Tollistaatus

Tollistaatusega määratakse kauba maksustamine, kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamine ja tolliformaalsuste teostamine, vastavalt sellele, kas tegemist on Eesti või välisriigi kaubaga. Eesti kaup kaotab Eesti kauba tollistaatuse, kui see viiakse tolliterritooriumilt välja. Kauba tollistaatuse muutumisega ei muutu kauba päritolu.

Liidu kauba tollistaatus

Euroopa Liidu ühtse turu demokraatia on rajatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise põhimõttele ja liidu kauba tollistaatuse mõiste on eespool nimetatuga tihedalt seotud. Vastavalt liidu tolliseadustiku (LTS) art 153 lõikes 1 toodud liidu kauba tollistaatusega kaubale lähenemise printsiibile käsitletakse liidu tolliterritooriumil asuvat kaupa liidu kaubana, kui ei ole kindlaks tehtud, et sellel ei ole liidu staatust.

Liidu kaup on kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla (LTS art 5 lg 23):

a) täielikult liidu tolliterritooriumil saadud kaup, mis ei hõlma väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt imporditud kaupa;

b) väljastpoolt liidu tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt liidu territooriumile toodud ja vabasse ringlusse lubatud kaup;

c) ainult punktis b osutatud kaubast või punktides a ja b osutatud kaubast liidu tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup.

Liidu kaubast saab liiduväline kaup järgmistel juhtudel (LTS art 154):

  • kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja ning sisetransiidiprotseduuri ei kohaldata;
  • kui kaup on suunatud välistransiidiprotseduurile, ladustamisprotseduurile või seestöötlemisprotseduurile;
  • kui kaup on suunatud lõppkasutusprotseduurile ja sellele järgnevalt loovutatud riigile või kui kaup hävitatakse ja järele jäävad jäätmed;
  • kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist.


Liidu kaupa võib viia liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks järgmistel juhtudel (LTS art 155 lg 2, DA art 119 lg 2):

  • kaupa veetakse õhuteed pidi ja see on peale või ümber laaditud liidu lennujaamas saatmiseks liidu teise lennujaama, tingimusel et vedu toimub liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel;

  • kaupa veetakse meritsi liidu sadamate vahel regulaarlaevaliinidel;

  • kaupa veetakse raudteed pidi läbi kolmanda riigi, mis on ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriik, liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel ja selline võimalus on sätestatud rahvusvahelises kokkuleppes.

Liidu kaupa võib viia liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks järgmistel juhtudel, kui selle kauba liidu tollistaatus on tõendatud (DA art 119 lg 3):

  • kaup on toodud meritsi või õhuteed pidi;

  • kaup on toodud liidu territooriumi ühest punktist teise läbi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva territooriumi liikmesriigis väljaantud ühtse veodokumendi alusel;

  • kaup, mis on toodud liidu tolliterritooriumi ühest punktist teise läbi väljaspool liidu tolliterritooriumi asuva territooriumi ja mis on väljaspool liidu tolliterritooriumi ümber laaditud mõnele muule transpordivahendile kui see, millele see algselt laaditi, ja mille jaoks on välja antud uus, väljaspool liidu tolliterritooriumi toimuvat vedu hõlmav veodokument, tingimusel et uus dokument esitatakse koos ühtse originaalveodokumendi koopiaga;

  • mootorsõidukid, mis on registreeritud liikmesriigis, kuid mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud;

  • pakendid, kaubaalused ja muu sarnane varustus (välja arvatud konteinerid), mis kuuluvad isikule, kelle asukoht on liidu tolliterritooriumil, ja mida kasutatakse sellise kauba vedamisel, mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud;

  • reisija pagasis olev kaup, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ning mis on ajutiselt liidu tolliterritooriumilt välja viidud ja seejärel uuesti sisse toodud.

NäiTED 
  • Raudtee kaubavedu Poolast läbi Venemaa ja tagasi liidu territooriumile. Vastavalt vormistatud veodokument võib olla ühtseks veolepinguks.
  • Laevavedu Soomest Eestisse mitteregulaarlaevaliinil. Merd loetakse kolmandaks riigiks. Vastavalt vormistatud kauba laevamanifest võib olla ühtseks veolepinguks.

Liidu kauba tollistaatust tõendavaid dokumente, ega tollistaatuse tõendamise reegleid ei saa kohaldada kaupade korral, mille puhul ekspordiformaalsused on täidetud või mis on suunatud välistöötlemisprotseduurile (RA art 199 lg 6).

Liidu kauba tollistaatust tõendavate dokumentide kinnitamine tollis

Kui liidu kauba tollistaatuse tõendid T2L/T2LF dokument, kaubaarve ja transpordidokument või laevandusettevõtja manifest kinnitatakse tollis, siis sisaldab kinnitusmärge:

  • tolliasutuse templit
  • tolliametniku allkirja
  • dokumendi registreerimisnumbrit
  • kuupäeva

T2L dokumendil tehakse kinnitusmärked dokumendi lahtrisse „C“ (lähtetolliasutuse märkmed).

Liidu kauba tollistaatuse tõendamine volitatud väljastaja poolt ja luba koostada „järgmise päeva manifest“

  • Liidu kauba tollistaatuse tõendamine volitatud väljastaja poolt (ÜDA art 55 (DA artiklid 128, 128a ja 128b).
  • Luba koostada "järgmise päeva manifest" (RA art 204, DA artiklid 128c ja 128d)

Toll võib anda igale liidu tolliterritooriumil asutatud isikule (edaspidi volitatud väljastaja), kes taotleb luba teha kindlaks kauba tollistaatus liidu kauba tollistaatust omava sellise kaubaga seotud arve või veodokumendi abil, mille väärtus ületab 15 000 eurot, T2L või T2LF abil või laevandusettevõtja manifesti abil, loa kasutada selliseid dokumente, ilma et need tuleks esitada pädevale tolliasutusele kinnitamiseks.

Volitatud väljastaja täidab ja allkirjastab vormi hiljemalt kauba lähetamise ajal, märgib arvele või veodokumendile või T2L dokumendi lahtrisse D tollijärelevalvet teostava tolliasutuse nime ja koodi, kuupäeva ning lisab märkuse: „Volitatud kaubasaatja”. Volitatud väljastaja paneb liidu kauba tollistaatuse tõendile tolli poolt heakskiidetud eritempliga templijälje.

Toll võib eraldi rahvusvahelistele laevandusettevõtjatele, kes vastavad DA artiklis 128d esitatud tingimustele, anda loa koostada laevandusettevõtja manifest pärast laeva lahkumist, kuid igal juhul enne laeva saabumist sihtsadamasse („järgmise päeva manifest“).

Erijuhud

  • Andorrasse, San Marinosse ja Türki, kellega on Tolliliit sõlminud koostöölepinguid, võib vajadusel väljastada T2L dokumendi liidu kauba tollistaatuse tõendamiseks. Türgi puhul võib liidu kauba tollistaatust tõendada kaupade liikumissertifikaadiga A.TR. kaupade otsetransportimise korral tolliliidu kahe osa vahel.
  • Belgia, Hispaania, Kreeka ja Poola väljastavad T2L dokumente väljatrükina oma elektroonilisest süsteemist. Väljatrükid tuleb esitada tollile liidu kauba staatuse tõendamiseks ning toll kontrollib T2L dokumentide tõesust.

    Kontrollin Hispaanias väljastatud T2L dokumentide tõesust

    Kontrollin Kreekas väljastatud T2L dokumentide tõesust

Regulaarlaevaliinide staatus ja regulaarlaevaliini loa taotlemine

Ühest Euroopa Liidu (EL) sadamast teise EL-i sadamasse laevaga veetav kaup loetakse liidu tolliterritooriumilt väljunuks ning laeva randumisel EL-i sadamasse tuleb kõikide kaupade tollistaatust tollile tõendada, nagu siseneks laev Euroopa Liitu kolmandast riigist, sest liidu kaup kaotab oma staatuse, kui kaup toimetatakse liidu tolliterritooriumilt välja.

Laevaühing, mille laevad sõidavad ainult liidu tolliterritooriumil asuvate sadamate vahel ja mille külastatavaks sadamaks ei ole ükski punkt väljaspool liidu tolliterritooriumi, võib taotleda regulaarlaevaliini luba. Luba annab laevaühingule õiguse viia kaupa liidu tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja, ilma et kauba liidu tollistaatus muutuks.

Seega regulaarlaevaliini loa olemasolul laevaliiniga veetavat kaupa ei loeta liidu tolliterritooriumilt väljunuks ning kauba liidu staatust ei ole vaja tollile tõendada. Kuid sellise laevaliiniga veetava liiduvälise staatusega kauba suhtes tuleb kohaldada tollitransiidi protseduuri.

Regulaarlaevaliini luba võib soovitada teenusepakkujale, kes veab põhiliselt liidu staatusega kaupa EL-i sadamate vahel.

Kui liinilaevandusega tegelev laevaühing soovib saada regulaarlaevaliini luba, esitab ta taotluse selle liikmesriigi tollile, mille territooriumil ühing on asutatud. Teiste asjaomaste liikmesriikide tolliasutuste nõusolekul (konsulteerimisaeg 15 päeva) võib toll väljastada regulaarlaevaliini loa.

Eesti Vabariigis väljastab regulaarlaevaliini lube Maksu- ja Tolliamet.

Regulaarlaevaliini taotluses peavad kajastuma järgmised andmed:

  • taotluse esitaja andmed (juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed);
  • koht, kus hoitakse tollialast keskset raamatupidamist või kus see on kättesaadav;
  • koht, kus dokumentatsiooni säilitatakse;
  • tolliküsimuste eest ja taotluse eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  • regulaarlaevaliini käitamisega seotud liikmesriik/-riigid, soovitavalt ka lähte-, siht- või külastatavate sadamate andmed (sadama nimi, aadress);
  • taotleja kohustus edastama otsustuspädevale tolliasutusele Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 121 lõikes 1 osutatud teabe:
    • regulaarlaevaliinil sõitvate laevade nimed;
    • sadam, kust regulaarlaevaliinil sõitev laev alustab teekonda;
    • sadamad, kus laev peatub.
  • taotleja kohustus tagama, et regulaarlaevaliini marsruudil ei tehta peatusi üheski väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvas sadamas ega liidu sadama vabatsoonis ning kaupu ei laadita merel ümber.

Toll võib taotluse alusel lubada kasutada elektroonilist transpordidokumenti tollideklaratsioonina kauba suunamiseks liidu transiidiprotseduurile. Elektrooniline transpordidokument peab sisaldama sellise deklaratsiooni andmeid ja peavad olema kättesaadavad lähtekoha ja sihtkoha tollile kauba tollijärelevalve ja protseduuri lõpetamise võimaldamiseks.

Meretranspordi korral antakse luba üksnes, kui:

  • taotleja teenindab suurt hulka reise liidu sadamate vahel;
  • taotleja tõendab, et on suuteline tagama elektroonilise veodokumendi andmete kättesaadavuse lähtetolliasutusele lähtesadamas ja sihttolliasutusele sihtsadamas ning et mõlemale tolliasutusele esitatakse ühesugused andmed.

Luba väljastatakse laevaühingule, kes:

  • on asutatud liidu tolliterritooriumil;
  • kellel puuduvad tolli- ja maksuõigusaktide tõsised või korduvad rikkumised, sealhulgas taotleja majandustegevusega seotud rasked kuriteod;
  • kohustub mitte tegema regulaarlaevaliini marsruudil peatusi sadamas, mis asub väljaspool liidu tolliterritooriumi, või liidu sadama vabatsoonis ja mitte laadima kaupa merel ümber;
  • kohustub pärast loa andmist edastama otsustuspädevale tolliasutusele järgmist teavet:
    • regulaarlaevaliinil sõitvate laevade nimed;
    • sadam, kust regulaarlaevaliinil sõitev laev alustab teekonda;
    • sadamad, kus laev peatub.

Maksu- ja Tolliamet teeb otsuse loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta mitte hiljem kui 120 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

Laevaühing on kohustatud teavitama loa väljastanud tolliasutust regulaarlaevaliiniga seotud muutustest, mis olid tingimuseks loa väljastamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013

Määrusega kehtestatakse liidu tolliseadustik

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446

Määrusega täiendatakse liidu tolliseadustikku seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447

Rakendusmäärusega nähakse ette liidu tolliseadustiku teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341

Määrusega täiendatakse liidu tolliseadustikku seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi

Viimati uuendatud 17.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?