Tervisekaitse

Eeskirjad riikidevahelisele kaubaveole, mis aitavad kaasa inimesele ohutu elukeskkonna tagamisele. Siit leiate juhised, kuidas importida või eksportida ravimeid, mis on tooteohutuse nõuded, millised sisse- ja väljaveo tingimused on kehtestatud toidukaupadele, söödale ja elusloomadele sh lemmikloomadele.

Ravimiameti eriluba nõudev kaup ning selle sisse- ja väljavedu

1. Ravimiameti sisse- või väljaveoluba nõudvate kaupade, sealhulgas ravimite, toimeainete, meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja organite ning teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ja organite (eriluba nõudva kauba) loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega nr 31.

2. Eriluba nõudva kauba sissevedu ravimiseaduse tähenduses on:
1) nimetatud kauba suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri (impordi) rakendamine või
2) nimetatud kauba toimetamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse.

3. Eriluba nõudva kauba väljavedu käesoleva seaduse tähenduses on:
1) nimetatud kauba suhtes ekspordi tolliprotseduuri (ekspordi) rakendamine või
2) nimetatud kauba toimetamine Eestist Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki.

4. Eriloaks on kõikidel lõigetes 2 ja 3 nimetatud sisse- või väljaveojuhtudel sisse- või väljaveoluba.

Õigusaktid

Ravimiseadus

Sotsiaalministri 18.02 2005. aasta määrus nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu”

Sotsiaalministri 18.05 2005. aasta määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad”

Eriluba nõudva kauba sisse- ja väljavedaja

1. Eriluba nõudvaid kaupu võib Eestisse sisse ja Eestist välja vedada:
1) ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja;
2) ravimite tootmise tegevusloa omaja oma toodangu valmistamiseks, oma toodangu ulatuses ja eraldi ravimite hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku olemasolu korral võib ta sisse ning välja vedada ka ravimeid, mille tootja ta ei ole;
3) müügiloa taotleja esindaja (võib välja vedada ravimi müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid);
4) tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja (võib välja vedada ravimeid kliinilise uuringu teostamiseks, inim- või loomset päritolu kudesid, rakke ja organeid meditsiiniliseks kasutamiseks, inimpäritolu kudesid, rakke ja organeid teadus- ja uurimistööks ning ravimeid välisabina);
5) õppe- või teadusasutus (võib välja vedada ravimeid ning inimpäritolu kudesid, rakke ja organeid teadus- ja uurimistööks);
6) hoolekandeasutus (võib välja vedada ravimeid välisabina);
7) muu juriidiline isik (võib välja vedada ravimeid teadustööks ja muul otstarbel kasutamiseks Ravimiameti eelneval nõusolekul).

2. Eriluba nõudva kauba sisseveoõigus on ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omajal, kelle loal on sellekohane eritingimus.

3. Ravimeid võib Euroopa Ühenduse välisest riigist otse Eestisse importida üksnes ravimite tootmise tegevusloa omaja.

Sisse- ja väljaveoks nõutavad eriload ning sisse- ja väljaveost teavitamine

1. Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveoks on nõutav:
1) importimisel või eksportimisel – Ravimiameti sisse- või väljaveoluba (kollane Ravimiameti blankett);
2) kauba toimetamisel Eestist Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või vastupidi, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaupade korral – Ravimiameti teavitamine.

2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- või väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba.
Sisseveol on nõutav roosa Ravimiameti blankett, väljaveol roheline Ravimiameti blankett.

3. Meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude, organite ja teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ning organite sisse- ja väljaveol on Ravimiameti sisse- või väljaveoluba nõutav lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel.

4. Ravimiameti teavitamine lõike 5 alusel kehtestatud korras peab toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval pärast kauba sisse- või väljaveo toimumist.

5. Sotsiaalminister kehtestab määrusega Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja korra ning erilubade vormid, sealhulgas tingimused, mille korral on meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatava inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ning organite sisse- või väljaveoks nõutav Ravimiameti eriluba või Ravimiameti teavitamine.

Erisused eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveol

1. Sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ja Eesti kaitseväe meditsiinisõidukite ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad ravimid.

2. Kui eriluba nõudvaid kaupu nende kasutamiseks päästetöödel veavad sisse ja välja päästemeeskonnad, ei ole nõutav eriloa olemasolu.

3. Eriluba nõudvate kaupade väljaveol Eesti päästemeeskonna poolt, sealhulgas kui see toimub õppuste raames, peab Päästeamet viivitamatult pärast kaasavõetavate eriluba nõudvate kaupade komplekteerimist esitama Ravimiametile nimetatud kaupade nimekirja. 30 päeva jooksul, alates päästemeeskonna naasmisest Eestisse, peab Päästeamet esitama Ravimiametile taassisseveetud eriluba nõudvate kaupade nimekirja.

4. Kui eriluba nõudvaid kaupu veab sisse välisriigi päästemeeskond, peab tal kaasas olema päästemeeskonna juhi kinnitatud eriluba nõudvate kaupade nimekiri, mis tuleb nõudmisel esitada Ravimiametile. Päästeamet teavitab Ravimiametit välisriigi päästemeeskonna saabumisest Eestisse.

5. Eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveol Eesti kaitseväe poolt kohaldatakse lõigetes 2–4 sätestatut, arvestades kaitseväe korraldusest tulenevaid erisusi.

Müügiloata ravimite sissevedu ja kasutamine

1. Müügiloata ravimeid võib sisse vedada ja kasutada Ravimiameti väljastatud ühekordse sisseveoloa ja kasutamisloa alusel. Luba väljastatakse ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud kirjalikul taotlusel tema poolt ravitava inimese või looma raviks.

2. Ravimi väljakirjutamise õigust omav arst esitab müügiloata ravimi kasutamiseks Ravimiametile taotluse apteegi kaudu. Veterinaararst esitab taotluse veterinaarravimite hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu.

3. Ravimiamet kontrollib taotleja esitatud andmeid ja dokumente ning teeb otsuse müügiloata ravimi kasutamise õigustatuse kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Ravimiamet teavitab taotlejat oma otsusest.

4. Müügiloata ravimi kasutamine ei ole õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja ei ole esitanud nõuetele vastavat taotlust;
2) Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud;
3) ravimi kasutamine võib olla ohtlik inimese või looma tervisele;
4) ravimi kasutamine raviks ei ole meditsiiniliselt põhjendatud;
5) taotleja esitab teadlikult valeandmeid.

5. Kui Ravimiameti hinnangul on müügiloata ravimi kasutamine õigustatud, väljastab Ravimiamet ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale tema poolt esitatud taotluse alusel sisseveoloa ja kasutamisloa.

6. Müügiloata ravimi sisseveoks ja kasutamiseks loa andmine ei vabasta taotluse esitanud arsti ning ravimi tootjat vastutusest ravimi eesmärgipärase kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.

7. Kui puuduvad sama toimega ja müügiloaga ravimid või need ei ole kättesaadavad, võib Ravimiamet lisaks lõikes 1 nimetatule anda loa sisse vedada ja kasutada:
1) müügiloata ravimeid arstide erialaorganisatsiooni taotluse alusel taotluses nimetatud diagnoosi puhul;
2) müügiloata antidoote;
3) müügiloata ravimeid kasutamiseks riiklike programmide raames.

8. Lisaks lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda loa müügiloata ravimite sisseveoks ja kasutamiseks ka:
1) hädaolukorras hädaolukorraks valmisoleku seaduse (RT I 2000, 95, 613; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 26, 173; 54, 390) tähenduses;
2) eriolukorra väljakuulutamise korral eriolukorra seaduse (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598; 2002, 57, 354; 61, 375; 63, 387) alusel;
3) riiklike programmide tarvis.

Ravimid isiklikuks tarbimiseks

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis.

Jaemüügipakendi suurused on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 100 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 120 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut
     

Ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi, suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia, välja arvatud järgmistes lõigetes toodud juhtudel. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib reisi jaoks kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses.

Kui isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võib ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks. Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Ravimiameti poolt väljastatud tunnistus.

Isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni konventsiooniosalises riigis, peab iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus.

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülalnimetatud koguseid, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks.

Meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja organite sisse- ja väljaveoks ei ole nõutav Ravimiameti eriluba ega teavitamine, kui:

  • nimetatud kaupu ei kasutata raviotstarbel või ravimpreparaatide valmistamiseks
  • nimetatud kaupade kogus ühes katsutis või viaalis ei ületa 20 milliliitrit või üldkogusena ühes saadetises 1 kilogrammi

Ravimite postiga saatmine

Ravimite postiga saatmine välismaale või Eestisse võib toimuda ainult eraisiku poolt eraisikule. Postiga saatmisel võib ühes saadetises Ravimiameti loata olla kuni viis avamata jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis.

Kui posti teel saadetavate ravimite kogus ületab lubatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikidele saadetises olevatele ravimitele.

Postiga ei või saata:

  • narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
  • ravimeid, mis sisaldavad narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
  • täisverd ja verekomponente

Samuti on keelatud:

  • ravimite postimüük
  • interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerposti teenusega

Elusloomad ja loomsed saadused

Import

  • Loomad ja loomsed saadused, mis alluvad importimisel veterinaar- ja toidukontrollile, on loetletud Euroopa Komisjoni määruses nr 2021/632.
  • Saadetisega peab olema kaasas eksportiva riigi sertifikaadi originaaleksemplar.
  • Loomade ja loomsete saaduste import on lubatud üksnes tunnustatud piiripunktide kaudu.
  • Impordi veterinaar- ja toidukontrolli toimingud tuleb teostada esimeses sellises EL-i sisenemise piiripunktis.
  • Saadetise kontrolli läbimist ja nõuetele vastavust tõendab piiripunkti järelevalveametniku poolt süsteemis TRACES NT vormistatud ja allkirjastatud ühtne sisseveodokument ÜSVD (CHED).
  • Kui saadetis tunnistatakse mittevastavaks tuleb kaubasaadetise eest vastutaval isikul korraldama tegevused, mis on piiripunkti järelevalveametniku poolt määratud ( tagasisaatmine päritoluriiki või hävitamine).

Eksport

Loomade ja loomsete saaduste eksporditingimused on sätestatud loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadusega.

  • Eksporditavad loomad ja loomsed saadused peavad olema nendega kauplemise kohta esitatavate ning ühendusevälise riigi esitatavate veterinaarnõuete kohased.
  • Veo kohta esitatud nõuded on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 125.
  • Loomi ja loomseid saadusi võib eksportida kõigi rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu.
  • Loomade ja loomsete saaduste eksportimisel toimub vedu tollijärelevalve all, kaubasaadetise suhtes ekspordi tolliprotseduuri kohaldamisest arvates kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumise kohani.
  • Nõuetele mitte vastavate loomade ja loomsete saaduste vedu läbi Eesti võib toimuda ainult Põllumajandus- ja Toiduameti loal.

Transiit

Loomade, loomsete saaduste, taimede ja taimsete saaduste transiidile kehtestatud tingimused on sätestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2124.

Transiidil kuuluvad piiril kontrolli alla reeglina kõik loomad ja loomsed saadused, kõik taimed ning teatud taimsed saadused.

Loomse saaduse transiit võib toimuda otse või vastava tegevusluba omava tollilao kaudu. Tegevusloaga tollilubade nimekiri: Tollilaod transiidil oleva loomse saaduse ladustamiseks.

Täpsem informatsioon Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.


Mitteloomne toit

Üldjuhul ei kuulu mitteloomset päritolu toit Euroopa Liitu sisenemisel piiril Põllumajandus- ja Toiduameti kontrolli alla. Teatud toodetele on siiski reeglid kehtestatud.

Import

Euroopa Liidu välisest riigist mitteloomset toitu importida sooviv ettevõte peab teavitama oma tegevusest Põllumajandus- ja Toiduametit. Teate (majandustegevusteade) saab esitada PTA Kliendiportaali kaudu.

Euroopa Komisjon on kehtestanud teatud toodetele kõrgendatud või erikontrolli enne vabasse ringlusesse vormistamist.

Kui imporditav toidusaadetis kuulub kõrgendatud või erikontrolli alla piiripunktis, peab saadetise eest vastutav isik (importija) esitama selle kohta eelteavituse (Common Health Entry Document, CHED-D) vähemalt 1 tööpäev enne kauba saabumist PTA piiripunkti andmebaasisüsteemi TRACES NT kaudu.

Eksport

Eesti päritolu toidu ekspordil väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.

Liittoidule kehtestatud tingimustega saab tutvuda Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.

Mahetoodetele kehtestatud tingimustega saab tutvuda Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.


Mahetooted

Ettevõte, kes soovib tegeleda mahepõllumajanduslike toodete impordiga, peab olema tunnustatud vastavalt mahepõllumajanduse seadusele.

Mahepõllumajandustoodete importimisest teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametit ette vähemalt 24 tundi enne saadetise saabumist.

Mahepõllumajanduslike toodete impordi korral vabaks ringluseks esitatakse tollile koos kauba saatedokumentidega mahepõllumajandustoodete kontrollsertifikaat (Euroopa Komisjoni määrus 1235/2008), mille on välja andnud kolmanda riigi kontrollasutus ja mille vastavust on tõendanud Põllumajandus- ja Toiduamet.

Kõik mahetoodete impordi kontrollsertifikaadid koostatakse ja  kinnitatakse rahvusvahelise TRACES NT sertifitseerimise süsteemi kaudu. Impordi tollideklareerimise süsteemis Impulss tuleb sisestada lisadokumendi kood C644 ning kinnitatud kontrollsertifikaadi kood.

Nõuetele mittevastavate toodete ühenduses vabasse ringlusse lubamise tingimuseks on mahepõllumajandusliku tootmise viidete eemaldamine siltidelt, reklaamilt ja toodetega kaasas olevatelt dokumentidelt.

Rohkem infot mahetoodete impordi ja eksportdi kohta saate Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.


Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud toidunõude ja bambustoodete import

Seoses Komisjoni määruse (EL) nr 284/2011 kohaldamisega alates 01.07 2011 kehtestati eritingimused Hiina Rahvavabariigist (edaspidi Hiina) ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast (edaspidi Hongkong) pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordil.

Kõikide Hiinast ja Hongkongist imporditud polüamiidist ja melamiinist köögitarvetega peab kaasas olema nõuetekohaselt täidetud avaldus (DOC), mis kinnitab, et saadetis vastab sätestatud nõuetele primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi eraldumise kohta.

Avaldusele peab olema lisatud laboratooriumi aruanne, milles on esitatud:

  • polüamiidist köögitarvete analüüsitulemused, mis näitavad et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse primaarseid aromaatseid amiine määratavas koguses. Piirtundlikkust kohaldatakse eraldunud primaarsete aromaatsete amiinide summa suhtes. Primaarsete aromaatsete amiinide analüüsi piirtundlikkus on 0,01 mg/kg toidu või toidu mudelaine kohta.
  • melamiinist köögitarvete analüüsitulemused, mis näitavad, et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse formaldehüüdi üle 15 mg/kg toidu kohta.

Kõnealuseid tooteid võib ELi tuua vaid läbi selleks määratud esimeste sissetoomiskohtade ning saadetiste saabumisest tuleb esimese sissetoomiskoha pädevat asutust teavitada ette vähemalt kaks tööpäeva.


Tooteohutuse tollikontroll

Toote nõuetelevastavust kontrollides lähtutakse ELi määrusest 2019/1020.

Kui tolliametnik avastab vabasse ringlusse deklareeritud kaupade kontrollimisel, et:

a) tootega ei ole kaasas dokumente, mida nõutakse toote suhtes kohaldatavas liidu õiguses, või on põhjendatud kahtlusi nende dokumentide autentsuse, õigsuse ja täielikkuse suhtes; 

b) toode ei ole selle suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt tähistatud ega märgistatud; 

c) tootele on lisatud CE-märgis või muu toote suhtes kohaldatava liidu õigusega nõutav märgis valel või eksitaval viisil; 

d) teatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud tootega seotud ülesandeid täitva ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, ei ole artikli 4 lõike 4 kohaselt märgitud ega leitavad, või 

e) muul põhjusel, kui on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, või see on tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile väga ohtlik.

peatab ta niisuguse toote või tootepartii impordi vabasse ringlusse ja teatab sellest viivitamata turujärelevalve eest vastutavale riigiasutusele. Juhul kui see asutus leiab, et toode on ohtlik või sellel puudub nõuetekohane dokument või märgistus, ei lubata seda kaupa vabasse ringlusse.

Kontaktisik: Lauri Aasmann (676 2203, lauri.aasmann@emta.ee).

Lisainfo

Narkootikumide lähteained on kemikaalid ja neid sisaldavad segud ning loodussaadused, mida saab kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul valmistamisel, kuid mis ise ei ole narkootilise ega psühhotroopse toimega.

Narkootikumide lähteainete kasutamine ei ole keelatud, sest neil ainetel on laialdane seaduslik kasutusala tööstuslikes protsessides ning erinevate toodete valmistamisel (ravimid, parfümeeriatooted, plastikud, kosmeetika jmt). Euroopa Liidus on narkootikumide lähteained ja nendega seotud nõuded jagatud nelja kategooriasse.

Ohtlike kemikaalide impordi ja ekspordi reeglid on kokku lepitud Rotterdami ja Stockholmi konventsioonidega.

  • Rotterdami konventsioon käsitleb teatavate ohtlike ainete eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, nn PIC-protseduuri. Protseduur on ELis rakendatud määrusega 649/2012.
  • Stokholmi konventsiooni eesmärk on elimineerida või piirata püsivate orgaaniliste saasteainete (POP, Persistent Organic Pollutants) tootmist ja kasutust. Stockholmi konventsioon on ELis rakendatud määrusega 850/2004.

Kemikaalide loetelu, mille ekspordil tuleb kasutada PIC-protseduuri, on määruse 649/2012 lisas I. Määruse lisas V on loetelu kemikaalidest ja toodetest, mille eksport on keelustatud.

Ainete loetelu, millele kohalduvad Stockholmi konventsiooni piirangud, on toodud määruse 850/2004 lisades.

Protseduuri kohaldamisel küsitakse enne vedu vastuvõtva riigi pädevalt asutuselt nõusolekut konkreetse aine veoks osapoolte vahel. Kui selline nõusolek saadakse, kehtib see tavaliselt 3 aastat ning sama aine samade osapoolte vaheliste vedude jaoks ei pea igakordset nõusolekut taotlema.

Kemikaalide valdkonna pädev asutus Eestis on Terviseamet. PIC-protseduuri info, kontaktid ja juhendid leiate Terviseameti kodulehelt.

Maksu- ja Tolliameti ülesanne on ohtlike kemikaalide piiriüleste vedude järelevalve. Piirangud kohalduvad nii juriidilistele kui ka eraisikutele. Erandid on võimalikud ainetele koguses kuni 10 kg, mida kasutatakse uurimistegevuses.

Veinituru ühist korraldust reguleerib Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) 555/2008.

1. Sertifikaat ja analüüsiaruanne moodustavad ühtse dokumendi VI1, mille:
a) sertifikaadi osa koostab selle kolmanda riigi ametiasutus, kust tooted on pärit;
b) analüüsiaruande osa koostab selle kolmanda riigi poolt tunnustatud ametlik labor, kust tooted on pärit (art 40).

Vastavate ametiasutuste ja laborite loetelu leiate Euroopa Komisjoni lehelt. (PDF)

2. Artikkel 47 alusel peab ettevõte veinide importimisel (saadetise vabasse ringlusse lubamisel) esitama tollile kolmandas riigis välja antud:
a) VI1 originaaleksemplari ja läbi kopeeri saadud koopia;
b) väljavõtte VI2 originaaleksemplarist ja kaks koopiat.

3. Lihtsustatud kord Austraalia veinitootjatele (art 45)

  • Austraalia võimud on osadele oma veinitootjatele andnud volituse ise väljastada dokumenti VI1.
  • Lahtrisse 1 peab olema märgitud veinitootja nimi ja aadress ning registreerimisnumber.
  • Lahtrisse 9 peab olema märgitud tootjat tunnustanud kolmanda riigi ametiasutuse nimi ja aadress.
  • Lahtrisse 10 märgitakse alkoholisisaldus mahuprotsentides, üldhappesus ja vääveldioksiidi üldsisaldus.
  • Dokumendile kirjutab alla veinitootja, kriipsutades läbi sõnad „ametniku nimi ja ametinimetus".

4. Partii – ühelt saatjalt ühele saajale saadetud tootekogus. Saadetisel peab kaasas olema VI1. Selle kinnitavad kolmanda riigi ametiasutuse ja laboriametnikud.

5. Vormi VI1 ja väljavõtte VI2 kasutamine
Kraapida ja üle kirjutada on keelatud.
Paranduse tegemiseks tuleb valed andmed läbi kriipsutada ja lisada vajadusel vajalikud andmed. Iga paranduse juures peab olema tolliametniku isikliku pitsati ja tollipunkti tempel või siis labori või teise ametiasutuse tempel.

  1. Kui partiid ei jagata osadeks
    Partiiga (ühelt saatjalt ühele saajale saadetud tootekogus) peab kaasas olema vorm VI1, mis tuleb esitada tollile. Tolliametnik kontrollib andmeid ja kinnitab VI1, tagastab originaali ja koopia jätab endale.
     
  2. Kui partii jagatakse osadeks
    Kui partii jagatakse enne vabasse ringlusse lubamist osadeks, peab ettevõte esitama tolliametnikule jagatavat partiid käsitleva dokumendi VI1 või väljavõtte VI2 originaaleksemplarist ja koopia ning hiljem iga uue partii kohta täidetud vormi VI2 originaaleksemplari ja kaks koopiat.
    Tolliametnik kontrollib, kas VI1 või VI2 kantud andmed vastavad iga uue partii puhul hiljem koostatud VI2 andmetele.
    Seejärel kinnitab andmed ja täidab samal viisil dokumendi VI1 või väljavõtte VI2 tagakülje, mille põhjal nimetatud väljavõte koostati.
    Tolliametnik tagastab väljavõtte VI2 ja dokumendi VI1 või varem koostatud väljavõtte VI2 originaali ettevõttele ja säilitab koopia vähemalt viis aastat.
     
  3. Kui partii saadetakse edasi enne vabasse ringlusse lubamist
    Kui kogu partii saadetakse edasi enne selle vabasse ringlusse lubamist, annab uus kaubasaatja tolliametnikule dokumendi VI1 või väljavõtte VI2 ning vajaduse korral hiljem täidetud vormi VI2.
    Tolliametnik võrdleb, kas VI1 ja VI2 või väljavõttesse VI1 ja hiljem koostatud vormi VI2 kantud andmed on kooskõlas. Seejärel lööb viimati nimetatud vormi tollitempli, mis muudab kõnealuse vormi väljavõttega VI2 samaväärseks ja täidab eelneva dokumendi või väljavõtte samal viisil.
    Tolliametnik tagastab väljavõtte ja dokumendi VI1 või eelneva väljavõtte VI2 originaaleksemplari uuele kaubasaatjale ja säilitab koopia vähemalt viis aastat.

VI2 vormi ei tule siiski täita, kui saadetis reeksporditakse kolmandasse riiki (art 47).

6. Kaudne import
Kui vein eksporditakse kolmandast riigist, mille territooriumil see on valmistatud (edaspidi „päritoluriik”), teise kolmandasse riiki (edaspidi „eksportiv riik”), kust vein eksporditakse seejärel edasi ühendusse, võib eksportiva riigi pädev asutus koostada päritoluriigi pädeva asutuse poolt koostatud vormi V I 1 või mõne samaväärse dokumendi põhjal asjaomase veini kohta vormi V I 1, ilma et ta peaks veini täiendavalt analüüsima (art 49).

7. Liköörveinide ja destilleerimiseks kangendatud veinide puhul peab VI1 dokumendi lahtrisse 14 olema kolmanda riigi asutuse poolt märgitud: „Käesolevale veinile lisatud alkohol on veinialkohol". Märge peab olema kinnitatud asutuse nime ja aadressiga, ametniku allkirja ja asutuse templiga.
Ilma vastava märketa VI1 dokument ei kehti (art 50).

8. Vormiga V I 1 võib tõendada, et imporditud vein kannab geograafilist tähist kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS) või geograafilisi tähiseid käsitlevate ühenduse õigusaktidega või geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset käsitleva lepinguga, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja kolmanda riigi vahel, kust vein on pärit. Sellisel juhul kantakse lahtrisse 14 järgmine märge: „On tõendatud, et käesolevas dokumendis nimetatud vein on toodetud … viinamarjakasvatuspiirkonnas ja lahtris 6 märgitud geograafiline tähis on antud sellele päritoluriigi õiguses sätestatud korras”.
 
Märge peab olema kinnitatud asutuse nime ja aadressiga, ametniku allkirja ja asutuse templiga (art 50).

9. Kaubakoodid, mille puhul dokument VI1 või VI2 on nõutav:

  • 2009 61
  • 2009 69
  • 2204

10. Erandid. Sertifikaati ja analüüsiaruannet ei ole vaja esitada (art 42):

  1. kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mis on sealt eksporditud kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites, kui transporditav kogus kokku (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi partiidega või mitte) ei ületa 100 liitrit. NB! Nimetatud erandjuhtum ei tohi esineda koos järgnevalt loetletud erandjuhtumitega.
  2. reisijate isiklikus pagasis sisalduva veini, viinamarjavirde ja -mahla kohta, mida on maksimaalselt kuni 30 liitrit reisija kohta;
  3. veini kohta, mille üks üksikisik saadab teisele ja mida on maksimaalselt 30 liitrit saadetise kohta;
  4. kolmandast riigist alaliselt ühendusse elama asuva eraisiku isiklike asjade hulka kuuluva veini ja viinamarjamahla kohta;
  5. messide jaoks ettenähtud veini ja viinamarjamahla kohta, tingimusel et kõnealused tooted on pakendatud kuni kaheliitristesse ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutitesse;
  6. muudes mahutites veetava veini-, viinamarjavirde- ja viinamarjamahla kohta, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks ja mille kogus ei ületa 100 liitrit;
  7. veini ja viinamarjamahla kohta, mis on imporditud vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;
  8. rahvusvahelisi liine teenindavate laevade ja õhusõidukite pardal asuvates kauplustes hoitava veini ja viinamarjamahla kohta;
  9. kolmandasse riiki eksporditud ja tagasi ühenduse tolliterritooriumile toodud ning vabasse ringlusse lubatud Euroopa Ühendusest pärit ja seal villitud veini ja viinamarjamahla kohta.

Viimati uuendatud 01.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?