Erisoodustused

Avalik rahvaspordiüritus on kõigile huvilistele avatud üritus, kus osalejad tegelevad liikumisega või sportimisega eesmärgiga edendada tervist ja liikumisharrastust. Avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu on vabastatud erisoodustusest tulumaksuseaduse § 48 lõike 5⁵ punkti 1 alusel, selle olulised kriteeriumid on alljärgnevad.

• Avalikkus. Üritus on avatud kõigile huvilistele, mitte ühe tööandja, organisatsiooni või suletud ringi liikmetele. Lubatud on mõistlikud piirangud (registreerimine, osalemistasu, osalejate arv).
• Eesmärk on liikumine või sportlik tegevus. Ürituse põhifookus on kehaline aktiivsus. Liikumine või sportlik tegevus on näiteks: kõndimine, rattasõit, jooksmine, suusatamine, uisutamine, matkamine, orienteerumine, rahvaspordi formaadis pallimängud jms. Ürituse osavõtutasu võib sisaldada meelelahutust ja tagasihoidlikku toitlustust, kuid ürituse põhirõhk peab olema kehalisel aktiivsusel.
• Suunatud tavainimestele, sõltumata vanusest, tasemest või sportlikust ettevalmistusest. Tulemus, koht või aeg ei ole määrava tähtsusega. Üritusele võib olla iseloomulik osavõtu ajakava, reeglid, osalejate (ettevõtete ja/või inimeste) vaheliste tulemuste kõrvutamine (näiteks punktiarvestus), parimate tunnustamine, kuid tegevus ei pea ilmtingimata olema võistluslik.
• Regulaarsus ei ole nõutav. Rahvaspordiüritus võib olla nii ühekordne (nt rahvamatk) kui ka perioodiline (nt sari- või iga-aastane üritus).

Rahvaspordiüritused on näiteks rahvajooksud ja -maratonid; rattaretked- ja -maratonid; rahvamatkad (jalgsi, suuskadel, tõukeratastel); avalikud orienteerumisüritused; spordi- ja liikumispäevad, kus osaleda saab igaüks; üritused, mis on suunitletud ettevõtete töötajate vahelistele sportimise tegevustele (liikumisele, võistlustele). Näiteks ITK valdkonnas tegutsevatele tööandjate töötajatele korraldatav spordivõistlus, erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir).

Rahvaspordiüritused ei ole: tippspordi võistlused (eliitliigad, meistrivõistlused); ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe; peamiselt meelelahutuslikud festivalid, kus liikumine pole keskne; individuaalne spordiklubi treening ilma avaliku ürituse vormita.

Näide 1

Avalikud rahvaspordiüritused on näiteks Narva Energiajooks, Eesti ööjooks, Tallinna maraton, SEB maijooks, Viljandi järve jooks, Tartu linna jooks, LHV tervisejooks ja -kõnd, Saaremaa kolme päeva jooks, Tammsaare rahvamatk, Ekströmi marss Lahemaal, Roheliste Rattaretked, Rattafest.

Näide 2

Tööandja ostab oma töötajatele teenuse pakkujalt avastusretke, matka (ei ole avalik üritus). Tööandja soetatud matkal saavad osaleda omad töötajad. Avastusretke, matka kulusid ei käsitleta maksuvabade tervise edendamise kuludena.

Näide 3

Töötaja esitab tööandjale hüvitamiseks rahvamaratoni pileti. Töötaja oli üritusel vaid pealtvaataja. Sellist kulu tööandja maksuvabalt kompenseerida ei saa, kuna töötaja ei olnud osaleja, vaid oli pealtvaataja.