Vaba ringlus

Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatakse liiduväline kaup, mis on mõeldud liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil. Vabasse ringlusse lubamine annab liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse.

Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduur

Vabasse ringlusse lubamisega kaasneb:

  • tasumisele kuuluva mis tahes imporditollimaksu sissenõudmine;
  • vajaduse korral muude maksude sissenõudmine, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega;
  • kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamine niivõrd, kui neid ei tule kohaldada varasemal etapil; ning
  • muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine.

 Õigusaktid

EL tolliseadustik

artiklid 201–209 – reguleerimisala, kaubanduspoliitilised meetmed ning imporditollimaksudest vabastamine: tagasitoodud kaup ja merekalapüügi saadused

(EL) 2015/2446

artikkel 135 – suuline deklareerimine;
artikkel 138 – toiminguga deklareerimine;
artiklid 155–160 – banaanide kaalumise sertifikaatide koostamise luba; juhud, kui tagasitoodud kaup loetakse olevaks samas seisundis olevaks

(EL) 2015/2447

artiklid 251–257 – maksuvabastuse saamiseks teabe esitamine, INF 3

Õigusaktid

EL tolliseadustik

artiklid 203–207 – reguleerimisala

(EL) 2015/2446

artiklid 158–160 – juhud, kui tagasitoodud kaup loetakse olevaks samas seisundis olevaks

(EL) 2015/2447

artiklid 253–256 – maksuvabastuse saamiseks teabe esitamine, INF 3

Liidu tolliterritooriumilt liidu kaubana eksporditud liiduväline kaup, mis on kolme aasta jooksul sinna tagasi toodud ja vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud, vabastatakse isiku taotluse alusel imporditollimaksust.

Imporditollimaksust vabastamist saab taotleda ka siis, kui tagasitoodud kaup moodustab ainult ühe osa eelnevalt liidu tolliterritooriumilt eksporditud kaubast.

Imporditollimaksust vabastamise taotlemine toimub vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni täitmisega vastavalt. See tähendab, et kasutatakse lisaprotseduuri koode F01–F05.

Lisaprotseduuri koodid:

  • F01 – tagasisaadetud kauba imporditollimaksuvabastus (tolliseadustiku artikkel 203);
  • F02 – imporditollimaksudest vabastamine tagasitoodud kauba puhul (delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 159 (põllumajandustooted) sätestatud eritingimused);
  • F03 – imporditollimaksudest vabastamine tagasitoodud kauba puhul (delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 158 lõikes 3 (parandamine või taastamine) sätestatud eritingimused);
  • F04 – töödeldud tooted, mis tuuakse Euroopa Liitu tagasi ja mis olid eelnevalt pärast seestöötlemisprotseduuri reeksporditud (tolliseadustiku artikli 205 lõige 1);
  • F05 – imporditollimaksu- ja käibemaksu- ja/või aktsiisivabastus tagasitoodud kaubale (tolliseadustiku artikkel 203 ja direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punkt e). Seda lisaprotseduuri koodi kasutatakse sel juhul, kui kauba eksportija ja importija on sama isik.

Juhul, kui kauba ekspordi tollideklaratsioon kauba väljaviimisel esitati Eestis ning sama isik reimpordib kauba, saab kasutada kauba tagasitoomisel ka protseduuri 6123.

Imporditollimaksuvabastus antakse siis, kui kaup tuuakse tagasi samas seisundis, kui see eksporditi. Kaup loetakse olevaks samas seisundis, kui pärast liidu tolliterritooriumilt eksportimist ei ole seda töödeldud ega käideldud muul viisil kui selle välimust muutes või parandamise, hea seisundi taastamise või hea seisukorra säilitamise eesmärgil.

Imporditollimaksuvabastuse saamiseks tuleb esitada teave, millega tõendatakse, et maksuvabastuse saamise tingimused on täidetud. Teave esitatakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni esitamise ajal, s.t viidatakse ekspordideklaratsioonile või esitatakse lisadokumendina tolli poolt kinnitatud ekspordideklaratsiooni väljatrükk infosüsteemist või tolli poolt väljastatud teabeleht INF 3 ((EL) 2015/2447 lisa 62-02).

Kui enne liidu tolliterritooriumilt eksportimist oli tagasitoodud kaup oma konkreetse lõppkasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga, vabastatakse kaup tagasitoodud kaubana tollimaksust ainult siis, kui kaup deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks sama lõppkasutusega.

Kui lõppkasutus, milleks kõnealune kaup vabasse ringlusse lubatakse, ei ole enam sama, vähendatakse imporditollimaksu summat selle summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel.

Imporditollimaksuvabastust ei anta kaubale, mille suhtes rakendati sooduskohtlemist ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmete alusel, mis hõlmab nende eksporti liidu tolliterritooriumilt.

Erijuhuna on imporditollimaksuvabastus võimalik vaid siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 

  • ühise põllumajanduspoliitika raames sätestatud meetmete alusel makstud eksporditoetused või muud summad on tagasi makstud või summade väljamaksmine on takistatud või muud finantssoodustused on tühistatud;
  • kaup oli ühes järgmistest olukordadest:
    • seda ei saanud turule lasta riigis, kuhu see saadeti;
    • kaubasaaja tagastas kauba, sest see oli defektne või lepinguga vastuolus;
    • kaup reimporditi liidu tolliterritooriumile, sest seda ei saanud kasutada ettenähtud eesmärgil eksportijast sõltumatutel asjaoludel;
  • kaup deklareeritakse liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse lubamiseks 12 kuu jooksul pärast selle kauba ekspordiga seotud tolliformaalsuste lõpetamise kuupäeva või hiljem, kui reimpordi liikmesriigi toll lubab seda nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

Vaadake lisaks: impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem Impulss.

Käibemaksuseaduse § 17 lõigete 2¹ ja 2² alusel on võimalik kaup suunata vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile (protseduurikood 42) käibemaksuvabalt.

Tingimused, mis peavad olema täidetud protseduurikoodi 42 kasutamiseks 

  • Importija peab olema Eesti käibemaksukohustuslane. Kui importija on teise Euroopa Liidu liikmesriigi (edaspidi liikmesriigi) isik, kes ei ole Eesti käibemaksukohustuslane, saab protseduuri kasutada, kui importijat esindab kaudselt tolliagentuur, kes on Eesti käibemaksukohustuslane.

    Kui importija on Eestis isik, saab protseduuri kasutada vaid siis, kui importija on registreeritud Eesti käibemaksukohustuslasena.
  • Kaup tuleb pärast vabastamist toimetada samas seisundis viivitamata teise liikmesriiki seal registreeritud käibemaksukohustuslasele (edaspidi lõppsaaja).

    Samas seisundis tähendab, et kaubaga võib teha vaid selliseid toiminguid, mille eesmärk on kauba seisundi säilitamine, parandamine või taastamine.
    Viivitamata tähendab, et kaup tuleb toimetada teise liikmesriiki kohe. Vaid kauba seisundi parandamise või taastamise ning liikumise (näiteks kauba laadimine ühelt transpordivahendilt teisele) ajutised katkestused on lubatud.
  • Protseduurile suunamisel tuleb deklarandil tõendada kavatsust toimetada kaup teise liikmesriiki seal asuvale lõppsaajale kaubaveo saatedokumentidega.
  • Protseduurile suunamisel tuleb deklarandil esitada maksukorralduse seaduse § 120 lõike 1¹ alusel tagatis tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluva käibemaksu tagamiseks. Tagatissumma arvutamine on reguleeritud maksukorralduse seaduse § 120 lõike 4 alusel kehtestatud rahandusministri määruses „Tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate tollimaksust erinevate maksude tasumise tagamiseks nõutava tagatise suuruse määramise ja arvutamise alused”.
  • Pärast kauba toimetamist teise liikmesriigi lõppsaajale tuleb deklarandil esitada järelevalve tolliasutusele selle kohta kinnitus. Kinnitusena esitatakse kaubaveo saatedokument või koopia sellest, millel on lõppsaaja originaalmärkega kinnitus kauba vastuvõtmise kohta.
  • Järelevalve lõpetamiseks tuleb tollideklaratsiooni kokkuvõtte lehel avada +märgist 94000 – Protseduuri 42 järelevalve ja lisada sinna dokument, mis tõendab kauba sihtriiki toimetamist. Seejärel kinnitada järelevalve täidetud.
  • Kui järelevalve lõpetamiseks on esitatud kinnitus kauba toimetamise kohta lõppsaajale, lõpetab järelevalve tolliasutus deklaratsiooni järelevalve ning vabastab tagatise.

    Kui kinnitust kauba toimetamise kohta teise liikmesriiki selleks määratud aja (üldjuhul 30 päeva tollideklaratsiooni aktsepteerimisest arvates) möödumisel ei ole esitatud või kui deklarant ei suuda kauba toimetamist teise liikmesriiki tollile rahuldavalt tõendada, nõuab järelevalve tolliasutus eelnevalt maksuvabastuse saanud kaubalt käibemaksu tasumist.
  • Kauba toimetamisest teise liikmesriiki tekib kauba Euroopa ühenduse sisene käive (edaspidi ühendusesisene käive).

    Kui importija on Eesti käibemaksukohustuslane, tuleb ühendusesisene käive deklareerida käibedeklaratsioonil (edaspidi KMD) ja ühendusesisese käibe aruandel (edaspidi VD). Kui importija on teise liikmesriigi isik, keda kaudselt esindab Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud tolliagentuur, siis teise isiku eest teostatud kauba ühendusesisese käibe deklareerib tolliagentuur üksnes VD-l. KMD lahtris 3 0%-lise määraga maksustatavate toimingute ja tehingute hulgas tolliagentuur seda ei deklareeri.

Kui järelkontrolli tulemusena selgub, et vaatamata tagatise vabastamiseks esitatud kinnitusele kauba toimetamise kohta teise liikmesriigi lõppsaajale, ei ole kaup siiski teise liikmesriiki toimetatud, nõutakse eelnevalt maksuvabastuse saanud kaubalt käibemaksu tasumist.

Kui järelkontrolli tulemusena selgub, et protseduurikoodiga 42 imporditud kauba toimetamisest teise liikmesriiki on tekkinud kauba ühendusesisene käive või teise isiku eest teostatud kauba ühendusesisene käive, kuid tehing on VD-l deklareerimata, kohustatakse kohustuse täitmata jätnud isikut kauba ühendusesisest käivet deklareerima vastavalt käibemaksuseaduses sätestatule.

Kauba suunamiseks vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile koodiga 42 esitatava tollideklaratsiooni täitmisel tuleb arvestada järgmisi erisusi:

  • ühel tollideklaratsioonil tuleb deklareerida vaid ühte liikmesriiki ühele isikule (ühele lõppsaajale) saadetav kaup;
  • Sihtriik 1603000000 peab olema liikmesriik (v.a EE);
  • Maksukohustuslased 1316031000 (Roll) ja 1316034000 (Maksukohustuslasena registreerimise number) tuleb valida ja märkida:
  • FR1 Importija (Eesti käibemaksukohustuslane) – isik või isikud, kes on impordiliikmesriigi poolt määratud või tunnistatud käibemaksu tasumise eest vastutavaks kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 201;
  • FR2 Klient (teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane) – isik, kes vastutab liidusiseselt soetatud kaubalt käibemaksu tasumise eest kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 200;
  • FR3 Maksuesindaja (tolliagentuur, kes on Eesti käibemaksukohustuslane) – importija määratud maksuesindaja, kes vastutab käibemaksu tasumise eest impordiliikmesriigis.

Protseduuri 42 kasutamisel on võimalik tollideklaratsioonil kasutada maksukohustuslaste rolle järgmiste kombinatsioonidena:

  • FR1 ja FR2 kasutatakse sel juhul, kui importija omab Eesti käibemaksukohustuslase numbrit. FR1 on importija Eesti käibemaksukohustuslase numbri märkimiseks ja FR2 on teise liikmesriigi kauba lõppsaaja käibemaksukohustuslase numbri märkimiseks;
  • FR3 ja FR2 kasutatakse sel juhul, kui importija on teise liikmesriigi isik, kes ei oma Eestis käibemaksukohustuslase numbrit. FR3 on tolliagentuuri, kes esindab importijat kaudse esindusega, Eesti käibemaksukohustuslase numbri märkimiseks ja FR2 on teise liikmesriigi kauba lõppsaaja käibemaksukohustuslase numbri märkimiseks.

Täiendavat informatsiooni saab telefonil 880 0814 ja e-posti aadressil tolliinfo@emta.ee.

Õigusaktid

EL Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008

Määrus, millega on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Määruse artikli 12 alusel võib ühendusse importida ainult kala ja kalasaadusi, mille kohta on vormistatud nõuetekohane püügisertifikaat.

Määruse art 12 lg 4 kohaselt on lubatud sertifikaate kinnitada ning esitada elektroonselt. Kui imporditakse ja reeksporditakse kalandustooteid, mis kuuluvad nimetatud määruse artiklis 2 esitatud mõistete alla, saab püügisertifikaadid tollideklaratsiooni lisadokumentidena andmetöötlussüsteemi Complex üles laadida.

Püügisertifikaadi elektroonse esitamise korral märgitakse tollideklaratsiooni lisadokumentide lahtrisse 44AA püügisertifikaadi kood C673, lahtrisse 44AB püügisertifikaadi number või numbrid ning lahtisse 44BC lisatakse skaneeritud püügisertifikaat või püügisertifikaadid koos lisadega.

Vastavalt määruse artiklile 22 tuleb importimiseks esitatud püügisertifikaatide, eksportimiseks kinnitatud püügisertifikaatide ja püügisertifikaatide reeksporti käsitlevate kinnitatud osa originaalid säilitada kolme aasta jooksul. Ettevõttele jääb ka paberil püügisertifikaadi esitamise võimalus, kuid tollivormistuse kiirendamiseks soovitame püügisertifikaadid esitada elektroonselt. 

Õigusaktid

Komisjoni delegeeritud määrus 2015/2446

jaotis VI – käsitleb ühenduses vabasse ringlusse lubamiseks mõeldud värskete banaanide kaalu kontrolli

Komisjoni rakendusmäärus 2015/2447

LISA 61-02 – banaanide kaalumise sertifikaadi näidis
LISA 61-03 – banaanide kaalumise protseduur

Määrustega on kehtestatud värskete banaanide netokaalu kontrolli eeskirjad, millega nähakse ette, et tolli volitatud ettevõtjad, nn „volitatud kaalujad", peavad kaalumisega kindlaks tegema värskete banaanide netokaalu ning koostama selle kohta kaalumissertifikaadi.

Banaanide kaalumissertifikaat peab olema lisatud vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonile.

2021. aasta 22. märtsi seisuga on Maksu- ja Tolliamet andnud volituse värskete banaanide kaalumiseks kahele firmale, need on SGS Eesti AS ja Inspectorate Estonia AS.

Euroopa Liidu Komisjon uuendas suuniste dokumente, mis käsitlevad tollitoiminguid Brexiti üleminekuperioodi lõppemisel ja selle järgselt. 

Suunised leiate dokumendis „Ühendkuningriigi väljaastumine ja ELi normid tolli, sh sooduspäritolu valdkonnas".

Kõige olulisema muudatusena palume pöörata tähelepanu punktile 9. Selle kohaselt tuleb alates 01.01.2021 liiduväliste kaupade, mis olid enne üleminekuperioodi lõppu ajutisel ladustamisel või eriprotseduuril (töötlemine, ladustamine, erikasutus), vabasse ringlusesse deklareerimisel (sh lõppkasutuse protseduurile) märkida tollideklaratsiooni lisadokumentide lahtrisse (lahter 44) kood „Y067".

Koodi ei ole vaja lisada, kui üleminekuperioodi lõppemisel ajutisel ladustamisel või eriprotseduuril olev kaup suunatakse 01.01.2021 järgselt transiidiprotseduurile.

Muudatus puudutab kõiki importe sõltumata selle seotusest Ühendkuningriigiga.

Näide 1

Kood „Y067" märgitakse, kui Hiina kaup paigutati Eestis tollilattu 01.09.2020 ning deklareeritakse Eestis vabasse ringlusesse 03.01.2021.

Näide 2

Koodi „Y067" ei märgita, kui Hiina kaup paigutatakse Eestis seestöötlemisele 06.01.2021 ja deklareeritakse vabasse ringlusesse 02.02.2021.

Näide 3

Koodi „Y067" ei märgita, kui Hiina kaup oli 31.12.2020 seisuga ajutisel ladustamisel ning 05.01.2021 suunatakse transiidiprotseduurile, mis lõpetatakse 06.01 teise ajutise ladustamise kohta paigutamisega, millele järgneb vabasse ringlusesse suunamine.

Määruse (EL) 2015/2446 (LTS delegeeritud määrus) artiklit 138 on täiendatud uue punktiga h. Selle kohaselt võib elundid ja muud inim- või loomsed koed (sealhulgas luuüdi) või inimveri, mis sobivad püsivaks pookimiseks, implanteerimiseks või vereülekandeks, deklareerida vabasse ringlusse lubamiseks muu toiminguga.

Vastavalt LTS delegeeritud määruse artikli 141 lõikele 1 võib järgmisi toiminguid käsitada nende kaupade vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonidena:

  • rohelise ehk „ei ole deklareeritavat kaupa” koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori;
  • sellise tolliasutuse läbimine, kus ei ole kahte koridori;
  • „ei ole deklareeritavat kaupa” kleebise või deklaratsioonilipiku kinnitamine reisija isikliku sõiduki tuuleklaasile, kui see võimalus on ette nähtud liikmesriigi õigusaktidega.

See muudatus (st artikli 138 punkt h ja artikli 141 lõige 1) on lisatud määrusesse, millega muudetakse liidu tolliseadustiku delegeeritud õigusakti, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 3. aprillil 2020. Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2020.

Viimati uuendatud 10.09.2021

Kas sellest lehest oli abi?