Maksuvõla kustutamine ja üleminek

Äriühing võib taotleda Maksu- ja Tolliametilt oma maksuvõla kustutamist, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane äriühingust mitteolenevate asjaolude tõttu. Pankroti-, saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetluses võib maksuvõla kustutada ka Maksu- ja Tolliamet. Äriühingu ühinemisel ja jagunemisel ning ettevõtte üleminekul läheb maksuvõlg üle äriühingu õigusjärglasele.

Maksuvõla kustutamine

Maksuvõlg on kas tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress või tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

Sunnirahade, trahvinõuete jms puhul ei ole tegemist maksuvõlaga.

  • Maksu- ja Tolliamet võib kustutada maksuvõla äriühingu kirjaliku taotluse alusel, kui maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sh vääramatu jõu tõttu.
  • Maksu- ja Tolliamet võib maksuvõla kustutada ka pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks, samuti võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel saneerimismenetluses või võlgade ümberkujundamismenetluses.

Taotluse esitamine maksuvõla kustutamiseks sissenõudmise ebaõigluse tõttu

Maksuvõla sissevõudmine on üldjuhul ebaõiglane, kui korraga on täidetud alltoodud tingimused:

  • on tõendatud, et esineb mõni erandlik ja ettenägematu asjaolu (näiteks vääramatu jõud)
  • on tõendatud, et asjaolu tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest
  • on tõendatud, et asjaolu tekkimine ei olnud taotleja poolt välditav
  • on tõendatud, et taotlejal ei ole võimalik asjaolu kõrvaldada
  • on tõendatud, et taotleja on seatud ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste sarnaste maksukohustuslastega.

Maksuvõla kustutamiseks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada eestikeelne vabas vormis kirjalik taotlus. Taotlusele palume lisada:

  1. tõendid taotluses esitatud selgituste ja väidete kinnitamiseks.
  2. andmed selle kohta, et olete antud asjas toiminud vastavalt kehtivatele seadustele.

Taotluse saab esitada:

  • digitaalallkirjastatult e-posti teel aadressile emta@emta.ee, või
  • posti teel aadressile Lõõtsa 8A, Tallinn, või
  • tuua lähimasse teenindusbüroosse.

Maksu- ja Tolliamet teeb taotluse kohta motiveeritud kirjaliku otsuse 30 kalendripäeva jooksul.Otsuse väljastame taotlejale või tema esindajale.

Vastutus äriühingu maksuvõla eest

Kui Maksu- ja Tolliametil ei õnnestu äriühingu maksuvõlga äriühingu varade arvelt sisse nõuda, siis võib Maksu- ja Tolliamet asuda tasumata maksuvõlga sisse nõudma inimestelt, kes on maksuvõla tekkimise põhjustanud kas raskest hooletusest (äriühingu seaduslik esindaja) või tahtlusest (seaduslik esindaja ja tegelik juht). Äriühingu maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks viib Maksu- ja Tolliamet läbi vastutusmenetluse. Samuti on võimalik võtta äriühingu maksuvõla tasumise kohustus isikutel enda kanda ka vabatahtlikult.

Vastutusmenetlus on üks maksuvõla sissenõudmise alaliik. Vastutusmenetluse käigus analüüsitakse, kas ja millistel asjaoludel inimene maksuvõlgnikust äriühingu kohustuste eest vastutab. Vastutuskohustuse kindlaksmääramise hetkel peab äriühingu maksuvõlg olema kehtiv.

Äriühingu seaduslik esindaja on äriregistrisse kantud äriühingu juhtorgani liige. Seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest järgmiste eelduste täitumisel:

  1. seaduslik esindaja on rikkunud oma kohustust korraldada ühingu (maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate) rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 
  2. seaduslik esindaja on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
  3. kohustuse rikkumise tõttu on äriühingule tekkinud maksuvõlg.

Tekkinud maksuvõla eest vastutavad seaduslik esindaja ja äriühing ühiselt.

Juhime tähelepanu asjaolule, et vastutusotsusega määratud maksuvõlg ei kustu äriühingu lõppemisel.
 

Õiguslik alus

Äriühingu tegelik juht on inimene, kes ei ole selle äriühingu seaduslik esindaja, kuid kellel on kontroll ehk tegelik võim äriühingu üle.

Tegeliku juhi vastutus on juhatuse liikme vastutusega samadel eeldustel, erinevus seisneb üksnes selles, et tegelik juht ei vastuta raskest hooletusest maksuvõla tekkimise eest.
 

Õiguslik alus

Maksukorralduse seadus võimaldab võtta lepinguga vastutuse äriühingu maksuvõla tasumise eest ja Maksu- ja Tolliamet on valmis leidma lahendusi äriühingu maksuvõlgade tasumise osas.

Praktikas on lepinguline vastutus osutunud kiireks ja mugavaks lahenduseks olukorras kus äriühingu maksuvõla eest vastutavad isikud on möönud, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud nende tahtliku või raske hooletuse tõttu, ning on avaldanud soovi maksuvõla vabatahtlikuks tasumiseks.
 

Õiguslik alus

Maksuvõla üleminek

Äriühingute ühinemisel lähevad maksuvõlad üle õigusjärglasele ehk lihtsustatult öeldes alles jäävale ja tegevust jätkavale äriühingule.

Õiguslik alus

Õigusjärgluse põhimõte kehtib ka äriühingu jagunemisel, mille korral lähevad jagunenud ettevõtte maksuvõlad üle uutele, jagunemise teel tekkinud äriühingutele.

Maksuvõlgade tasumine on võimalik kokku leppida jagunemislepingus, kuid tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et maksuvõlgade osas tekib solidaarne ehk ühine vastutus. Maksu- ja Tolliamet võib jagunenud äriühingu maksuvõlgade tasumist nõuda kõigilt jagunemise teel tekkinud äriühingutelt.

Õiguslik alus

Ettevõte on majandusüksus (nt kauplus või töökoda), mille kaudu äriühing või FIE osutab püsivalt teenust või võõrandab kaupa.

Ettevõtte üleminek on olukord kus majandusüksus läheb koos sellele kuuluvate õiguste ja kohustustega üle teisele äriühingule või füüsilisest isikust ettevõtjale. Ettevõtte ülemineku korral vastutavad ettevõtte üleandja ja omandaja ettevõtte maksuvõla eest solidaarselt ehk ühiselt.

Maksuvõlgade sissenõudmisel tuvastab Maksu- ja Tolliamet ettevõtte ülemineku näiteks olukorras kui on kahtlus, et ettevõtte üleandja ei ole suuteline maksuvõlga tasuma ja esinevad asjaolud, mis viitavad, et sarnane tegevus sama varakogumiga teenib majanduslikku eesmärki ettevõtte ülevõtja omanduses või valduses. Eeltoodust tulenevalt saab Maksu- ja Tolliamet nõuda maksuvõlgade tasumist juba uuelt kohustatud isikult ehk ettevõtte omandajalt.

Ettevõtte ülemineku hindamisel arvesse võetavad üldised kriteeriumid:

  • ettevõtte tüüp;
  • kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
  • immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;
  • kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
  • üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;
  • majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;
  • nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine;
  • ettevõtja omandaja varasem tegevus;
  • üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus jne.

Õiguslik alus

Viimati uuendatud 12.04.2021

Kas sellest lehest oli abi?