema eest, kuna ta on koondatud, jne). Nimetatud väljamaksetelt tulumaksuvabastuse rakendamine eeldab lisaks eelnimetatud tingimustele ka töösuhet tööandjaga või seda, et näiteks kutsehaiguse puhul nõustub endine tööandja hüvitama kutsehaiguse ravimisega tekkinud kulud.

Ettevõtlusega seotud kulude mõistest tulenevalt saab ettevõtlusega mitteseotud kulude mõiste sisustada väga üldiselt – kulu ja väljamakse ei ole ettevõtlusega seotud, kui see ei vasta ettevõtlustulu saamise eesmärgile, ei ole vajalik ega kohane ettevõtluse arendamiseks ja säilitamiseks ning juhul kui maksumaksja ei suuda põhjendada kulu seost ettevõtlusega.

Kuna TuMS kasutab ettevõtlusega seotud kulude definitsiooni puhul mõisteid „vajalik” või „kohane”, siis sõltub juba maksumaksja tegevusspetsiifikast, kas kulu on konkreetse ettevõtja tegevusvaldkonda arvestades vajalik või kohane.

Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt maksavad tulumaksu vaid residendist äriühingud, milleks võivad olla aktsiaselts, osaühing, täis- ja usaldusühing või tulundusühistu.

Erand on tehtud krediidiasutustele, millel TuMS § 52 lg 1 ja 2 alusel tulumaksukohustust ei teki. Krediidiasutuste seaduse § 3 kohaselt loetakse krediidiasutuseks äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvatel isikutel või finantseerimisasutustel, mis ei ole käsitletavad krediidiasutusena, tuleb siiski TuMS § 52 lg- te 1 ja 2 alusel tulumaksu tasuda.

TuMS § 51 lõike 3 kohaselt maksavad residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.

Ettevõte tegeleb koolitusteenuste pakkumisega. Koolituskulude hulka kuuluvad muuhulgas ka toitlustamine ja kohvi serveerimine. Kuidas peab teenuse koolitusarvetel kajastama - kas võib kirjutada teenuse nimetuseks ainult "täiendkoolitus" või peab eraldi välja tooma, mida see summa sisaldab? Kas koolitusel osalejate toitlustuse ja kohvikulu võib kajastada koolitusega seotud kuludes ning kas sellele ei lisandu täiendavaid maksukohustusi?

Klientidele esitatavad arved peavad vastama raamatupidamise seaduse § 7 algdokumendile kehtestatud nõuetele. Vastavalt sellele on üheks algdokumendile esitatud nõudeks tehingu majandusliku sisu kajastamine. Olenevalt sellest, kuidas kajastatakse koolitusega seonduvaid kulutusi kliendile antaval arvel, sõltub ka maksustamine.

  • Kui arvel näidatakse kogu osutatav teenus koolitusena, siis koolituse tellijal maksukohustust ei teki.
    Koolitusteenuse pakkuja maksab koolitusel osalejatele pakutava kohvi ja toitlustamise pealt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse §-le 49 (vastuvõtukulud), arvestades maksuvabastuse piirmääradega.
  • Kui arvel näidatakse eraldi „koolitusteenus" ja „toitlustamine", mida lisaks koolitusele pakutakse, siis maksab koolituse tellija erisoodustusena töötajatele pakutava kohvi ja toitlustamise kulu. Töötajate koolitamisega seotud kulud maksustamisele ei kuulu. Koolitusteenuse pakkujal sel juhul maksukohustust ei teki.

Kuidas toimub bensiini eest tasutud summa kandmine ettevõtlusega seotud kuludesse, kui tangiti automaattanklas ning tanklast saadud tšekil puuduvad tehingu osapoolte rekvisiidid ja allkirjad?

Raamatupidamise algdokumendid peavad olema sellised, et tehingu teine pool (antud juhul müüja) on identifitseeritav vastavalt raamatupidamisseaduse § 7. Kui dokument identifitseerimist ei võimalda, kuulub nimetatud dokumendi alusel makstud summa tulumaksuga maksustamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3.

Vastavalt raamatupidamisseaduse § 6 lg 2 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites. Seega peab dokument olema vormistatud nii, et dokumendil oleks selge ka ostja, kes näitab tehtud kulutusi oma raamatupidamises. Tehingu teise osapoole (ehk ostja) andmete lisamine ja allkirjastamine ostja enda poolt on lubatud.

Äriühingule tehti trahv ja lisaks trahvile tuleb äriühingul tasuda ka trahviga seotud menetluskulud. Kuidas käsitleda menetluskulusid?

Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.

Kuna tasutud trahv on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis selle trahviga seotud menetluskulusid käsitletakse vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõige 2 punktile 5 ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmisena.

Kas võib tekkida ettevõtlusega mitteseotud kulusid, kui üks äriühing annab teisele äriühingule laenu kas intressita või madalama intressiga, kui on sätestatud võlaõigusseaduse § 94 lg 1. Kas võib arvestada erisustega omavahel seotud äriühingute vahel?

Tulumaksuseaduse alusel toimub väljamaksete ja kulude maksustamine tulumaksuga muuhulgas ka siis, kui nimetatud väljamaksed ja kulud ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega.

Äriühingu poolt laenu andmise ettevõtlusega seotuks või mitteseotuks kvalifitseerimisel lähtub maksuhaldur eelkõige sellest, kuidas on laenu andmine seotud laenuandja ettevõtlusega. Siinkohal ei ole oluline, kas laen on antud seotud isikule või mitte. Võlaõigusseaduse § 397 lg 1 kohaselt tuleb kutse- ja majandustegevuses antud laenult tasuda intressi. Sellest tulenevalt on laenu andmine üldjuhul ettevõtlusega seotud, kui laenu andmisega teenitakse tulu. Tulu võib teenida nii intressina kui ka muul moel. Intressi puudumine iseenesest ei muuda laenu ettevõtlusega mitteseotuks, mitteseotuks muudab laenu asjaolu, et see ei teeni äriühingule tulu.

Vastavalt võlaõigusseaduse § 397 lg 2, kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud määr. Samas ei ole Maksu- ja Tolliamet pädev nõudma võlaõigusseaduse § 94 lg 1 täitmist ning ainuüksi selle sätte täitmata jätmine iseenesest maksukohustust kaasa ei too.

Kui laen on antud seotud isikule, tuleb lisaks tähele panna tulumaksuseaduse § 50 lg 4 ja 5, mille kohaselt, kui laen ei ole antud turutingimustel (üldjuhul on selleks turutingimustest madalam või kõrgem intress), võidakse maksustada maksumaksja saamata jäänud tulu või liigselt tehtud kulu.

Kui laenu andmine ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, siis kuulub laen väljaandmise kuul maksustamisele vastavalt § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 (laenu andmine on nõudeõiguse kui vara soetamine). Siinjuures on maksumaksjal kasulik teada ka tulumaksuseaduse § 54 lg 6, s.t kui langevad ära § 52 lõikes 2 sätestatud maksustamise aluseks olevad asjaolud (laen tagastatakse äriühingule), siis on maksumaksjal õigust teha tulumaksu ümberarvestus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist.

Kinnistu omanik soovib arendada talle kuuluvat kinnistut – kehtestada detailplaneeringu, ehitada sinna hooned (kõik on seotud kinnistu omaniku ettevõtlusega). Kohalik omavalitsus, kelle territooriumil kinnistu asub, on nõus detailplaneeringu kehtestama ainult siis, kui kinnistu omanik tasub kohalikule omavalitsusele sotsiaalobjektide arendamiseks teatud tasu. Kas sellise tasu maksmine on ettevõtlusega seotud või mitteseotud kulu?

Seoses kinnistu detailplaneeringu kehtestamise või muutmise, samuti ehitusloa väljastamisega kohalikule omavalitsusele vastava lepingu/kokkuleppe alusel sotsiaalobjektide arendamiseks tasu maksmisel on tegu ettevõtlusega seotud kohustuste täitmisega ja seega ei kuulu eelnimetatud väljamakse tulumaksuga maksustamisele.

Kas klientidele, koostööpartneritele kingitavad lõikelilled on ettevõtlusega seotud ja mittemaksustatav kulu?

Üldjuhul jah, kuna need ei kujuta endast saaja jaoks rahalist hüve (kui lill on aga näiteks saaja jaoks rahalist väärtust omav potitaim, siis on tegu kingitusega). Juhime tähelepanu ka sellele, et kui lisaks lilledele/koos lilledega antakse üle veel midagi, millel on saaja jaoks rahaline väärtus (nt kommikarp, veinipudel jne), siis need (lisa)asjad on käsitletavad kingitusena (või reklaamkingitusena, olenevalt asja iseloomust).

Viimati uuendatud 26.10.2021

Kas sellest lehest oli abi?