Residentsuse määramine

Mitteresidendist juriidiline isik maksab Eestis tulumaksu vaid Eesti tulult. Tulumaks peetakse reeglina kinni väljamakse tegemisel, kuid teatud juhtudel on mitteresidendil endal tulu deklareerimise kohustus. Tulu deklareerimiseks on mitteresidendile vajalik registrikood. Püsiv tegevuskoht või tööandja peavad olema Maksu- ja Tolliametis registreeritud.
  • Juriidiline isik on Eesti resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel.
  • Juriidiline isik on mitteresident, kui teda ei loeta residendiks.
  • Äriregistris registreeritud välismaa äriühingu filiaal on Eestis mitteresident.

Kui mitteresidendist juriidilisel isikul Eestis püsivat tegevuskohta ei ole, siis maksustatakse teda sarnaselt mitteresidendist füüsilise isikuga. Mitteresidendi püsiv tegevuskoht ei ole Eesti resident, kuid teda maksustatakse sarnaselt Eesti residendist äriühinguga.

Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, siis kohaldatakse maksustamisel välislepingu sätteid.

Seega juhul, kui isik on samaaegselt resident nii Eestis kui ka teises Eestiga topeltmaksustamise vältimise ning maksude tasumisest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) sõlminud riigis, siis on isiku topeltresidentsus välditav.

Topeltresidentsuse vältimiseks soovitame esitada taotluse maksulepingu kohaldamiseks.

Maksuresidentsuse küsimused ja vastused

Maksuresidentsus on mõiste, mille abil otsustatakse, kas inimene maksab selles riigis tulumaksu enda kogu maailma tulult või ainult selle riigi tulult.

Ka Sotsiaalkindlustusamet või Töötukassa kontrollib osade toetuste ja hüvede andmise üle otsustamisel saaja maksuresidentsust.

Maksuresidentsusest sõltub olenevalt olukorrast ka inimese tulult arvutatava tulumaksu suurus, sest mitteresidendil on osade tululiikide puhul erinev tulumaksu määr (litsentsitasu, esinemistasu 10%) või on erinev maksuvabastus (intress).

Näiteks mitteresident ei saa oma Eestis maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu (kuni 6000 eurot kalendriaastas), kui ta pole resident riigis, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik (Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra).

Maksuresidentsus ei sõltu inimese kodakondsusest ega muuda seda: ei anna ega võta ära.

Eesti resident on inimene, kelle alaline elukoht on Eestis või kes viibib siin vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Välditakse ka topeltresidentsust ehk kui inimesel on maksuresidentsus ka teises riigis, siis on oluline, kas inimesel on elukoht ainult Eestis, kus on tema pere, kus ta rohkem viibib.

Maksuresidentsuse üle ei saa inimene ise otsustada, sest see sõltub tema seotusest Eesti riigiga: kus on tema kodu, pere ja kus ta rohkem viibib.

Kuna kõiki neid asjaolusid tuleb vaadata koos, kuid kogu see info ei ole kättesaadav riiklikest andebaasidest, siis peab inimene ise pöörduma Maksu- ja Tolliametisse residentsuse määramise avaldusega vormil R.

Residentsuse määramine on oluline, et inimese tulult arvutataks tulumaks õiges riigis ja õigesti, samuti määrab see osade toetuste või hüvitiste saamise õiguse.

Eesti resident maksab Eestis tulumaksu enda kogu maailmas teenitud tulult, topeltmaksustamist välditakse, tõendi olemasolul välisriigi tulumaks vähendab Eesti tulumaksu või olenevalt tulu liigist ja asjaoludest vabastatakse välisriigis maksustatud tulu maksustamisest Eestis. Eesti residendile tehtud väljamakselt saab inimese vastava ühekordse avalduse alusel väljamaksjale arvata maha maksuvaba tulu kuni 500 eurot kalendrikuus, olenevalt inimese tulu suurusest.

Residendi töötasult peetakse kinni kogumispensioni makse, kui saaja on vastavas eas ning ei ole lahkumisavaldust teinud. Mitteresidendi töötasult kogumispensioni makset kinni ei peeta.

Samas näiteks juhul, kui mitteresident teeb tööd väljaspool Eestit, ei maksta tema töötasult Eestis üldse tulumaksu.

Kuna residentsusest sõltub tulumaksu suurus, siis valede residentsuse andmete korral Maksu- ja Tolliameti andmebaasis võidakse maksud töötasult või muudelt väljamaksetelt arvutada suuremas või väiksemas summas, kui seaduse järgi peaks.

Seega tuleb residentsuse määramise avaldus esitada nii Eestisse saabumisel kui lahkumisel.

Inimene peab enda residentsuse määramiseks täitma residentsuse määramise avalduse (vorm R), vastates seal olevatele küsimustele Eestisse saabumise kohta ning allkirjastama ja esitama Maksu- ja Tolliametile. Seda võib teha digiallkirjastatud avalduse saatmisega emta@emta.ee, Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu (Registrid ja päringudRegistreerimineResidentsuse määramine) või pabervormil teenindusbüroos.

Maksu- ja Tolliameti andmebaasi tehakse inimese vastuste põhjal märge tema residentsuse kohta, mis võimaldab väljamaksjatel sealt seda infot saaja maksuresidentsuse kohta saada ning arvutada maksud Eestis tehtud väljamaksetelt õigesti.

Kui inimene lahkub Eestist, peab ta esitama residentsuse määramise avalduse (vorm R) lahkumise kohta.

Hea teada

Kuna Eestis sõltub maksuvaba tulu inimese kogu maailmast saadud tulu suurusest, siis lõplik maksusumma arvutatakse kalendriaasta kohta inimese esitatud tuludeklaratsiooni alusel, osad inimesed saavad seetõttu osa töötasult kinnipeetud tulumaksu tagasi, osad peavad juurde maksma.

Aasta jooksul on võimalik Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA kontrollida:

  • enda töötasult makstud makse (Registrid ja päringud – Minu päringud – Minu töötamised) ja
  • maksuvaba tulu kasutamist (Registrid ja päringud – Minu päringud – Minu sissetulekud), sest inimene teeb ise avalduse ühele tööandjale maksuvaba tulu kohaldamiseks.

E-teenuste keskkonnas e-MTA (Minu töötamised) näeb ka seda, kas on tehtud töötamise registrisse kanne. Tähele tuleb panna, et maksuarvutus on kassapõhine ehk kui inimene alustab tööd jaanuaris ja töötasu saab veebruaris, siis andmeid töötasult makstud maksude kohta näeb ta alles pärast 10. märtsi.

Viimati uuendatud 18.05.2022

Kas sellest lehest oli abi?