Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär

Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.

2022. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 584 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 192,72 eurot kuus.

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise kord on kehtestatud rahandusministri 15. märtsi 2013. a määrusega nr 17.

Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansilised maksed

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab aasta kestel sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas – iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu- ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ning saadab ettevõtjale maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober. Info tasumise kohta

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.

Kalendriaasta kestel on FIE üldreeglina kohustatud kord kvartalis maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise tähtajad 2022. aastal

  • 15. märts (I kvartali eest)
  • 15. juuni (II kvartali eest)
  • 15. september (III kvartali eest)
  • 15. detsember (IV kvartali eest)

Õiguslik alus

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lõiked 3–51

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise korda reguleerivad sätted

  • Avansiliste maksete arvestus käib kvartalite kohta. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär on 2022. aastal 584 eurot.
    Kvartaalne sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustus on 578,16 eurot (584 × 3 × 33%), kui ei esine maksukohustust vähendavaid asjaolusid ehk kui avansilised maksed arvutatakse terve kvartali eest.
  • FIE on vabastatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustusest, kui ta on kogu kvartali jooksul olnud (SMS § 9 lg 3 p 1):
    • riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isik,
    • ravikindlustatud ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 p 5 alusel:
      • õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav isik;
      • üldkeskharidust omandav isik;
      • kutseõppe tasemeõppes õppiv isik;
      • Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant.

Õppevorm ja vanus ei mängi rolli õppuri kindlustusel. Olenemata vanusest on Eesti alalisel elanikul õigus saada kindlustust nii päeva- kui kaugõppes õppides juhul, kui ta on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli tasemeõppe õppekavale ning omab üliõpilase staatust.

Ravikindlustusele ei oma õigust näiteks ekstern, sest teda ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust. Samuti ei saa kindlustust avatud ülikoolis õppija, sest ta õpib tasemeõppe õppekava moodulite või üksikute õppeainete kursuseprogrammide alusel. Ka tema ei oma üliõpilase staatust.

Inimene näeb oma ravikindlustusandmeid portaalis eesti.ee lehelt „Ravikindlustus". Vajadusel saab tõendi PDF-vormingus dokumendina salvestada või saata e-kirjaga soovitud aadressile. Selleks tuleb avada samal lehel olev link „Isiku kindlustused“.

Kindlustus algab päeval, kui Haigekassasse laekuvad andmed õppima asumisest (üldjuhul Haridus- ja Teadusministeeriumilt). Maksu- ja Tolliamet saab õppurite andmeid Haigekassalt.

Õpilased ja üliõpilased, kes suunduvad õppima välismaale, peavad Eestis ravikindlustuse jätkamiseks esitama Haigekassale avalduse ja välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi.

Tõend õppimise kohta tuleb Haigekassasse toimetada igal õppeaastal, kuna ravikindlustus vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks.

Märkus: alla 19-aastased FIEd on vabastatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustusest olenemata õppuri staatusest.

Õppivad FIE-d ja pensionäridest FIE-d on vabastatud aasta kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustusest ning tuludeklaratsiooni alusel sotsiaalmaksu aastasest miinimumkohustusest. Kuid nemad on siiski kohustatud maksma sotsiaalmaksu kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareeritud tegelikult ettevõtluskasumilt (33%-lise maksumääraga).

  • Sotsiaalmaksu avansiliste maksete kvartaalse kohustuse proportsionaalne arvestus, kui maksukohustus on kvartalist lühema perioodi jooksul (SMS § 9 lõiked 5 ja 51).

Kui avansiliste maksete kohustusest vabastamise tingimused on täidetud mitte kogu kvartali jooksul, vaid üksnes teatud perioodi jooksul kvartalis, siis rakendatakse päevade põhist proportsiooni.

FIE maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt:

  • FIE-na registreeritud päevade arvuga, kui ta on kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist;
  • ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui ta on teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva;
  • pensionäriks või osalise või puuduva töövõimega isikuks saamisele eelnenud päevade arvuga, kui ta on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega isikuks, ning selle staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on kvartali kestel lõppenud õigus saada riiklikku pensioni või osalise või puuduva töövõimega isiku staatus;
  • ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse tekkimisele eelnenud päevade arvuga, kui tal on kvartali kestel tekkinud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel, ning selle staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on kvartali kestel lõppenud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel;
  • välisriigi pädeva sotsiaalkindlustusasutuse sertifikaadi A1 mittekehtivuse päevade arvuga.

Kui isikul on maksukohustus osade kvartali päevade eest, siis:

  • leitakse päevade arv, mille eest maksukohustus tekkis (liidetakse kokku kõik maksuvabastusega katmata päevad);
  • leitakse antud kvartali tegelik päevade arv;
  • arvutatakse makse päevapõhiselt: kvartali makse ÷ kvartali päevade arv × maksukohustuse päevade arv.

Igas kvartalis on erinev päevade arv:

I kv: 31+28+31=90 päeva
II kv: 30+31+30=91 päeva
III kv: 31+31+30=92 päeva
IV kv: 31+30+31=92 päeva

Näiteks kui maksukohustus tekkis 50 päeva eest ja antud kvartalis on 91 päeva, siis arvutatakse maksukohustus järgnevalt: 578,16 eurot ÷ 91 × 50 = 317,67 eurot.

Näited

Toome näited 2022. aasta I kvartali avansiliste maksete päevapõhise arvestuse kohta (päevade arv = maksukohustuse päevade arv kvartalis; teadaolevad andmed seisuga 14.03.2022):

  1. FIE algus 01.01.2022 (või varem) ja lõpp 31.01.2022 → päevade arv = 31 → I kv makse: 578,16 eurot ÷ 90 päeva × 31 päeva = 199,14 eurot
  2. FIE algus 31.01.2022 ja lõpp 28.02.2022 → päevade arv = 29 → I kv makse: 578,16 ÷ 90 × 29 = 186,30 eurot
  3. FIE algus 01.01.2022 (või varem), peatamine 10.01.2022–05.02.2022 (27 päeva) ja õppur 10.02.–05.03.2022 (24 päeva), FIE lõpp puudub → päevade arv = kvartali päevade arv 90 – peatamise päevade arv 27 – õppuriks olemise päevade arv 24 = 39 → I kv makse: 578,16 ÷ 90 × 39 = 250,54 eurot
  • Tööandja sotsiaalmaksu arvesse võtmine FIE avansiliste maksete vähendusena (SMS § 9 lg 4):

„Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMS § 6 alusel riik, linn, vald, võib tema makstavate avansiliste maksete summa olla väiksem kui kolmekordselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatud maksusumma, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna, valla poolt maksustamisperioodi jooksul tema eest ja avansiliste maksetena tema poolt makstav sotsiaalmaksu summa kokku on võrdne kolmekordselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatud maksusummaga. Tööandja või SMS § 6 alusel riigi, linna, valla makstavat sotsiaalmaksu arvestatakse summeeritult alates kalendriaasta algusest“.

FIE avansiliste maksete kohustust vähendav tööandja või SMS § 6 alusel riigi, KOV-i, loomeliidu poolt maksudeklaratsiooni TSD või ESD vormidel deklareeritud sotsiaalmaks võetakse arvesse summeeritult alates kalendriaasta algusest (SMS § 9 lg 4).

Kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse (täissumma või proportsiooniga arvutatud) summat vähendatakse maksudeklaratsioonide TSD või ESD vormidel deklareeritud sotsiaalmaksu summa võrra. Deklaratsiooni TSD või ESD andmed võetakse arvesse kvartali suhtes (–1 kuu) perioodilise nihkega (st seisuga 15.03.2022 I kvartali makse arvutamisel võetakse arvesse deklaratsiooni TSD või ESD 2021. a detsembri kohta, 2022. a jaanuari ja veebruari kohta. Kui vastava perioodi deklaratsioonil TSD või ESD olev sotsiaalmaksu summa on suurem kui antud kvartali avansilise makse kohustus, siis kandub selles kvartalis kasutamata tööandja sotsiaalmaks järgmis(t)e kvartali(te) maksekohustuse vähenduseks, kuid mitte tagasiulatuvalt eelmiste kvartalite maksukohustuse vähendamiseks. Palgatulu saamise kuule eelnevates kvartalites tekkinud avansilise makse kohustust jooksvalt ümber ei arvutata. Eelnevates kvartalites avansilise makse kohustuse põhjal tekkinud enammakse tagastatakse üldkorras 2022. a füüsilisest isiku tuludeklaratsiooni.

Näited

  • I kvartali maksukohustus on 578,16 eurot. Kontrollitakse 2021. a detsembrikuu, 2022. a jaanuari- ja veebruarikuu vormil TSD/ESD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et tööandja sotsiaalmaksu kogusumma on 100 eurot, siis FIE lõplik I kvartali makse on 578,16 – 100 = 478,16 eurot.
  • II kvartali maksukohustus on 578,16 eurot. Kontrollitakse 2022. a märtsi-, aprilli- ja maikuu vormil TSD/ESD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et tööandja sotsiaalmaksu kogusumma on 795 eurot, siis FIE lõplik II kvartali makse on 534,60 – 534,60 = 0 eurot ja vormi TSD või ESD sotsiaalmaksu kasutamata jääk on 795 – 578,16 = 216,84 eurot järgmis(t)e kvartalite katteks.
  • III kvartali maksukohustus on 578,16 eurot. Kontrollitakse 2022. a juuni-, juuli- ja augustikuu vormil TSD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et tööandja sotsiaalmaksu kogusumma on 50 eurot, siis lõplik III kvartali makse on 578,16 – 216,84 (jääk) – 50 (uus) = 311,32 eurot.
  • IV kvartali maksukohustus on 578,16 eurot. Kontrollitakse 2022. a septembri-, oktoobri- ja novembrikuu vormil TSD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et sotsiaalmaksu kogusumma on 600 eurot, siis lõplik IV kvartali makse on 578,16 – 578,16 = 0 eurot ja kuigi osa vormi TSD või ESD sotsiaalmaksu summat jäi ära kasutamata 21,84 eurot, siis seda järgmisesse aastasse ei kanta. Lõplik sotsiaalmaksu aastakohustuse ümberarvestus tehakse füüsilise isiku 2022. aasta tuludeklaratsiooni alusel 2023. aastal ja siis võetakse arvesse vormi TSD või ESD sotsiaalmaksu summa 2021. aasta jaanuari-detsembri kohta.

Analoogselt tööandja sotsiaalmaksuga võetakse arvesse ka 2022. aastal isiku ettevõtluskontolt sotsiaalmaksu katteks laekunud summasid juhul, kui FIE-l on olemas selline konto.

Oluline on, et FIE ise jälgiks oma sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust ja tasuks selle õigeaegselt.

Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Maksu- ja Tolliamet arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl maksete genereerimise hetkel teadaolevate avansilise makse aluseks olevate andmete alusel (FIE sotsiaalmaksu avansilise makse suurust mõjutavad nt ettevõtluse peatamine, pensionäriks või õppuriks saamine, tööandja või riigi poolt makstud sotsiaalmaks jne). Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e-teenuste keskkonnast e-MTA või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval).

Sotsiaalmaksu maksavad:

  • tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt;
  • riik, vald või linn (vt sotsiaalmaksu maksmise erijuhud); maks deklareeritakse maksudeklaratsioonil ESD ja makstakse igakuiselt.

Eestis kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning selle rakendusmäärus nr 987/2009. Määruse 883/2004 II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega Euroopa Liidu (EL) piires või kui tööandja registreeritud tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui isiku töötamiskoht.

Maksu- ja Tolliameti pädevus ELi määruste kohaldamisel

  • Sotsiaalkindlustusmaksude ja -maksete kogumine. Eesti puhul on nendeks sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning Eesti residentide puhul ka pensioni II samba kogumispensioni maksed.
  • Andmevahetus liikmesriikide vahel sotsiaalkindlustusmaksete küsimustes.
  • Maksuvõlgade sissenõudmine teiste liikmesriikide pädevate asutuste taotluste alusel ning vastavate taotluste esitamine teistele liikmesriikidele.

ELi reeglid näevad ette, et igale inimesele peavad korraga kohalduma vaid ühe riigi seadused. Maksustamise seisukohalt tähendab see, et inimese erinevates liikmesriikides töötamise eest saadud tasud maksustatakse korraga vaid ühes riigis. Üldreeglina tasutakse sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed riiki, kus toimub töö tegemine.

Sellest üldreeglist on kehtestatud erandid mitmes riigis korraga töötavatele isikutele ning lähetatud töötajatele. Sellisel juhul makstakse sotsiaalkindlustusmaksed riigis (nn kindlustajariik), kelle pädev sotsiaalkindlustusasutus on väljastanud isiku või tema tööandja taotluse alusel tõendi A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“). Eestis on pädevaks asutuseks kindlustajariigi määramise ja tõendi A1 väljastamise küsimustes Sotsiaalkindlustusamet (SKA).

Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud isikule tõendi A1, tähendab see, et rakendatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust. Juhul kui tõend A1 on väljastatud teisest liikmesriigist, siis Eestis sotsiaalmaksukohustust ei teki ning töötaja sotsiaalkindlustusmaksed tuleb maksta selles riigis sealsete reeglite kohaselt.

Välisriigi tööandja sotsiaalmaksukohustus Eestis

Kui välisriigi tööandjal tekib Eestis sotsiaalmaksu kohustus, on tööandjal maksukohustuse täitmiseks võimalus volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).

Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu sellele, et olenevalt konkreetsest situatsioonist võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes saadab oma töötaja välisriiki tööle või võtab Eestis tööle välisriigi töötaja, peab maksma sellele töötajale makstud palgalt Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu või ainult tulumaksu või ainult sotsiaalmaksu.

Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust.

Sotsiaalkindlustuslepingud

Riik Kehtivuse algus Riigi Teataja
Ukraina 01.02.2012 RT II, 07.11.2011, 2
Kanada 01.11.2006 RT II, 24.11.2005, 28, 93
Venemaa 21.10.2011 RT II, 11.10.2011, 1
Austraalia 01.01.2018 RT II, 29.04.2016, 3
Valgevene 01.03.2020 RT II, 14.03.2019, 2

Alljärgnevas tabelis on toodud isikute loetelu, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, vald või linn, juriidiline isik või FIE sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel.

Samuti on toodud loetelu riigiasutustest, kes peavad riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust, ning esitatud sotsiaalmaksu määr ja maksubaas, aga ka vormi ESD koodid ja tunnused.

Riigi, valla või linna, juriidilise isiku või FIE poolt sotsiaalmaksu maksmist ja deklareerimist reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg-d 1 ja 11 ning § 61, rahandusministri 31.12.2003 määrus nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel".

Maksudeklaratsioon ESD on kehtestatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 (lisa 9). Deklaratsioon laaditakse XML-vormingus või sisestatakse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Faili struktuur

SMS § 6
lõike 1
punkt
Isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik (lg 11 – vald või linn) Seadus, mille alusel makstakse tasu või toetust SM maksja ESD kood SM määr SM baas
eurodes
1 Üks Eestis elav ja alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kellele makstakse ema vanemahüvitist, jagatavat vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel Sotsiaalkindlustusamet
(SKA)
611 20 584
11 Üks Eestis elav mittetöötav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, ja kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 21 alusel lasterikka pere toetust, või toetuse mittemaksmisel isik, kes on esitanud SKA-le taotluse, et riik maksaks tema eest sotsiaalmaksu SKA 6111 33 584
2 Välisteenistuse seaduse § 67 ja ATS § 46 alusel abikaasatasu saav isik Välisteenistuse seaduse § 67, ATS § 46 Välisministeerium, lähetajaministeerium või selle valitsemisala ametiasutus 612 33 Tasu
summa
21 Rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni lähetatud ametniku või tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik Kaitseministeerium 6121 33 584
22 Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik Vabariigi Presidendi Kantselei 6122 33 584
3 Ajateenija või asendusteenistuja Kaitseministeerium 613 33 584
31 Isik, kellel on aja-, reserv- või asendusteenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus (al 01.04.2013) Kaitseministeerium 6131 13 584
32 Välisriiki lähetatud tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa pensioni (al 01.04.2013) ega ole osalise või puuduva töövõimega isik Kaitseministeerium,
Kaitseliit
6132 13 584
33 Ajateenistuse lõpetanud isik Kaitseministeerium 6132 13 584
4 Kehtetu
5 Töötaja, kes saab töövõimetuspensioni või on osalise või puuduva töövõimega isik Töötukassa 615 20 584
6 Töötu toetust saav isik Töötukassa 616 13 584
61 Töötuna arvele võetud isik Töötukassa 6161 13 584
7 Tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei saa pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik Töötukassa 617 33 584
8 Ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last Ravikindlustuse seaduse § 5 SKA 618 13 584
9 Sotsiaaltoetust saav isik Sotsiaalhoolekande seaduse § 140 SKA 619 13 584
10 Üks Eestis elav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last ja kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 21 alusel lasterikka pere toetust, või toetuse mittemaksmisel isik, kes on esitanud SKA-le taotluse, et riik maksaks tema eest sotsiaalmaksu Perehüvitiste seaduse § 21 SKA 6110 33 Toetuse
summa
11 Tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalev isik Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-d 13, 15, 17 Töötukassa 6211 13 584
13 Isik, kellele on määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus Päästeteenistuse seaduse § 19 Siseministeerium 6213 13 584
14 Doktoranditoetust saav isik
(al. 01.09.2015)
Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 Haridus- ja Teadusministeerium 6114 33 Toetuse
summa
15 Eestis elav mittetöötav rahvusvahelise kaitse saaja, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 tähenduses ja ei saa Eestis määratud riiklikku pensioni 619 13 584
lg 11 Isik, kellele makstakse toetust puudega isiku hooldamise eest või puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega saa pensioni Sotsiaalhoolekande seaduse § 26 Valla- või linnavalitsus 620 33 584
lg 11 Vabakutseline loovisik, kellele makstakse loometoetust Loovisikute ja loomeliitude seaduse
§-d 18 ja 19
Loomeliit 721 33 584
§ 61 FIE abikaasa FIE 810 33 584

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 12 kohaselt maksab loomeliit sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse §-de 18 ja 19 alusel.

Vabakutselise loovisiku kohta peab sotsiaalmaksu arvestust ja täidab maksudeklaratsiooni vormi ESD sellele isikule loometoetust maksev loomeliit.

Loomeliit maksab loometoetuse saava loovisiku eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis 2022. aastal on 584 eurot. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu.

Kui loomeliidul on kohustus maksta loovisiku eest sotsiaalmaksu terve kuu eest, siis arvestatakse sotsiaalmaksu 584 eurolt maksumääraga 33% ehk 192,72 eurot, olenemata isikule makstava loometoetuse suurusest. Kalendrikuu eest, mille kestel isikul algab või lõpeb loometoetuse saamise õigus, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on loomeliidul kohustus sotsiaalmaksu maksta. Maksudeklaratsioonil ESD näidatakse sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev. Näiteks, kui märtsikuus on isikul tekkinud õigus saada loometoetust 17. märtsist (15 päeva), siis arvutatakse sotsiaalmaksu järgnevalt: 584 ÷ 31 × 15 × 33% = 93,25 eurot (sotsiaalmaks arvestatakse eurodes sendi täpsusega).

Juhul kui vabakutseline loovisik kuulub mitmesse loomeliitu ja saab neist kõigist loometoetust, siis iga loomeliit maksab loovisiku eest sotsiaalmaksu vastavalt SMS § 6 lõikes 2 sätestatule 584 eurolt, olenemata liidu poolt makstava loometoetuse suurusest.

Loomeliit on kohustatud:

  • arvutama iga kuu loometoetust saavate vabakutseliste loovisikute kohta sotsiaalmaksu,
  • kandma selle üle järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning
  • esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (vorm ESD).

Samuti on loomeliit kohustatud andma isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 12 alusel, tõendi arvestatud sotsiaalmaksu kohta (vorm TSM), kui isik seda nõuab.

Sotsiaalmaksu deklaratsioon ESD täidetakse käsitsi e-MTAs või esitatakse e-MTA kaudu elektrooniliselt XML-vormingus. Deklaratsiooni koostamisel tuleb näidata loovisiku puhul sotsiaalmaksu erijuhu tunnuseks (kood 9050) 721.
 

 Kiirelt kätte

Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja saab taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust.

Sotsiaalmaksusoodustust saab taotleda, kui:

  • tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
  • töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;
  • töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töötamise registris peab olema registreeritud õige töötamise liik). Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa.

Töötajal tuleb tööandjale tõendada, et ta on vähenenud töövõimega isik, esitades Töötukassa otsuse osalise või puuduva töövõime kohta või Sotsiaalkindlustusameti väljastatud pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi (töövõimetuspension) ja tähtaja kohta.

Tööandja esitab Töötukassale sotsiaalmaksu tasumiseks taotluse (DOC), mille vorm on saadaval Töötukassa kodulehel. Taotlus on vaja esitada üks kord ühe tuvastatud püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime perioodi kohta ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Kui vähenenud töövõimega isik on töösuhtes mitme tööandjaga, siis on õigus sotsiaalmaksu soodustust taotleda sellel tööandjal, kes arvestab töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest Töötukassa maksab sotsiaalmaksu.

Sotsiaalmaksukohustuse tekkimise päevaks loetakse Töötukassale taotluse esitamise päeva, kuid kohustuse tekkimise päev ei saa olla varasem töötajal osalise või puuduva töövõime tuvastamise päevast või tema kohta töötamise registrisse kantud töötamise alustamise päevast. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt.
 

Osalise töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu deklareerimine

Töötukassa maksab tööandja taotluse alusel vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu kehtestatud kuumääralt (2022. aastal 584 eurolt, ehk sotsiaalmaks 192,72 eurot).Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu tasu osalt, mis ületab Töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära (SMS § 6 lg 3).

Sotsiaalmaksusoodustuse kasutamiseks deklareerib tööandja oma maksudeklaratsiooni vormi TSD lisas 1 koodi 1070 all vähenenud töövõimega töötajale maksustamisperioodil makstud tasu osa, millelt maksab töötaja eest sotsiaalmaksu Töötukassa. Kui töötasu on väiksem summast, millelt maksab sotsiaalmaksu Töötukassa, siis koodil 1070 näidatakse töötajale makstud töötasu (vt näidet 4).

Koodil 1070 näidatud summa võrra väheneb koodil 1060 deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse summa, millelt arvutatakse koodil 1100 tööandja tasumisele kuuluv sotsiaalmaks: kood 1100 = (kood 1060 – kood 1070) × 33%.

Kui Töötukassa kohustus maksta isiku eest sotsiaalmaksu tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on Töötukassal kohustus sotsiaalmaksu maksta (vt näidet 1 ja näidet 5).

Näited

Osalise töövõimega isikuga töösuhte alguse kuupäev (töötamise registris ja töötukassale esitatavas taotluses) on 1. august 2021.

Tööandja esitab töötukassale sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. augustil, seega töötukassa sotsiaalmaksu kohustus tekib alates 10. augustist. Töötukassa poolt augusti eest maksmisele kuuluv sotsiaalmaks arvutatakse proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on töötukassal kohustus sotsiaalmaksu maksta:
584 ÷ 31 × 22 = 414,45 × 33% = 136,77 eurot.

Töötajale on arvestatud augusti eest töötasu 600 eurot. Töötasu makstakse välja 5. septembril ja deklareeritakse septembri TSD (esitamise tähtaeg 10. oktoober) lisal 1, kus lisaks töötasu brutosummale (kood 1060) 600 eurot deklareerib tööandja koodi 1070 all summa 414,45 eurot ehk palga osa, millelt maksab sotsiaalmaksu töötukassa. Kui deklaratsioon täidetakse e-MTAs, siis Maksu- ja Tolliameti süsteem arvutab deklareeritud andmete alusel sotsiaalmaksu:

Kood 1020 VM liik 10;
Kood 1030 VM summa 600 eurot;
Kood 1060 = Kood 1030 = 600 eurot;
Kood 1070 = 414,45 eurot;
Kood 1100 = (kood 1060 – kood 1070) × 33% = (600 – 414,45) × 33% = 61,23 eurot.

Töövõimetuspensioni saava töötaja töötasu on 600 eurot kuus. Töötukassale on ühekordne taotlus sotsiaalmaksu maksmiseks selle töötaja eest esitatud 2. juulil. Töötaja on puhkusel 1. septembrist kuni 30. septembrini. Septembris makstakse töötajale välja augusti töötasu 600 eurot ja septembri puhkuseraha 600 eurot, kokku 1200 eurot.

TSD septembri eest lisa 1:

Kood 1030 = kood 1060 = 1200 eurot;
Kood 1070 = 584 + 584* = 1168 eurot;
Sotsiaalmaks kood 1100 = (1200 – 1168) × 33%= 10,56 eurot.

* Tööandjal on õigus kasutada septembris sotsiaalmaksusoodustust kahekordses määras, kuna puhkusetasu makstakse välja septembris ning oktoobris töötajale väljamakset ei tehta.

Kui töötaja puhkab näiteks 16. augustist kuni 14. septembrini ning saab septembri puhkusepäevade eest 300 eurot puhkuseraha augustis, aga tasu septembris töötatud päevade eest 300 eurot saab oktoobris, siis saab poole sotsiaalmaksusoodustusest kasutada augustis ja teise poole oktoobris.

Kui töötaja, kelle eest maksab sotsiaalmaksu töötukassa, on terve kuu tasustamata puhkusel või haige, st selle kuu eest talle töötasu ei maksta ja tema eest sotsiaalmaksu ei arvestata, siis tööandjal ei ole õigust vähendada selle võrra oma teiste kuude sotsiaalmaksu kohustust.

Töötaja töötab osalise tööajaga ja saab töötasu 300 eurot kuus.
Tööandja esitas töötukassale ühekordse taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu tasumiseks. Tööandja ise sotsiaalmaksu selle töötaja töötasult ei maksa. Vormi TSD lisas 1 näidatakse: kood 1030 = kood 1060 = 300 eurot ja kood 1070 = 300 eurot, selle tulemusena sotsiaalmaks koodil 1100 = 0.

Koodil 1070 deklareeritav summa ei tohi olla tegeliku väljamakse summast suurem (kuigi töötukassa maksab sotsiaalmaksu 584 eurolt)!

Selle kohta on rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 kinnitatud TSD lisa 1 täitmise korra punktis 10 (PDF) kirjas: „Koodil 1070 näidatakse osalise või puuduva töövõimega isikust töötajale maksustamisperioodil makstud tasu osa, millelt tööandja esitatud taotluse alusel maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa ja mille võrra vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu (SMS § 6 lõige 3). Kui osalise või puuduva töövõimega isikule makstud töötasu on väiksem summast, millelt maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa, siis koodil 1070 näidatakse töötajale makstud töötasu."

Kui töötukassa kohustus maksta sotsiaalmaksu isiku eest lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on riigil kohustus sotsiaalmaksu maksta.

Vähenenud töövõimega töötaja, kelle eest maksab sotsiaalmaksu töötukassa, koondatakse töölt. Töösuhte viimaseks päevaks on 17. detsember (töötamise registris töötamise lõpukuupäeva kanne). Töötukassa maksab viimase sotsiaalmaksu proportsionaalselt detsembris töötatud päevade arvuga:
584 ÷ 31 × 17 = 320,26 × 33% = 105,69 eurot.

Viimaseks kuuks, millal tööandja saab kasutada SMS §-s 6 ette nähtud soodustust, on töötajale viimase sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse ehk lõpparve maksmise kuu. Detsembris makstakse välja novembri töötasu 600 eurot ja lõpparve 330 eurot kogusummas 930 eurot, seega on tööandjal õigus vähendada detsembris isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset (töötasu + lõpparve) summa võrra, millelt maksab sotsiaalmaksu töötukassa kahe kuu (november ja detsembri 17 päeva) eest:
detsembri TSD lisa 1 kood 1030 = kood 1060 = 930 eurot;
kood 1070 = 904,26 eurot (584 + 320,26);
Tööandja sotsiaalmaks kood 1100 = (930 – 904,26) × 33% = 8,49 eurot.

Töötukassa maksab vähenenud töövõimega isiku eest tööandja ühekordse taotluse olemasolul sotsiaalmaksu arvestusperioodil kehtiva sotsiaalmaksu kuumäära alusel. Seega, kuna detsembris 2020 kehtis sotsiaalmaksu kuumäär 540 eurot, siis töötukassa maksab 2020. a detsembrikuu eest sotsiaalmaksu 540 eurolt. Jaanuaris 2021 on sotsiaalmaksu kuumäär 584 eurot, seega Töötukassa maksab arvestusperioodi jaanuar 2021 eest sotsiaalmaksu 584 eurolt.

Tööandja võtab soodustuse arvesse siis, kui töötasu välja makstakse, lähtudes sellest kuumäärast, millelt töötukassa on arvestusperioodi eest sotsiaalmaksu maksnud, täites vormi TSD lisal 1 koodi 1070. Tööandja peab igat kuud eraldi vaatama, st kui näiteks makstakse korraga välja mitme kuu töötasu, siis soodustus liidetakse kokku selle järgi, millised kuumäärad konkreetsetel arvestusperioodidel kehtisid. Kasutamata osa järgmistele kuudele ei kanta (arvestus iga kuu kohta eraldi). Kui konkreetse kuu töötasu brutosumma on väiksem kui kuumäär, siis saab vähendusena arvesse võtta brutosummale vastava summa.

Kui:

  • detsembrikuu tasu makstakse välja arvestusperioodi lõpus detsembris, siis on detsembrikuu kohta esitataval TSD lisal 1 koodil 1070 vähendusena võimalik näidata 540 eurot (arvestusperioodil detsember 2020 kehtinud sotsiaalmaksu kuumäär);
  • detsembrikuu tasu makstakse välja järgmise kuu algul jaanuaris 2021, siis on jaanuarikuu kohta esitataval TSD lisal 1 koodil 1070 vähendusena võimalik näidata 540 eurot (arvestusperioodil detsember 2020 kehtinud sotsiaalmaksu kuumäär);
  • detsembrikuu tasu makstakse välja hilinemisega märtsis 2021, siis on märtsikuu kohta esitataval TSD lisal 1 koodil 1070 vähendusena võimalik näidata 540 eurot detsembrikuu eest (arvestusperioodil detsember 2020 kehtinud sotsiaalmaksu kuumäär). Kui näiteks märtsis makstakse välja lisaks detsembrikuu tasule ka jaanuari- ja veebruarikuu töötasu, siis liidetakse koodile 1070 kokku kõikide nende kuude soodustused, milliste kuude töötasu korraga välja maksti.
    Näiteks kui 2020. a detsembrikuu tasu on 584 eurot, jaanuari 2021 tasu on 300 eurot, veebruari tasu 600 eurot ja töötasu makstakse välja korraga märtsis 2021. a kogusummas 1484 eurot, siis märtsikuu TSD lisa 1 koodile 1070 saab vähendusena näidata 540 (detsembri eest) + 300 (jaanuari eest, NB! brutosumma oli väiksem kui jaanuaris kehtiv sotsiaalmaksu kuumäär) + 584 (veebruari eest) ehk kokku 1424 eurot ning sotsiaalmaksukohustus tekib tööandjal 60 eurolt.
  • jaanuarikuu tasu makstakse välja jaanuaris – jaanuarikuu TSD lisal 1 koodil 1070 näidatakse 584 eurot;
  • jaanuarikuu tasu makstakse välja veebruaris – veebruarikuu TSD lisal 1 koodil 1070 näidatakse 584 eurot.

Seega, kui vähenenud töövõimega isiku detsembrikuu tasu maksti välja jaanuaris, siis jaanuarikuu TSD lisal 1 (deklaratsiooni esitamise tähtaeg 10.02) koodil 1070 saab vähendusena deklareerida selle kuumäära, millelt riik sotsiaalmaksu detsembrikuu eest maksis, seega mitte rohkem kui 540 eurot. Esimest korda saab vähendusena koodil 1070 näidata 584 eurot jaanuarikuu 2021 eest makstavale tasule, kui see välja makstakse.

Tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma, kui:

  1. töötaja saab riiklikku pensioni;
  2. töötaja kasvatab alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19-aastast last;
  3. töötaja on õpilane või üliõpilane;
  4. töötaja on olnud enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel;
  5. töötaja on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad);
  6. töötaja on terve kuu töölt ära järgmistel juhtudel:
  • ta kasutab puhkust (sh rasedus- ja sünnituspuhkus), välja arvatud tasustamata puhkust poolte kokkuleppel;
  • ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses;
  • ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
  • ta osaleb streigis;
  • ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel.

Töötuna arveloleku ajal on lubatud teha ajutist tööd kuni kaheksa kalendripäeva kuus (nn tööamps). Tööandja peab tavalisel viisil sõlmima isikuga töölepingu, töötamise registris töötamise vormistama, tasuma ja deklareerima maksudeklaratsioonil TSD tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kinnipeetud tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse).

Tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööampsude puhul on sama, mis tavalise töötamise puhul.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tööandjal tekkida juhul, kui ta sõlmib töötuna arvel oleva isikuga tööampsude tegemiseks ajutise töölepingu kestvusega kuni kaheksa päeva ning maksab talle selle töö eest töötasu, mis on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.

Näited
  1. Töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 233,60 eurot. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassumma ehk sotsiaalmaksu kuumäär päeva kohta on 18 eurot, seega 8 päeva eest 144 eurot (540 eurot ÷ 30 päeva × 8 päeva, alus: sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3), mis on tegelikust tasust väiksem, seega tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult ehk 233,60 eurolt 33% ehk 77,09 eurot.
  2. Töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 100 eurot. Tegelik töötasu on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassummast 144 eurost väiksem, seega tööandja deklareerib sotsiaalmaksu miinimumkohustust 144 eurolt 33% ehk 47,52 eurot.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustust ei teki tööandjal töölepinguga töötaja või ametniku puhul juhul, kui on täidetud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 4 sätestatud tingimused.

Muuhulgas on punktis 5 sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse tegelikult tasult kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Kui isik oli töötuna arvel vähem kui 6 kuud, siis antud maksusoodustus ei kohaldu ning sotsiaalmaksu arvestus käib näidete 1 või 2 kohaselt.
 

Lisainfo

Alates 01.01.2021 kuni 31.12.2022 peab tööandja maksma töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 2. kuni 5. kalendripäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122. Alates haiguse, vigastuse või karantiini 6. päevast maksab hüvitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule (vt lähemalt Haigekassa kodulehelt). Täpsem info haigekassa töövõimetushüvitiste kohta Haigekassa kodulehelt. Ajutine kord kehtib 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2022. aasta 31. detsembrini väljastatud haiguslehtedele.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga TTOS §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse teise kuni viienda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samuti ei maksustata SMS §-s 3 nimetatud summasid töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2). Seega kuigi TTOS § 122 kohustab tööandjat maksma töötajale vaid 70% töötaja keskmisest töötasust, on tööandjal soovi korral õigus maksta töötajale 2.–5. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Kuna TTOS laieneb juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle, seaduses ei välistata § 122 rakendamist (s.t haigushüvitise maksmist) kõnealuste isikute puhul ning kuna SMSi kohaselt on TTOSi alusel makstav hüvitis maksuvaba, siis on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et ka juhatuse liikmele makstav haigushüvitis on SMS § 3 p 3 alusel maksuvaba tema keskmise tasu ulatuses.

Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal haigushüvitise maksmise kohustust. Väljamakse maksustatakse nagu VÕS lepingu tasu.

Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.

Tööandja haigushüvitis 2. kuni 5. päeva eest deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24 piirmäära ulatuses (ainult tulumaks). Piirmäära ületav osa maksustatakse nagu vastava väljamakse liigi tasu (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23); vt lisal 1 deklareerimise näidet 6.

TSD lisal 2 mitteresidendist töötaja puhul piirmäära ulatuses deklareeritakse väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.

Näited
  • Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja TSD-l on väljamakse liik 24.
  • Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik 24.
  • Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
  • Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.


Tallinna linna poolt perioodil 01.09.2021–31.05.2022 haiguslehele jäänud tallinlastele makstav toetus esimese haiguspäeva eest on saajale maksuvaba ega ole käsitletav tööandja haigushüvitisena.

 Lisainfo

Esimese haiguspäeva toetus

Tallinna linna veebileht

Selgitame lähemalt hooldajatoetuse saajate eest linna- ja vallavalitsuste poolt sotsiaalmaksu arvestamise ja deklareerimise korda (sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 11).

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 11 kohaselt maksab vald või linn sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:

  1. hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik või
  2. hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

Sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003. a määrusega nr 113Korra § 21 kohaselt peab hooldajatoetuse saaja osas sotsiaalmaksu arvestust ja täidab maksudeklaratsiooni vormi ESD sellele isikule hooldajatoetust maksev valla- või linnavalitsus.

Vallal või linnal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest järgmistel juhtudel:

  • kui valla- või linnavalitsusel on teave, et hooldajatoetuse saaja vastab samaaegselt SMS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele, st et nimetatud isiku eest maksab samaaegselt sotsiaalmaksu riik. Teabe allikaks võib olla kirjalik kinnitus toetuse saajalt mõne SMS § 6 lg 1 punkti alla kvalifitseerumise kohta või ka muudest allikatest saadud vastav teave (nt andmed isikute kohta, kes kasvatavad alla 3aastast last, mistõttu maksab nende eest sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusamet).
  • kui hooldajatoetuse saaja töötab. SMS mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest.
  • kui hooldajatoetuse saaja saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama pensioni saamisest.

Vald või linn maksab hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt (2022. aastal on sotsiaalmaksu kuumääraks 584 eurot). Kui vallal või linnal on kohustus maksta hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu terve kuu eest, siis arvestatakse sotsiaalmaksu 584 eurolt maksumääraga 33% ehk 192,72 eurot, olenemata isikule makstava hooldajatoetuse suurusest. Kalendrikuu eest, mille kestel isikul algab või lõpeb hooldajatoetuse saamise õigus, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on vallal või linnal kohustus sotsiaalmaksu maksta. Antud juhul näidatakse deklaratsioonil ESD valla- või linnapoolse sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev.

Näide

Kui aprillikuus on isikul tekkinud õigus saada hooldajatoetust 15. aprillist (16 päeva), siis arvutatakse sotsiaalmaksu järgnevalt:
584 ÷ 30 × 16 × 33% = 102,78 eurot (sotsiaalmaks arvestatakse eurodes sendi täpsusega).

Seadus ei tee vahet, kas hooldajatoetust makstakse ühe või mitme isiku hooldajale, seega tuleb sotsiaalmaks tasuda kuumääralt olenemata hooldatavate arvust. Kui aga hooldajatoetust makstakse kahe erineva kohaliku omavalitsuse poolt, siis iga kohalik omavalitsus peab maksma sellise hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt.

Valla- või linnavalitsus on kohustatud arvutama aruandekuul iga isiku kohta maksmisele kuuluva sotsiaalmaksu, selle üle kandma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksudeklaratsiooni ESD. Samuti on vald ja linn kohustatud andma isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tema nõudmisel tõendi arvestatud sotsiaalmaksu kohta (vorm TSM).

Maksudeklaratsioon ESD esitatakse elektrooniliselt e-teenuste keskkonnas e-MTA. Elektroonilise deklaratsiooni ESD faili struktuur

  • Volikogu liikmed

KOKS § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub volikogu pädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine ja p 22 kohaselt – volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine.


Tasu maksustamine

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lõikes 3 nimetatud isik, sealhulgas on seal nimetatud KOV üksuse volikogu liige (ATS § 2 lg 3 p 9).

Volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui volikogu liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

Kindlustatuks loetakse töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras (TKindlS § 3 lg 1.)

Kindlustatuks ei loeta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liiget (TKindlS § 3 lg 2 p 4).

Eeltoodust lähtudes ei kuulu volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu (sh volikogu esimehe või aseesimehe palk) töötuskindlustusmaksega maksustamisele.

Volikogu liikmele tehtud väljamaksed deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 väljamakseliigi (kood 1020) 13 all.


Hüvitise maksustamine

Hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksetega. Kui hüvitis on maksustatav erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 alusel, siis makstakse hüvitiselt sotsiaalmaksu SMS § 2 lg 1 p 7 alusel. Ilma kulutust tõendava dokumendita makstavat hüvitist maksustatakse sarnaselt tasu maksustamisega.
 

  • Valla- või linnavalitsuse (edaspidi valitsus) liikmed

Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.

KOKS § 22 lg 1 p 19 kohaselt kuulub volikogu pädevusse vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine.

KOKS § 49 lg 42 kohaselt võib volikogu otsusel valitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

Seega võivad valitsuse liikmed olla palgalised ja mittepalgalised. Palgalised valitsuse liikmed saavad palka valitsuse liikmena volikogu poolt määratud suuruses. Mittepalgaline valitsuse liige kinnitatakse volikogu poolt valitsuse liikmeks ja talle võidakse maksta valitsuse liikme kohustuste täitmise eest hüvitist.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt loetakse ametnikuks selle seaduse tähenduses ka ATS § 2 lg 3 nimetatud isikud, sealhulgas on seal nimetatud valla- või linnavalitsuse liiget (ATS § 2 lg 3 p 10) ja osavalla- või linnaosavanemat (ATS § 2 lg 3 p 11).

Valitsuse liikmele makstav tasu (palk või hüvitis) maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui valitsuse liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 3 lg 1 kohaselt loetakse kindlustatuks valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Eeltoodust lähtudes kuulub valitsuse liikmele valitsuse tööst osavõtu eest makstav tasu (palk või hüvitis) maksustamisele töötuskindlustusmaksetega.

Hüvitis maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega vaid juhul, kui tegemist ei ole ülesannete täitmisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamisega.
 

  • Volikogu või valitsuse komisjonide töös osalevate teiste isikute tasude maksustamine

KOKS § 47 „Volikogu komisjonid“ lõike 1 kohaselt võib volikogu moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord valla või linna põhimääruses.

KOKS § 49 lg 11 kohaselt kehtestab volikogu valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused.

Volikogu poolt määratud tasusid, mida makstakse komisjonide tööst osavõtu eest teistele komisjoni liikmetele, kes ei ole ametnikud SMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 9 alusel kui õigusakti (volikogu määrus) alusel töö tegemise eest makstav tasu ja kogumispensioni maksega (kui komisjoni liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lõike 1 alusel.

Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis ei ole sellise tegevuse osas komisjoni liige töötuskindlustusega kindlustatuks, kuna TKindlS määratleb kindlustatu mõiste üheselt, ja sellisele komisjoni liikmele tehtavad väljamaksed ei kuulu maksustamisele töötuskindlustusmaksetega. Selliseks isikuks võib olla näiteks sama valla või linna õpetaja, arst või muu äri- või mittetulundusühingu töötaja jms.
 

  • Volikogu või valitsuse liikmetele makstud tasult tulumaksu kinnipidamine ja maksudeklaratsiooni vormil TSD deklareerimine

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka ATS § 2 lõikes 3 nimetatud isik ehk muuhulgas KOV üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele, osavalla- või linnaosavanemale volikogu, valitsuse või nende komisjonide tööst osavõtu eest makstud tasu (palk või hüvitis) maksustatakse tulumaksuga TuMS § 13 lg 1 alusel väljamakse tegemise kuul maksu kinnipidamise teel TuMS § 41 punkti 1 alusel.

Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis temale KOV üksuse õigusakti alusel makstavalt tasult peetakse tulumaks kinni TuMS § 41 punkti 13 alusel.

Kõik eelnimetatud väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 1 väljamakse liigi koodi 10 all.

Viimati uuendatud 01.04.2022

Kas sellest lehest oli abi?