Ladustamine

Sellelt lehelt leiate ülevaate kauba ajutise ladustamise, tolliladustamise protseduuri ja vabatsooni olemusest ning kauba ajutise ladustamise ja ladustamisprotseduuride kasutamise võimalustest.

Ajutine ladustamine

Kõik liiduvälisest riigist liidu tolliterritooriumile toimetatud kaubad tuleb tollile esitada selleks ettenähtud korras ning tollile esitatud kaup loetaks ajutisel ladustamisel olevaks (LTS art 139, art 144). Ajutine ladustamine on kauba vahepealne seisund, mis kestab kauba tollile esitamisest kuni kauba tolliprotseduurile suunamiseni või kauba reeksportimiseni.

Lisaks vahetult kolmandast riigist mere- või õhutranspordivahendiga saabunud kaupadele kehtivad ajutise ladustamise põhimõtted ka transiidiprotseduuril liikuva kauba osas, mis esitatakse tollile sihttolliasutuses või volitatud saaja poolt selleks ettenähtud kohas. Samuti kehtib ajutise ladustamise regulatsioon liiduvälise kauba osas, mis on tolliterritooriumile saabunud, kuid kahe tolliterritooriumil asuva punkti vahel meritsi või õhuteed pidi transportimise käigus ajutiselt tolliterritooriumilt välja viidud (nt liiduväline kaup meretranspordiga Rotterdamist Muugale).

Kaupa ei pea ajutisele ladustamisele paigutama ajutise ladustamise kohta ehk rajatisse, kui koheselt kauba esitamisel:

  • suunatakse kaup edasi tolliprotseduurile või
  • tõendatakse kauba liidu tollistaatus.

Kauba ajutise ladustamise aeg on piiratud, mistõttu kaup tuleb tolliprotseduurile suunata (nt vabasse ringlusse, tolliladustamisele) või reeksportida 90 päeva jooksul kauba tollile esitamisest arvates (LTS art 149). Erandiks on kauba lühiajaline ajutine ladustamine tolli poolt heakskiidetud kohas, kus kaup tuleb suunata tolliprotseduurile või reeksportida kas 3 päeva jooksul või volitatud kaubasaaja korral 6 päeva jooksul selle esitamisest arvates (DA art 115).

Õigusaktid ja juhised

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 952/2013

määrusega on kehtestatud liidu tolliseadustik (edaspidi LTS)

Komisjoni delegeeritud määrus 2015/2446

määrusega täiendatakse liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid (edaspidi DA)

Komisjoni rakendusmäärus 2015/2447

määrusega nähakse ette liidu tolliseadustiku rakendussätted (edaspidi RA)

Tolliseadus (TS) Täpsustavad juhised ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsoonis tegutsemise kohta

Rahandusministri 03.07.2017 määrus nr 58

Euroopa Liidu Komisjoni poolt koostatud juhised

Ajutise ladustamise tähtaega ei ole võimalik pikendada ning tähtaja ületamisel tekib tollivõlg ehk kohustus tasuda kõik kõnesoleva kauba importimisel tasumisele kuuluvad maksud (LTS art 79). Lisaks rakendab toll tähtaja ületamisel kõiki muid asjakohaseid meetmeid olukorra lahendamiseks, sh kauba konfiskeerimine (LTS art 197, 198, 199). Seetõttu on ajutise ladustamise koha pidaja kohustatud tolli teavitama kõikidest kaupadest, mis on tema rajatises ajutisel ladustamisel ning mida ei ole tähtaegselt tolliprotseduurile suunatud või reeksporditud. Heakskiidetud kohas vastutab kauba tähtaegse ajutise ladustamise lõpetamise eest heakskiidetud koha loa omanik ise.

Täpsemat teavet kauba ladustamisvõimaluste kohta saab ajutise ladustamise koha pidamise luba omavalt isikult.

Ajutiselt ladustatud kaupa saab hoida ehk ladustada ainult tolli poolt luba omavates kohtades: ajutise ladustamise kohas ehk rajatises ning tolli poolt heakskiidetud kohas.

Ajutise ladustamise koht

Ajutise ladustamise koht on selle pidaja valduses olev tolli poolt aktsepteeritud hoone või muu asukoht, nt ruum, territoorium või vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti (TS § 24). Ajutise ladustamise koht võib paikneda erinevates tegevuskohtades, mille aadressid ja koodid määratletakse ajutise ladustamise koha pidamise loas.

Kauba paigutamisel ajutise ladustamise kohta peab ajutise ladustamise koha pidaja mere- ja õhutranspordiga saabunud kauba korral esitama ladustamisteate kohe pärast kauba vee- või õhusõidukilt mahalaadimisloa saamist. Ladustamisteade esitatakse andmetöötlussüsteemis TERM2. Maantee- või raudteetranspordiga saabunud kauba korral ladustamisteadet ei esitata.

Ajutise ladustamise kohas ehk rajatises olev kaup tuleb kaubasaajal suunata kas tolliprotseduurile (nt vabasse ringlusse, tolliladustamisele) või reeksportida 90 päeva jooksul kauba tollile esitamisest arvates (LTS art 149).

Ajutise ladustamise koha pidamise luba saab taotleda iga isik, kes:

  • on liidu isik
  • tagab vajalike toimingute nõuetekohase läbiviimise
  • on suuteline pidama arvestust tolli poolt heaks kiidetud kujul
  • esitab nõutud tagatise.

Ajutise ladustamise koha pidamise taotlusele lisatakse rahandusministri 03.07.17 määruse nr 58 § 3 lõikes 5 nimetatud dokumendid. Nimetatud lõike punktis 8 nimetatud kaupade käitlemise kirjelduse esitamiseks täidetakse enesehindamise küsimustiku punkti 3 kõik alapunktid ning punkti 6 alapunktid 6.2, 6.5, 6.6, 6.7 ja 6.9. Vaadake ka selgitavaid märkusi enesehindamise küsimustiku kohta.

Kui loa taotlejal on kaupade käitlemist reguleerivaid töödokumente (nt juhendid, eeskirjad), siis märgitakse need vastuses ja esitatakse koos küsimustikuga. Sellisel juhul ei ole vaja lao tööprotsesse küsimustikus lahti kirjutada.

Taotleja peab omama volitatud kaubasaaja luba (või samaaegselt taotlema), kui hakkab ajutise ladustamise kohas vastu võtma maantee- või raudteetranspordivahendiga saabuvaid transiidi protseduuril olevaid kaupu.

Loa menetlemisel lepitakse kokku arvestuse pidamise põhimõtted, mis sõltuvad laos tehtavatest toimingutest (nt liidu kauba hoidmine samal territooriumil, kauba liikumine ilma transiidiprotseduurita erinevate ajutise ladustamise kohtade vahel) ja kauba liigist. Kui loa omanikul tekib arvestuse aruande igakuine esitamise kohustus tolli määratud vormingus, tõendatakse aruande esitamise suutlikkust vastavate testide läbimisega laoarvestuse ja aruandluse andmekogus LAAK. Ühtlasi lepitakse kokku tollijärelevalve tagamiseks vajalikud nõuded, mis sätestatakse loas.

Lisaks muude nõuete täitmisele on loa väljastamise eelduseks, et toll saab tollijärelevalve teostamiseks rakendada haldusmeetmeid, mis on proportsionaalsed asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes.

Loa taotlus esitatakse Euroopa Liidu tolliotsuste süsteemis (CDS).

Lühiajaliseks ajutiseks ladustamiseks heakskiidetud koht

Lühiajaliseks ajutiseks ladustamiseks heakskiidetud kohas tuleb kaup tolliprotseduurile suunata (nt vabasse ringlusse, seestöötlemisele) või reeksportida kas 3 päeva jooksul või volitatud kaubasaaja puhul 6 päeva jooksul kauba tollile esitamisest arvates (LTS art 147, DA art 115).

Kauba lühiajaliseks ajutiseks ladustamiseks saab heakskiidetud koha luba taotleda iga isik, kes:

  •  on liidu isik
  • tagab vajalike toimingute nõuetekohase läbiviimise
  • esitab nõutud tagatise.

Taotlusele lisatakse rahandusministri 03.07.2017 määruse nr 58 § 4 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Loa menetlemise käigus lepitakse kokku tollijärelevalve tagamiseks vajalikud nõuded, mis sätestatakse loas. Lisaks muude nõuete täitmisele on loa väljastamise eelduseks, toll saab tollijärelevalve teostamiseks rakendada haldusmeetmeid, mis on proportsionaalsed asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes.

Loa taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliameti andmetöötlussüsteemis LUBA.

1) Kauba valdaja (nt kauba omanik) võib tolli loal ajutisel ladustamisel oleva kauba läbi vaadata ja sellest proove võtta (nt kaubakoodi, kauba koguse, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks). Nimetatud õigust on soovitav kasutada, et tagada tollideklaratsiooni või väljaveoeelse deklaratsiooni õigsus kaubaga edasiste tolliformaalsuste läbiviimisel. Muud toimingud ajutisel ladustamisel on lubatud vaid juhul, kui need on vajalikud kauba muutmata kujul säilitamiseks. Kauba välimust ega tehnilisi näitajaid muuta ei tohi (LTS art 134 (2), 147 (2)).

2) Majandusliku vajaduse korral võib ajutise ladustamise kohas hoida liidu kaupa. Sellisel juhul ei loeta liidu kaupa ajutiselt ladustatuks, kuid liidu kauba hoidmiseks on vajalik tolli luba ning tollil on õigus kehtestada järelevalvelisi meetmeid. Ajutise ladustamise koha pidajal on kohustus pidada liidu kauba üle arvestust ning arvestuses peab kajastuma kauba tollistaatus. Siiski on keelatud ajutise ladustamise kohas liidu kauba hoidmine viisil, et seda ei ole võimalik muust kaubast identifitseerida. Seega ei ole võimalik liidu ja liiduvälise puiste- ja mahtkauba koosladustamine (LTS art 138 (6)).

3) Levinum viis kauba veoks erinevate ajutise ladustamise kohtade vahel on kauba suunamine transiidi tolliprotseduurile, mis ühtlasi lõpetab kauba ajutise ladustamise ja lähetava ajutise ladustamise koha pidaja (laopidaja) vastutuse kauba edasise käitlemise eest. Alternatiivina võib toll lubada kauba vedu ilma transiidita (s.t ajutist ladustamist lõpetamata) nii Eestis asuvate kui ka erinevates liikmesriikides asuvate ajutise ladustamise kohtade vahel üldjuhul kaupa lähetava laopidaja vastutusel. Vedu fikseeritakse kaupa lähetava laopidaja arvestuses ning kaup jääb tema arvestusse kuni kauba sihtlaos vastuvõtmiseni ja arvestusse kandmiseni (LTS art 148 (5), RA art 193 (4)).

Õigus vedude teostamiseks lähetava laopidaja vastutusel ja täpsemad tingimused protsessile kehtestatakse ajutise ladustamise koha pidamise loas, sh veo sihtkoha andmed. Vastava õiguse puudumisel saab pöörduda tolli poole loa muutmiseks.

Õigusaktides ja loas määratud tingimuste täitmise, kauba tollijärelevalve all säilimise ja tekkida võiva tollivõla eest vastutab kaupa lähetav laopidaja, kes kohustub teavitama järelevalve tolliasutust kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada tollijärelevalvet. Üldise põhimõttena keeldub toll loa andmisest, kui selline vedu suurendab pettuste ohtu.

Kauba vedu lähetava laopidaja vastutusel on võimalik järgmistel juhtudel:

  • samas loas määratud erinevate ladustamiskohtade vahel, mis asuvad Eestis (LTS art 148 (5) a)
  • erinevates lubades määratud ladustamiskohtade vahel, mis asuvad Eestis (LTS art 148 (5) a)
  • samas loas määratud ladustamiskohtade vahel, mis asuvad erinevates liikmesriikides. Tingimuseks on, et ajutise ladustamise koha pidaja on volitatud ettevõtja (LTS art 148 (5) b)
  • erinevates lubades määratud ladustamiskohtade vahel, mis asuvad erinevates liikmesriikides. Tingimuseks on, et mõlemad protsessis osalevad ajutise ladustamise koha pidajad on volitatud ettevõtjad (LTS art 148 (5) c, DA art 118). Kaupade vedu toimub RA artiklis 193 nimetatud reeglite kohaselt.

Kauba liikumine ei muuda ajutise ladustamise tähtaega ning sellega tuleb arvestada ajutise ladustamise jätkamisel teises ajutise ladustamise kohas. Kauba vastuvõtja märgib kauba arvestusse kandmisel ajutise ladustamise jätkamiseks sama tollidokumendi tolli viitenumbri, mille alusel kaup kanti arvestusse kauba lähetaja ajutise ladustamise kohas. Kauba veoga seotud saatedokumentidele nõudeid ei esitata.

Uus ajutise ladustamise süsteem NES valmib ja läheb tootesse 1. juulil 2021. Seni jätkub kaupade ajutisele ladustamisele suunamise kohta andmete esitamine senise korra kohaselt (ICS2, NCTS, TERM2).

Ajutise ladustamise üleminekuperioodi rakendamine toimub järgmiselt.

Vahetu sisenemine kolmandast riigist
Teise ELi liikmesriigi kaudu saabumisel
postisaadetised 1. juuli 2021 1. juuli 2021
kullersaadetised 1. juuli 2021 31. detsember 2022
lennu-, mere-, raudtee- ja maanteetransport 31. detsember 2022 31. detsember 2022

Informatsioon kuupäevade osas võib muutuda, kuna ICS2 kuupäevad erinevad ajutise ladustamise kuupäevadest ning võimalusel kuupäevad ühtlustatakse.

Kokkuleppel tolliga on lubatud uut süsteemi kasutama hakata kõigil ettevõtetel, kes suudavad uute nõuete kohaselt andmeid esitama hakata ning kes vabastatakse sellisel juhul TERM2 kasutamisest.

Tolliladustamine

Kauba suunamine tolliladustamise protseduurile võimaldab:

  • edasi lükata kauba importimisel maksude tasumist (tollimaks, käibemaks, aktsiis)
  • edasi lükata järgneva tolliprotseduuri kohaldamist
  • reeksportida kaupa (nt tegutsemine vahelaona)
  • lisaaega impordinõuete täitmiseks (litsentsid, load jne)
  • lõpetada kauba ajutist ladustamist või eelnevat tolliprotseduuri (nt seestöötlemine)
  • teostada kaubaga enne järgmisele tolliprotseduurile suunamist või reeksportimist tavalisi käitlemistoiminguid

Tolliladustamine ei ole ajaliselt piiratud, v.a erandjuhul, kui toll on määranud tähtaja ladustamise protseduuri lõpetamiseks.

Nimetatud erandjuhud võivad kõne alla tulla, kui kauba olemus või liik võib pikaajalise ladustamise korral ohustada nt inimese tervist või keskkonda (LTS art 238 (2)).

Antud protseduurile saab suunata liiduvälist kaupa ning ainult õigusaktides ettenähtud juhtudel ka liidu kaupa (nt defektne kaup tasutud imporditollimaksu tagasisaamise eesmärgil) (LTS art 118 (4), 237 (2)).

Tolliladustamise protseduurile suunatud kaup ladustakse tollilaos, kus on tagatud tollijärelevalve all oleva kauba puutumatus. NB! Ainult erandjuhtudel (nt suuregabariidiline kaup, väga spetsiifilised hoiutingimused) lubab toll kaupa ladustada väljaspool tolliladu, s.t muus kohas (LTS art 240 (1)). Nimetatud loa saamiseks esitab tollile vastava taotluse tollilao pidaja või kaupa ladustada sooviv isik kooskõlastatult tollilao pidajaga.

Enne kauba tolliladustamise protseduurile suunamist peab kaupa ladustada sooviv isik kindlaks tegema (kui tegemist pole laopidaja endaga), kas soovitud tollilaos on tema kauba ladustamiseks vajalikud tingimused olemas.

Kauba suunamiseks tolliladustamise protseduurile esitatakse tollile vastav tollideklaratsioon süsteemis Impulss, ning selleks eraldiseisvat tolli luba ei ole vaja. Luba on nõutav tollilao pidamiseks (LTS art 211 (1) b). Tolliladustamise protseduur lõpetatakse, kui kaup on suunatud järgmisele tolliprotseduurile, liidu tolliterritooriumilt välja viidud, jäägitult hävitatud või riigile loovutatud kooskõlas LTS artikliga 199.

Informatsioon tolliladustamise võimaluste kohta

Täpsemat teavet kauba ladustamisvõimaluste kohta saab tollilao pidamise luba omavalt isikult.

Tolliladu on tollilao pidaja valduses olev tolli poolt tollilaona aktsepteeritud hoone või muu asukoht nagu ruum, territoorium, vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti või punkrilaev (TS § 37). Tolliladu võib paikneda erinevates tegevuskohtades, mille aadressid ja koodid määratletakse tollilao pidamise loas.

Tolliladu võib olla kas avalik või eratolliladu (DA art 203).

Avalikus tollilaos saavad kauba ladustamisele suunata (s.t esitada tollideklaratsiooni) kõik isikud. Avalikud tollilaod liigitatakse I ja II tüüpi tolliladudeks, vastavalt sellele, kes tagab tolli ees kaupade järelevalve all säilimise (I tüüpi tolliaos tagab loa omanik ehk laopidaja, II tüüpi tollilaos tagab kauba ladustaja ehk tolliprotseduuri pidaja).

Eratollilaos saab kauba ladustamisele suunata ainult laopidaja (LTS art 240 (2)).

Tollilao pidamise luba saab taotleda iga isik, kes:

  • on liidu isik
  • tagab vajalike toimingute nõuetekohase läbiviimise
  • on suuteline pidama arvestust tolli poolt heaks kiidetud kujul
  • esitab nõutud tagatise

Taotlusele lisatakse rahandusministri 03.07.17 määruse nr 58 § 3 lõikes 5 nimetatud dokumendid. Nimetatud lõike punktis 8 nimetatud kaupade käitlemise kirjelduse esitamiseks täidetakse enesehindamise küsimustiku (vt küsimustiku täitmise selgitavad juhised) punkti 3 kõik alapunktid ning punkti 6 alapunktid 6.2, 6.5, 6.6, 6.7 ja 6.9. Kui loa taotlejal on olemas laos kaupade käitlemist reguleerivaid töödokumente (nt juhendid, eeskirjad), siis märgitakse need vastuses ja esitatakse koos küsimustikuga. Sellisel juhul ei ole vaja lao tööprotsesse küsimustikus lahti kirjutada.

Taotleja peab omama volitatud kaubasaaja luba (või samaaegselt taotlema), kui hakkab tollilattu vastu võtma maantee- või raudteetranspordivahendiga saabuvaid transiidi protseduuril olevaid kaupu.

Loa menetlemisel lepitakse kokku arvestuse pidamise põhimõtted, mis sõltuvad laos tehtavatest toimingutest (nt käitlemistoimingute tegemine, liidu kauba hoidmine samal territooriumil, kauba liikumine ilma transiidiprotseduurita erinevate kohtade vahel) ja kauba liigist. Kui loa omanikul tekib arvestuse aruande igakuine esitamise kohustus tolli määratud vormingus, tõendatakse aruande esitamise suutlikkust vastavate testide läbimisega laoarvestuse ja aruandluse andmekogus LAAK. Ühtlasi lepitakse kokku tollijärelevalve tagamiseks vajalikud nõuded, mis sätestatakse loas.

Lisaks muude nõuete täitmisele on loa väljastamise eelduseks, et toll saab tollijärelevalve teostamiseks rakendada haldusmeetmeid, mis on proportsionaalsed asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes.

Loa taotlus esitatakse Euroopa Liidu tolliotsuste süsteemis (CDS).

1) Liiduvälise kaubaga võib tolli loal teha DA lisas 71-03 kirjeldatud tavalisi käitlemistoiminguid, mille eesmärgiks on näiteks kauba müügikõlblikkuse parandamine, kauba turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamine (LTS art 220). Tavaliste käitlemistoimingute tegemiseks kirjeldatakse taotluses kõik toimingud, mida soovitakse kaubaga läbi viia. Loa saamisel fikseeritakse tavaliste käitlemistoimingute läbiviimise kord tollilao loas ning lepitakse kokku arvestuse pidamise põhimõtted (tehtud toiming peab kajastuma arvestuses, kui toimingu tulemusel muutuvad arvestuses olevad andmed). Ühekordse toimingu tegemisel esitatakse taotlus hiljemalt eelmisel tööpäeval e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui soovitud tegevus ei kajastu DA lisa 71-03 nimekirjas, on selline toiming tolliladustamisel oleva kaubaga keelatud ning kasutada tuleb näiteks seestöötlemise tolliprotseduuri.

2) Kauba võib tolli loal ajutiselt tollilaost välja viia (LTS art 240 (3)). Põhjuseks võib olla näitaks tavaliste käitlemistoimingute teostamise vajadus väljaspool tolliladu. Kauba ajutiseks väljaviimiseks esitatakse vastav taotlus e-posti aadressile [email protected]. Ajutise väljaviimise aeg ja arvestuse pidamise kord lepitakse kokku taotluse menetlemisel. Kui kauba ajutine väljaviimine on regulaarne vajadus, fikseeritakse vastav õigus tollilao loas.

3) Kauba omandiõigus võib ühelt isikult teisele üle minna. Omandiõiguse üleminekul uut tollideklaratsiooni ei esitata. Andmed omaniku vahetuse kohta (s.h kauba kogus ja väärtus) peavad kajastuma tollilao arvestuses. Kauba ostu-müügi korral tuleb lisaks tolliväärtuse määramise reeglitele juhinduda täiendavalt käibemaksuseadusest, mis ei võimalda üldjuhul kauba väärtuse vähenemist ladustamise ajal (KMS §13 (4)).

4) Majandusliku vajaduse korral võib tollilaos hoida liidu kaupa (LTS art 237 (3)). Sellisel juhul ei loeta liidu kaupa tolliladustamise protseduurile suunatuks, kuid liidu kauba hoidmiseks on vajalik tolli luba ning tollil on õigus kehtestada järelevalvelisi meetmeid. Tollilao pidajal on kohustus pidada liidu kauba üle arvestust ning arvestuses peab kajastuma kauba tollistaatus. Ühtlasi on tollilaos võimalik tolli loal liidu kauba ladustamine koos liiduvälise kaubaga viisil, kus erinevas tollistaatuses oleva kauba kogus eristub üksnes arvestuses ehk puiste- ja mahtkauba koosladustamine (DA art 177). Luba nimetatud koosladustamiseks antakse tollilao pidamise loas, kus määratakse kauba ladustamise tingimused. Koosladustatud kaubal peab olema sama 8-kohaline kaubakood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad. NB! Kütuse puhul on siiski keelatud sellise liidu kauba koosladustamine, millelt on kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud makstud (sh aktsiis).

5) Levinum viis kauba veoks erinevate kohtade vahel on kauba suunamine transiidi tolliprotseduurile, mis ühtlasi lõpetab eelneva tolliprotseduuri. Alternatiivina on lubatud tolliladustamise protseduurile suunatud kauba vedu tollilao pidamise loa omaniku vastutusel (nn tolliladustamise protseduuri raames) järgmistel juhtudel (LTS art 219, DA art 179):

  • samas loas määratud erinevate tegevuskohtade vahel. Selline liikumine võib mitut liikmesriiki puudutava loa korral toimuda ka erinevate liikmesriikide vahel. Tolliladustamise protseduur jätkub teises tegevuskohas sama tollideklaratsiooni alusel;
  • protseduurile suunavast tolliasutusest (s.h muudest tolli luba omavatest kohtadest, nt ajutise ladustamise kohast) tollilattu. Kaup kantakse loa omaniku arvestusse kauba tolliladustamise protseduurile suunamise hetkel;
  • tollilao pidamise loas märgitud tolliasutusse, kellel on õigus vabastada kaup järgmiseks tolliprotseduuriks. Kaup on loa omaniku arvestuses kuni kauba järgmisele tolliprotseduurile suunamiseni, mis lõpetab ladustamisprotseduuri;
  • tollilaost väljumistolliasutusse. Kaup on loa omaniku arvestuses kuni kauba liidu tolliterritooriumilt väljaviimiseni, mis lõpetab ladustamisprotseduuri.

Tolliladustamise protseduuril oleva kauba liikumine peab lõppema ettenähtud tähtaja jooksul. Tolliladustamise protseduurile suunatud kaubad võivad liikuda liidu tolliterritooriumil nimetatud juhtudel täiendavate tolliformaalsusteta, kuid teave kauba liikumise ja ladustamisprotseduuri nõuetekohase lõpetamise kohta peab kajastuma arvestuses.

6) Lisaks tolliladustamise protseduurile suunatud kauba ladustamisele on tolli loal lubatud tollilaos töödelda seestöötlemise või lõppkasutuse protseduurile suunatud kaupa (LTS art 241).

Vabatsoon

Liikmesriik võib määrata osa liidu tolliterritooriumist vabatsooniks, mis eraldatakse muust territooriumist piirdega ning määratakse kindlaks pääslad vabatsooni sisenemiseks ja vabatsoonist väljumiseks. Vabatsooni piir koos sisse- ja väljapääsudega kuulub tollijärelevalve alla (LTS art 243).

Tööstuse, kaubanduse või teenusega seotud tegevuste korral tuleb vabatsoonis arvestada järgmiste nõuete, piirangute või keeldudega (LTS art 244, 249):

  • mistahes ehitise rajamiseks peab olema tolli eelnev luba
  • teatud tegevuste suhtes võib toll kehtestada keelde või piiranguid, mis tulenevad kas kauba liigist, tollijärelevalve või turvalisuse- ja julgeolekunõuetest
  • isik, kelle tegevus on seotud vabatsoonis kauba ladustamisega (sh liidu kauba ladustamine), peab omama tolli väljastatud vabatsoonis tegutsemise luba
  • isik, kelle tegevus ei ole seotud vabatsoonis kauba ladustamisega (sh liidu kauba ladustamine), peab omama oma tegevuseks tolli kooskõlastust
  • isikul, kes ei suuda vajalikul määral tagada tollialaste sätete järgimist, võib toll vabatsoonis tegutsemise keelata
  • liiduvälise kaubaga võib teha ainult tollialaste õigusaktidega ettenähtud toiminguid
  • vabatsoonist mujale liidu tolliterritooriumile väljatoimetatavat kaupa käsitletakse liiduvälise kaubana, mistõttu liidu kauba tollistaatus tuleb alati tollile tõendada. Vaadake rohkem lehelt „Tollistaatus". 

Vabatsoon ei saa olla regulaarlaevaliinil sõitvate laevade lähte- ega sihtpunktiks.

Lisaks tollialastele õigusaktidele kehtib vabatsoonis selle valdaja poolt Maksu- ja Tolliametiga kooskõlastatud töökorraldus. Vabatsoonis võib asuda ka aktsiisi- ja/või maksuladu, kuid kauba ajutise ladustamise koht ega tolliladu vabatsooni territooriumil paikneda ei või.

Eestis määratakse vabatsoon Vabariigi Valitsuse korraldusega. Vabatsoonid on loodud Muuga sadamas, Sillamäe sadamas ning Paldiski Põhjasadamas.

Vabatsoon määratakse tähtajatult ning taotluse vabatsooni määramiseks esitab territooriumi omanik või valdaja Rahandusministeeriumile. Vabatsooni määramise eelduseks on selle majanduslik vajadus, mille kindlakstegemisel hinnatakse eelkõige, kas loodav majanduslik kasu tuleneb otseselt soovitud tegevusest vabatsoonis või on soovitud tegevust võimalik teha ka väljaspool vabatsooni, s.t kas vabatsoon lisab sellele tegevusele lisaväärtust. Lisaks peab vabatsoon asuma Eesti territooriumi välispiiri transpordisõlmes või selle läheduses.

Kauba suunamine vabatsooniprotseduurile võimaldab:

  • edasi lükata kauba importimisel maksude tasumist (tollimaks, käibemaks, aktsiis)
  • edasi lükata järgneva tolliprotseduuri kohaldamist
  • reeksportida kaupa (nt tegutsemine vahelaona)
  • lisaaega impordinõuete täitmiseks (litsentsid, load jne), kui need ei keela kauba sisenemist liidu tolliterritooriumile
  • lõpetada eelnevat tolliprotseduuri (nt seestöötlemine) või kauba ajutist ladustamist
  • teostada kaubaga enne järgmisele tolliprotseduurile suunamist või reeksportimist tavalisi käitlemistoiminguid.

Kauba hoidmine vabatsooniprotseduuril ei ole ajaliselt piiratud, v.a erandjuhul, kui toll on määranud tähtaja ladustamise protseduuri lõpetamiseks. Nimetatud erandjuhud võivad kõne alla tulla, kui kauba olemus või liik võib pikaajalise ladustamise korral ohustada nt inimese tervist või keskkonda (LTS art 238 (2)).

Sellele protseduurile saab suunata liiduvälist kaupa ning ainult õigusaktides ettenähtud juhtudel ka liidu kaupa (nt defektne kaup tasutud imporditollimaksu tagasisaamise eesmärgil) (LTS art 118 (4), 237 (2)). Kauba suunamiseks vabatsooniprotseduurile tollideklaratsiooni ei esitata, vaid kaup kantakse üksnes vabatsoonis tegutseva isiku poolt peetavasse arvestusse.

Vabatsooniprotseduur lõpetatakse, kui kaup on suunatud järgmisele tolliprotseduurile, liidu tolliterritooriumilt välja viidud, jäägitult hävitatud või riigile loovutatud kooskõlas LTS artikliga 199.

Tolli loal ei pea liiduvälist kaupa vabatsoonis tegutseva isiku poolt peetavasse arvestusse kandma, kui kaup toimetatakse vabatsooni selle ümberlaadimiseks teisele transpordivahendile (nt laevale) kauba edasitoimetamise eesmärgil ning laadimine lõpeb hiljemalt 3 päeva jooksul.

Vabatsoonis võib ladustada (sh edasi toimetada, kasutada, töödelda ja tarbida) ka liidu kaupa. Nimetatud juhtudel ei loeta liidu kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks (LTS art 246). NB! Vabatsoonist mujale liidu tolliterritooriumile väljatoimetatavat kaupa käsitletakse alati liiduvälise kaubana, mistõttu liidu kauba tollistaatus tuleb alati tollile tõendada (LTS art 249). Seetõttu tuleb alati kindlustada liidu kauba saadetis tollistaatust tõendava dokumendiga enne selle vabatsooni toimetamist.

Täpsemat teavet kauba ladustamisvõimaluste kohta saab vabatsoonis tegutseva luba omavalt isikult.

Sõltuvalt tegevuse valdkonnast vabatsoonis, peab isik omama kas tolli poolt väljastatud luba või tolli kooskõlastust.

1) Isik, kelle tegevus on seotud vabatsoonis kauba ladustamisega (sh liidu kauba ladustamine), peab omama vabatsoonis tegutsemise luba.

Vabatsoonis tegutsemise luba saab taotleda iga isik:

  • kelle raamatupidamine võimalda tollil tema tegevust kontrollida
  • kes tagab vajalike toimingute nõuetekohase läbiviimise
  • kes on suuteline pidama arvestust tolli poolt heaks kiidetud kujul.

Taotlusele lisatakse rahandusministri 03.07.17 määruse nr 58 § 3 lõikes 5 nimetatud dokumendid. Nimetatud lõike punktis 8 nimetatud kaupade käitlemise kirjelduse esitamiseks täidetakse enesehindamise küsimustiku (vt ka küsimustiku täitmise selgitavad juhised) punkti 1 alapunkt 1.1.3, punkti 3 kõik alapunktid ning punkti 6 alapunktid 6.2, 6.5, 6.6, 6.7 ja 6.9. Kui loa taotlejal on olemas laos kaupade käitlemist reguleerivaid töödokumente (nt juhendid, eeskirjad), siis märgitakse need vastuses ja esitatakse koos küsimustikuga. Sellisel juhul ei ole vaja lao tööprotsesse küsimustikus lahti kirjutada.

Taotleja peab omama volitatud kaubasaaja luba (või samaaegselt taotlema), kui hakkab tollilattu vastu võtma maantee- või raudteetranspordivahendiga saabuvaid transiidi protseduuril olevaid kaupu.

Loa menetlemisel lepitakse kokku arvestuse pidamise põhimõtted, mis sõltuvad laos tehtavatest toimingutest (nt käitlemistoimingute tegemine, liidu kauba hoidmine samal territooriumil, kauba liikumine sama vabatsooni sees ühelt loa omanikult teisele) ja kauba liigist. Kui loa omanikul tekib arvestuse aruande igakuine esitamise kohustus tolli määratud vormingus, tõendatakse aruande esitamise suutlikkust vastavate testide läbimisega laoarvestuse ja aruandluse andmekogus LAAK. Ühtlasi lepitakse kokku tollijärelevalve tagamiseks vajalikud nõuded, mis sätestatakse loas.

Lisaks muude nõuete täitmisele on loa väljastamise eelduseks, et toll saab tollijärelevalve teostamiseks rakendada haldusmeetmeid, mis on proportsionaalsed asjaomaste majanduslike vajadustega võrreldes.

Loa taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliameti andmetöötlussüsteemis LUBA.

2) Isik, kelle tegevus ei ole seotud vabatsoonis kauba ladustamisega (sh liidu kauba ladustamine), peab oma tegevuse eelnevalt tolliga kooskõlastama. Kooskõlastuse saamiseks esitatakse Maksu- ja Tolliametile taotlus kavandatava tegevuse kohta e-posti aadressile [email protected].

1) Kauba valdaja (nt kauba omanik) võib tolli loal vabatsooniprotseduuril oleva kauba läbi vaadata ja sellest proove võtta (nt kaubakoodi, kauba koguse, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks). Nimetatud õigust on soovitav kasutada, et tagada tollideklaratsiooni või väljaveoeelse deklaratsiooni õigsus kaubaga edasiste tolliformaalsuste läbiviimisel (LTS art 134 (2)).

2) Liiduvälise kaubaga võib tolli loal teha DA lisas 71-03 kirjeldatud tavalisi käitlemistoiminguid, mille eesmärgiks on näiteks kauba müügikõlblikkuse parandamine, kauba turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamine. Tavaliste käitlemistoimingute tegemiseks kirjeldatakse taotluses kõik toimingud, mida soovitakse kaubaga läbi viia. Loa saamisel fikseeritakse tavaliste käitlemistoimingute läbiviimise kord vabatsoonis tegutsemise loas ning lepitakse kokku arvestuse pidamise põhimõtted (tehtud toiming peab kajastuma arvestuses, kui toimingu tulemusel muutuvad arvestuses olevad andmed). Ühekordse toimingu tegemisel esitatakse taotlus hiljemalt eelmisel tööpäeval e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui soovitud tegevus ei kajastu DA lisa 71-03 nimekirjas, on selline toiming vabatsooniprotseduuril oleva kaubaga keelatud ning kasutada tuleb näiteks seestöötlemise tolliprotseduuri (LTS art 220).

3) Kauba omandiõigus võib ühelt isikult teisele üle minna. Andmed omaniku vahetuse kohta (sh kauba kogus) peavad kajastuma vabatsoonis tegutseva isiku poolt peetavas arvestuses. Kauba ostu-müügi korral tuleb lisaks tolliväärtuse määramise reeglitele juhinduda täiendavalt käibemaksuseadusest, mis ei võimalda üldjuhul kauba väärtuse vähenemist ladustamise ajal (KMS § 13 (4)).

4) Majandusliku vajaduse korral võib tolli loal ladustada liidu kaupa koos liiduvälise kaubaga viisil, kus erinevas tollistaatuses oleva kauba kogus eristub üksnes arvestuses ehk puiste- ja mahtkauba nn koosladustamine. Luba nimetatud koosladustamiseks antakse vabatsoonis tegutsemise loas, kus määratakse kauba ladustamise tingimused. Koosladustatud kaubal peab olema sama 8-kohaline kaubakood, kaubanduslik kvaliteet ja tehnilised näitajad. NB! Kütuse puhul on siiski keelatud sellise liidu kauba koosladustamine, millelt on kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud makstud (sh aktsiis).

5) Kaup võib liikuda ilma tolliformaalsusteta ühelt loa omanikult teise loa omaniku tegevuskohta sama vabatsooni territooriumil. Vedu fikseeritakse kaupa lähetava lao omaniku arvestuses ning kaup jääb tema arvestusse kuni kauba sihtlaos vastuvõtmiseni ja arvestusse kandmiseni (RM määruse 58 § 20 (3)).

6) Käibemaksu nullmäära rakendamiseks vabatsooni toimetatava või vabatsoonis võõrandatavale liidu kaubale, tuleb kaup eksportida vahetult vabatsoonist kahe kuu jooksul kauba vabatsooni toimetamisest arvates.

Seega on käibemaksu nullmäära rakendamise eelduseks:

  • kaup on toimetatud vabatsooni saatedokumentide alusel (s.t kaup ei ole veel suunatud ekspordi tolliprotseduurile)
  • kaup suunatakse ekspordi tolliprotseduurile vabatsoonis enne selle väljatoimetamist
  • kaup toimetatakse liidu tolliterritooriumilt välja (s.t ekspordi tolliformaalsused peavad olema lõpetatud) kahe kuu jooksul kauba vabatsooni toimetamisest arvates.

Kui vabatsooni toimetatud või vabatsoonis olev kaup võõrandati nullmääraga, kuid kaupa ekspordi tolliformaalsusi ei lõpetatud kahe kuu jooksul kauba vabatsooni toimetamisest arvates, tekib isikul tagantjärgi täismääraga käibemaksu tasumise kohustus.

1) Kauba vastuvõtmisel vabatsoonis tegutsemise loa omaniku valdusse teostatakse järgmised tegevused:

  • liiduvälise kauba korral esitatakse loa omanikule kauba kohta käiv tollidokument või selle MRN koos kaubapositsiooniga eelneval dokumendil (sisenemise ülddeklaratsioon, manifest, tollideklaratsioon, jne). Esitatud dokument ja kauba tollistaatus kajastatakse arvestuses
  • liidu kauba korral esitatakse loa omanikule kauba kohta käiv kaubaveo saatedokument või ekspordi tollideklaratsioon, kui kaup on suunatud ekspordi tolliprotseduurile. Esitatud dokument ja kauba tollistaatus kajastatakse arvestuses
  • kaupa saab vabatsoonis tegutsev isik oma arvestuses määratleda liidu kaubana üksnes juhul, kui kaubaga kaasas olevad dokumendid kinnitavad nõuetekohaselt kauba liidu tollistaatust (RA art 199). Kui kauba tollistaatus liidu kaubana ei ole nõuetekohaselt tõendatud, määratletakse kaup arvestuses liiduvälise kaubana (vastava selgituse võib lisada märkusena ka arvestusse). Erandina ei nõuta RA art 199 kohast kinnitust liidu kaubale, mis on enne selle vabatsooni toimetamist suunatud ekspordi tolliprotseduurile teises liikmesriigis
  • kaup kantakse arvestusse kohe pärast üle vaatamist ja vastuvõtmist
  • kui dokumentidel märgitud andmete ja tegelikult vastuvõetava liiduvälise kauba vahel ilmnevad erinevused, koostatakse RM määruse 58 §-s 18 ettenähtud akt, mis edastatakse tollile. Erinevusteks loetakse kauba pakkeüksuste, kaalu, pakendite arvu, kaubakoodi ja kirjelduse mittevastavust eelneval tollidokumendil märgitule. Andmed kauba tegelike koguste kohta kantakse arvestusse akti alusel
  • tolli poolt teostatav liiduvälise kauba tollivormistus lõpetatakse pärast vabatsooni operaatorilt saadud kinnitust kauba lattu vastuvõtmise kohta

2) Kauba väljatoimetamisel vabatsoonist teostatakse järgmised toimingud:

  • vabatsoonis oleva liiduvälise kauba väljatoimetamisel ehk vabatsooniprotseduuri lõpetamiseks suunatakse liiduväline kaup järgmisele tolliprotseduurile või reeksporditakse
  • vabatsoonis oleva liidu kauba väljatoimetamisel mujale liidu tolliterritooriumile tuleb kauba valdajal vabatsooni pääslas esitada tollile õigusaktidega ettenähtud liidu kauba tollistaatust tõendav dokument, kuna vabatsoonist väljatoimetatavat kaupa käsitletakse alati liiduvälise kaubana (LTS art 249, RA art 199). Kui liidu kaup toimetati vabatsooni meritsi ja kauba valdaja soovib liidu kauba tollistaatust tõendada kaubamanifesti alusel, mille alusel kaup vabatsooni toimetati, märgib vabatsooni loa omanik kauba väljastamise saatelehele asjassepuutuva kaubamanifesti MRN numbri (süsteemis ICS2) koos vastava kaubapositsiooniga
  • ekspordi tolliformaalsused lõpetatakse, kui ekspordiks deklareeritud kaup toimetatakse välja mitteregulaarlaevaliini laevaga või alustatakse vedu kolmandasse riiki TIR-märkmiku või ühtse veolepingu (SMGS-saatelehe) alusel. TIR-märkmikule või SMGS-saatelehele võib lisada ekspordi tolliprotseduuri kohaldamise aluseks olnud tehingust erineva arve, kui nende kahe tehingu vahel on selgelt identifitseeritav seos, milleks on sama isiku osalemine mõlemas tehingus (s.t isik, kes oli esimese tehingu korral ostja rollis peab olema järgmise tehingu korral kauba müüjaks)
  • ekspordiks deklareeritud kauba võib vabatsoonist mööda maismaad mujale liidu tolliterritooriumile välja toimetada ka ekspordi tollideklaratsiooni alusel. Sellisel juhul vabatsoonist väljumisel ekspordiformaalsuseid ei lõpetata.

Viimati uuendatud 20.12.2023

Kas sellest lehest oli abi?