Tulumaks ja maksuvaba tulu

Eestis maksavad äriühingud (ettevõtte) tulumaksu alles kasumi jaotamisel dividendina või muus vormis, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Üks maksukohustuse täitmise viis on ka tulumaksu kinnipidamine saaja maksustatavalt tulult. Tulumaksu kinnipidamisel on õigus arvestada jooksvalt üldist maksuvaba tulu.

Tulumaksu kinnipidamine

Tulumaks määras 20% peetakse kinni nn brutopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt: töölepingu alusel makstud töötasult või muu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest makstud tasult, üüri- või renditasult, litsentsitasult, intressitulult, hüvitistelt, toetustelt ja stipendiumidelt, pensionidelt ja muudelt tuludelt.

Tulumaksu ei peeta kinni nn netopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt: ettevõtlustulult ja kasult vara võõrandamisest. Need tulud maksustatakse inimese ehk residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

Tulumaksu kinnipidajad on kõik residendist juriidilised isikud, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilisest isikust ja mitteresidendist tööandjad. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud nn brutopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt kinni pidama tulumaksu, kandma selle üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama maksudeklaratsiooni vormi TSD hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Kui inimene saab tulu isikult, kes ei ole tulumaksu kinnipidaja (nt korteri üürimisel eraisikult eraisikule), siis peab inimene saadud tulu ise oma residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerima ja tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tasuma.

Maksuvaba tulu arvestamine

Lugege lehelt „Maksuvaba tulu arvestamine".

Alates 2020. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 584 eurot.

Alates Töötasu alammäär
tunnis
Töötasu alammäär kuus
täistööaja korral
Alus
01.01.2021 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115
01.01.2020 3,48 eurot 584 eurot Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115
01.01.2019 3,21 eurot 540 eurot Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117
01.01.2018 2,97 eurot 500 eurot Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189
01.01.2017 2,78 eurot 470 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2016 2,54 eurot 430 eurot Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139
01.01.2015 2,34 eurot 390 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2014 2,13 eurot 355 eurot Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166
01.01.2013 1,90 eurot 320 eurot Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6
01.01.2012 1,80 eurot 290 eurot Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169
01.01.2011 1,73 eurot 278,02 eurot Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81
01.01.2008 27 krooni 4350 krooni Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254
01.01.2007 21 krooni ja 50 senti 3600 krooni Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273
01.01.2006 17 krooni ja 80 senti 3000 krooni Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 328
01.01.2005 15 krooni 90 senti 2690 krooni Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a määrus nr 374
01.01.2004 14 krooni ja 60 senti 2480 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323
01.01.2003 12 krooni ja 90 senti 2160 krooni Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366
01.01.2002 10 krooni 95 senti 1850 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396
01.01.2001 9 krooni 40 senti 1600 krooni Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428
01.01.2000 8 krooni 25 senti 1400 krooni Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrus nr 360
01.01.1999 7 krooni 35 senti 1250 krooni Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määrus nr 270
01.01.1998 6 krooni 50 senti 1100 krooni Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrus nr 245
01.02.1997 5 krooni 845 krooni Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a määrus nr 52
01.01.1996 4 krooni 680 krooni Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a määrus nr 14

Töötajale võib tulumaksuvabalt maksta lapse sünni korral toetust viie kuu maksuvaba tulu ulatuses (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 7).

Tulumaksuvaba toetuse piirmäär on 2500 eurot.

Mitmike sünni korral võib maksuvabastust kohaldada maksuvaba piirmäära ulatuses iga lapse kohta. Näiteks kaksikute sünni korral võib tööandja maksta tulumaksuvabalt toetust kuni 5000 eurot.

Toetust võib maksta nii isa kui ka ema tööandja.

Nimetatud toetus maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustustatud isiku korral kohustusliku kogumispensioni maksega.

Väljamakse tegija deklareerib toetuse lapse sünni puhul residendist isiku puhul maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 väljamakse liigiga 14.

Maksuvaba piirmäära ületav sünnitoetus deklareeritakse väljamakse liigiga 10, 11 või 12.

Matusetoetus on füüsilise isiku maksustamisele kuuluv tulu (tulumaksuseaduse § 19 lg 2).

Toetuse maksustamine sõltub sellest, kas toetuse saajal on toetuse andjaga lepinguline suhe või mitte. Juhul kui toetus makstakse isikule, kellega on väljamaksjal lepinguline suhe, maksustatakse väljamakstav toetus nagu palgatulu, kõigi tööjõumaksudega.

Juhul, kui toetuse saajaga puudub lepinguline suhe, tuleb väljamakstavalt toetuselt kinni pidada ainult tulumaks tulumaksuseaduse § 41 p 13 alusel ning väljamakse deklareeritakse vorm TSD lisal 1 väljamakse liigiga 55.

Eraisiku jaoks on üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu vastavalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 16 lg-le 1 tulumaksuga maksustav.

Oluline on eristada, kas eraisik saab üüritulu ettevõtluse käigus või füüsilise isiku tuluna. Kui eraisikule ei ole ruumide üürimine ettevõtlus, tuleb äriühingul üüritasu väljamaksmisel TuMS § 41 p 7 alusel pidada kinni tulumaks 20% ja deklareerida vormi TSD, kui üüritasu saajaks on Eesti resident, siis lisal 1 väljamakse liigiga 57 ning, kui üüritulu saajaks on mitteresident, siis lisal 2 väljamakse liigiga 185.

Eraisikust üürileandja võib tegeleda ruumide üürimisega ka ettevõtluse korras (TuMS § 14 lg 4), sellisel juhul ei ole äriühing kohustatud eraisikule tasutud üüritasult tulumaksu kinni pidama.

Alates 01.01.2021 kuni 31.12.2021 peab tööandja maksma töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 2. kuni 5. kalendripäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 Alates haiguse, vigastuse või karantiini 6. päevast maksab hüvitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule (vt lähemalt Haigekassa kodulehelt). Täpsem info haigekassa töövõimetushüvitiste kohta Eesti Haigekassa kodulehelt. Ajutine kord kehtib 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini väljastatud haiguslehtedele.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga TTOS §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötajale teise kuni viienda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samuti ei maksustata SMS §-s 3 nimetatud summasid töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2).

Seega kuigi TTOS § 122 kohustab tööandjat maksma töötajale vaid 70% töötaja keskmisest töötasust, on tööandjal soovi korral õigus maksta töötajale 2.–5. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Kuna TTOS laieneb juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle, seaduses ei välistata § 122 rakendamist (s.t haigushüvitise maksmist) kõnealuste isikute puhul ning kuna SMS ütleb, et TTOSi alusel makstav hüvitis on maksuvaba, siis on maksuhaldur seisukohal, et ka juhatuse liikmele makstav haigushüvitis on SMS § 3 p 3 alusel maksuvaba tema keskmise tasu ulatuses.

Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal haigushüvitise maksmise kohustust, väljamakse maksustatakse nagu VÕS lepingu tasu.

Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Maksustamise skeem haigulehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel.

Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.

Tööandja haigushüvitis 2. kuni 5. päeva eest deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24 piirmäära ulatuses (ainult tulumaks), piirmäära ületav osa maksustatakse nagu vastava väljamakse liigi tasu (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).

TSD lisal 2 mitteresidendist töötaja puhul piirmäära ulatuses deklareeritakse väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.

Näited
  • Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja TSD-l on väljamakse liik 24.
  • Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik 24.
  • Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
  • Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese haiguspäeva eest, siis maksustatakse esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.
  • Volikogu liikmed

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS, 01.04.2013 redaktsioon) § 17 kohaselt on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 alusel on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt võib volikogu otsusel volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

KOKS § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub volikogu pädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine ja p 22 kohaselt - volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine.


Tasu maksustamine

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lõikes 3 nimetatud isik, sealhulgas on seal nimetatud KOV üksuse volikogu liige (ATS § 2 lg 3 p 9).

Volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui volikogu liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.

Kindlustatuks loetakse töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras (TKindlS § 3 lg 1.)

Kindlustatuks ei loeta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liiget (TKindlS § 3 lg 2 p 4).

Eeltoodust lähtudes ei kuulu volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu (sh volikogu esimehe või aseesimehe palk) töötuskindlustusmaksega maksustamisele.

Volikogu liikmele tehtud väljamaksed deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 väljamakseliigi (kood 1020) 13 all.


Hüvitise maksustamine

Hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksetega. Kui hüvitis on maksustatav erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 alusel, siis makstakse hüvitiselt sotsiaalmaksu SMS § 2 lg 1 p 7 alusel. Ilma kulutust tõendava dokumendita makstavat hüvitist maksustatakse sarnaselt tasu maksustamisega (vt. p 1.1.)
 

  • Valla- või linnavalitsuse (edaspidi valitsus) liikmed

Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.

KOKS § 22 lg 1 p 19 kohaselt kuulub volikogu pädevusse vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine.

KOKS § 49 lg 42 kohaselt võib volikogu otsusel valitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

Seega võivad valitsuse liikmed olla palgalised ja mittepalgalised. Palgalised valitsuse liikmed saavad palka valitsuse liikmena volikogu poolt määratud suuruses. Mittepalgaline valitsuse liige kinnitatakse volikogu poolt valitsuse liikmeks ja talle võidakse maksta valitsuse liikme kohustuste täitmise eest hüvitist.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt loetakse ametnikuks selle seaduse tähenduses ka ATS § 2 lg 3 nimetatud isikud, sealhulgas on seal nimetatud valla- või linnavalitsuse liiget (ATS § 2 lg 3 p 10) ja osavalla- või linnaosavanemat (ATS § 2 lg 3 p 11).

Valitsuse liikmele makstav tasu (palk või hüvitis) maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui valitsuse liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 3 lg 1 kohaselt loetakse kindlustatuks valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Eeltoodust lähtudes kuulub valitsuse liikmele valitsuse tööst osavõtu eest makstav tasu (palk või hüvitis) maksustamisele töötuskindlustusmaksetega.

Hüvitis maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega vaid juhul, kui tegemist ei ole ülesannete täitmisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamisega.
 

  • Volikogu või valitsuse komisjonide töös osalevate teiste isikute tasude maksustamine

KOKS § 47 „Volikogu komisjonid“ lõike 1 kohaselt võib volikogu moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord valla või linna põhimääruses.

KOKS § 49 lg 11 kohaselt kehtestab volikogu valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused.

Volikogu poolt määratud tasusid, mida makstakse komisjonide tööst osavõtu eest teistele komisjoni liikmetele, kes ei ole ametnikud SMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 9 alusel kui õigusakti (volikogu määrus) alusel töö tegemise eest makstav tasu ja kogumispensioni maksega (kui komisjoni liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lõike 1 alusel.

Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis ei ole sellise tegevuse osas komisjoni liige töötuskindlustusega kindlustatuks, kuna TKindlS määratleb kindlustatu mõiste üheselt, ja sellisele komisjoni liikmele tehtavad väljamaksed ei kuulu maksustamisele töötuskindlustusmaksetega. Selliseks isikuks võib olla näiteks sama valla või linna õpetaja, arst või muu äri- või mittetulundusühingu töötaja jms.
 

  • Volikogu või valitsuse liikmetele makstud tasult tulumaksu kinnipidamine ja maksudeklaratsiooni vormil TSD deklareerimine

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka ATS § 2 lõikes 3 nimetatud isik ehk muuhulgas KOV üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele, osavalla- või linnaosavanemale volikogu, valitsuse või nende komisjonide tööst osavõtu eest makstud tasu (palk või hüvitis) maksustatakse tulumaksuga TuMS § 13 lg 1 alusel väljamakse tegemise kuul maksu kinnipidamise teel TuMS § 41 punkti 1 alusel.

Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis temale KOV üksuse õigusakti alusel makstavalt tasult peetakse tulumaks kinni TuMS § 41 punkti 13 alusel.

Kõik eelnimetatud väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 1 väljamakse liigi koodi 10 all.

Kasumi maksustamine

Eestis on kehtiv ettevõtte tulumaksuga maksustamise kord, kus kasumi maksustamise hetk on tõstetud selle saamiselt jaotamise hetkele.

Kasumi jaotamine toimub dividendina, likvideerimisjaotisena, osakapitali muutmisena või varjatud kasumieraldisena ning see on maksustatav kasumit jaotava äriühingu tasandil ettevõtte tulumaksuga.

Eesti residendist äriühing ning mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht maksab ettevõtte tulumaksu jaotatud kasumilt selle jaotamisel, tulumaks arvutatakse netosummalt 20/80.

Äriühingu kasumi tulumaksu määr on 20% nagu üldine tulumaksu määr Eestis, kuid netosumma maksustamisel on vaja kasutada 20/80, et saada sama tulemus, mis võrdub saadud kasumi tulumaksu määraga 20%.

Dividendi saaja tulult üldiselt tulumaksu Eestis kinni ei peeta.

Samas regulaarselt makstava dividendi või püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis väljaviidud kasumi puhul kohaldub madalam maksumäär (14/86) . Kui sellise madalama määraga maksustatud dividendi saaja on füüsiline isik, peab väljamaksja dividendi väljamakselt kinni 7%.

Maksulepingu määra saab kohaldada mitteresidendi saadud dividendile, juhul kui tema residendiriigiga sõlmitud maksulepingus on soodsam määr ette nähtud ning saaja kohta on Maksu- ja Tolliametile esitatud kehtiv residentsustõend.

Juhime tähelepanu, et ettevõtte tulumaksule, mida makstakse dividendi jaotamise või kasumi väljaviimise hetkel, ei kohaldu maksulepingute artikli 10 maksumäär, sest Eesti residendist äriühingu kasumi tulumaksuga maksustamist nimetatud säte ei piira.

Ettevõtte tulumaksuga maksustatakse Eesti residendist äriühingu ning mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu antud erisoodustused, kingitused ja annetused, vastuvõtukulud ning kulud ja väljamaksed, mis ei ole ettevõtlusega seotud.

Kõigil viimastel juhtudel korrutatakse maksustatav tulu määraga 20/80.

Eesti residendist äriühingul või mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, puudub kohustus esitada Eestis ettevõtte tuludeklaratsiooni, olenemata kasumist või kahjumist.

Tulumaks määratakse igakuiselt vormi TSD lisadel, olenevalt tulumaksuga maksustatava väljamakse kuust.

  • Eesti residendist äriühing maksab dividendi 10 000 EUR (ei ole regulaarne) füüsilisele isikule. Eesti residendist äriühing maksab ettevõtte tulumaksu 2500 EUR (10 000 × 20/80), kogukulu on 12 500 eurot. Saajale jääb 10 000 EUR.
    Regulaarse dividendi korral peaks äriühing maksma ettevõtte tulumaksu määraga 14/86 (1627.91 eurot).
    Kui viimati nimetatud dividendi saaja on füüsiline isik (resident või mitteresident), siis peab äriühing saaja tulult täiendavalt kinni 7% (700 eurot). Seega jääb dividendi saajale kätte 9300.
  • Eesti residendist äriühing maksab dividendi 10 000 EUR mitteresidendist juriidilisele isikule, kes omab vähem kui 10% osalust dividendi maksvas äriühingus. Eesti residendist äriühing maksab ettevõtte tulumaksu 2500 eurot (10 000 × 20/80).
    Regulaarse dividendi puhul oleks ettevõtte tulumaks 14/86 ehk 1627.91 eurot. Mitteresidendist juriidilise isiku (dividendi saaja) tulult Eestis tulumaksu kinni ei peeta.
  • Eesti residendist äriühing A maksab dividendi 10 000 eurot Eesti residendist juriidilisele isikule B, kes omab vähem kui 10% osalust dividendi maksvas äriühingus A.
    Eesti residendist äriühing A maksab ettevõtte tulumaksu 2500 eurot (10 000 × 20/80).
    Regulaarse dividendi puhul oleks äriühingu A ettevõtte tulumaks 14/86 ehk 1627.91 eurot. Kuna dividendi saaja on Eesti residendist äriühing, siis dividendi väljamakselt tulumaksu kummalgi juhul kinni ei peeta.
    Kui Eesti residendist äriühing B maksab omakorda dividendi, maksab ta ise ettevõtte tulumaksu 20 /80 või vastavalt tema regulaarselt dividendilt 14/86.
  • Eesti residendist äriühing C maksab dividendi 10 000 eurot Eesti residendist juriidilisele isikule D, kes omab vähem kui 10% osalust dividendi maksvas äriühingus C.
    Eesti residendist äriühing C maksab ettevõtte tulumaksu 2500 eurot (10 000 × 20/80).
    Regulaarse dividendi puhul oleks äriühingu C ettevõtte tulumaks 14/86 ehk 1627.91 eurot. Kuna dividendi saaja on Eesti residendist äriühing, siis dividendi väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta.
    Kui Eesti residendist äriühing D maksab omakorda dividendi oma osanikele, on Eesti residendist äriühing D ettevõtte tulumaksu 20 /80 või vastavalt tema regulaarselt dividendilt 14/86.

Tulumaksuseaduses on ettevõtte tulumaksust ette nähtud vabastusi vältimaks topeltmaksustamist, kuid palume konkreetsete tingimuste kohta uurida tulumaksuseadust.

Dividendi maksja
Dividendi maksja tulumaks
Dividendi saaja
Dividendi saaja tulult kinnipeetav tulumaks
Dividendi saaja lõplik tulumaksukohustus Eestis
Eesti reidendist äriühing
20/80
Residendist füüsiline isik;
mitteresidendist füüsiline või juriidiline isik
0
0
Eesti reidendist äriühing
14/86
Mitteresidendist juriidiline isik
0
0
Residendist füüsiline isik
7%
7%
Mitteresidendist füüsiline isik
7% või maksulepingu soodsam määr 5% või 0
7% või maksulepingu soodsam määr 5% või 0
Eesti residendist äriühing
14/86 või
20/80
Residendist juriidiline isik, osalus vähem kui 10%
0
14/86 või 20/80
Residendist juriidiline isik, osalus vähemalt 10%
0
0, kuid kui tema dividendi saaja on füüsiline isik, peab saaja tulult kinni pidama tulumaksu 7%
Rahalises või mitterahalises vormis kasumi väljaviija
Maksja ettevõtte tulumaks
Mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht
14/86 või 20/80

Viimati uuendatud 19.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?