Statistika ja avaandmed

Avaandmed on kõigile vabalt kasutamiseks antud, veebist kättesaadavad andmed.

Avaandmed on tasuta andmed, mis on kõigile antud vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks ning mida saab kasutada äriliste ja mittetulunduslike ettevõtmiste käivitamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.

Eesti avaandmete portaal

Eesti riigi avaandmete ametlik portaal

Tasutud maksud, käive ja töötajate arv

Maksukohustuslase kvartali jooksul tasutud maksusummad, käibe kogusumma (sh pöördmaksustatavad ostud) ja töötajate arv avalikustatakse igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäeval. Juhul kui 10. kuupäev on nädalavahetusel või riigipühal, siis sellele eelneval tööpäeval.

Failid
  • Kuna andmed avaldatakse enne eelmise kuu käibedeklaratsiooni esitamist, siis on käibe arvutamisel aluseks võetud sellele eelneva kolme kuu andmed (näiteks 10. aprillil avaldatakse detsembri, jaanuari ja veebruari summa).
  • Andmed avaldatakse järgmiste isikute kohta:
    • kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes on kvartali jooksul tasunud riiklikke makse;
    • kõik juriidilised isikud ja FIEd, kes on esitanud vähemalt ühe käibedeklaratsiooni, mille esitamise tähtpäev oli vastavas kvartalis;
    • kõik juriidilised isikud ja FIEd, kes on registreerinud kvartali viimase kuupäeva seisuga töötamise registris vähemalt ühe kehtiva kandega tööd tegeva isiku (v.a kande liigid, mis on seotud juhtimis- ja kontrollorgani liikmega);
    • kõik juriidilised isikud ja FIEd, kes on andmete avaldamise seisuga käibemaksukohustuslased.
  • Andmeid ei avaldata järgmiste isikute kohta (ehk need on eelnimetatud gruppidest välistatud):
    • juriidilised isikud, kes on andmete avaldamise seisuga kustutatud;
    • FIEd, kes on andmete avaldamise seisuga surnud;
    • füüsilised isikud.
  • Tasutud maksusummadena kajastatakse järgmisi tasutud riiklikke makse ja makseid.

 
Riiklik maks või makse

Juriidilised isikud FIE-d
Kõikide riiklike
maksude summa
Tööjõumaksud* Kõikide riiklike
maksude summa
Töötajate tööjõumaksud
Kinnipeetud tulumaks X X X X
Sotsiaalmaks X X X X
Kogumispensionimakse X X
Töötuskindlustusmakse X X
Erijuhtude tulumaks X X
Hasartmängumaks X
Käibemaks X X
Tollimaks X
Alkoholiaktsiis X X
Tubakaaktsiis X X
Kütuseaktsiis X X
Elektriaktsiis X X
Pakendiaktsiis X X
Raskeveokimaks X
Maamaks X
*Ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste poolt tasutud tööjõumaksude real kajastuvad ka nende haldusalas olevate allasutuste töötajate eest tasutud tööjõumaksud. Seega ei ole võimalik teha järeldusi nende asutuste keskmise palga kohta, jagades tööjõumakse töötajate arvuga.
  • Deklareeritud käibena avaldatakse käibedeklaratsioonide ridade 1, 2 ja 3 summa, s.t käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute kogusumma. Toimingud ja tehingud hõlmavad seejuures mitte ainult maksukohustuslase enda käibeid, vaid ka neid teistelt isikutelt soetatud kaupu ja teenuseid, mida maksukohustuslane peab pöördmaksustama ja mille maksustatav väärtus seetõttu samuti kajastatakse käibedeklaratsioonis:
    • teiste liikmesriikide maksukohustuslastelt ühendusesiseselt soetatud kaubad, sh kolmnurktehingus soetatud kaubad ning paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad;
    • välisriikide (nii teiste liikmesriikide kui ühenduseväliste riikide) ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt saadud teenused;
    • teistelt Eesti maksukohustuslastelt soetatud, käibemaksuseaduse § 411 lõikes 2 nimetatud kaubad.
  • Kui isik ei ole makse tasunud või isikule tagastatud summa ületab tasutud summat, siis kuvatakse tasutud summana 0.
  • Tabelites on välja väärtus „0" (null) ja tühi üldiselt erineva tähendusega:
    • arv „0" – alusandmete (vastavad deklaratsioonid, töötamise register jne) põhjal on vastava välja väärtuseks saadud null;
    • tühi – vastava välja väärtuse leidmiseks alusandmed puuduvad, nt vastavad deklaratsioonid on esitamata või neid deklaratsioone ei peagi esitama (nt need ettevõtted, kes kuuluvad käibemaksugruppi ja seetõttu esitavad koos ühise käibedeklaratsiooni).
  • Tähega algav kood on Maksu- ja Tolliameti poolt mitteresidendile antud kood.
  • FIE ettevõtlustulult tasutud tulumaksu, sotsiaalmaksu ega kogumispensionimakse summasid ei avalikustata.
  • Veerus „Töötajaid" avaldatakse kvartali viimasel päeval töötanud isikute arv töötamise registri andmetel andmete väljavõtmise seisuga, välja arvatud juhtimis- või kontrolliorgani liikmed. Kui juhatuse liige annab oma panuse töö tulemustele, siis tuleb ta registreerida lisakandega (nt töötamine töövõtulepinguga). Hoolitsege palun, et vastavad andmed oleksid õigeaegselt sisestatud (muudetud). Kuna tööjõumaksud on kvartali jooksul kassapõhiselt tasutud summa ning töötajate arv on ühel päeval töötanute arv, siis ei ole töötajate arv ja tööjõumaksud kvartalis üks ühele võrreldavad.
  • Käibemaksukohustuslase esitatud käibedeklaratsioonide alusel Maksu- ja Tolliameti avaldatud käivete andmed ei ole võrreldavad maksukohustuslase majandusaasta aruande andmetega mitmel erineval põhjusel.
  1. Käibedeklaratsioonis deklareeritakse ainult Eestis maksustamisele kuuluvad käibed.
    Kui maksukohustuslasel tekib käibeid ka mõnes välisriigis ning ta peab need käibemaksuga maksustama vastavalt selle välisriigi käibemaksureeglitele (tõenäoliselt on tal siis ka selles välisriigis kohalik käibemaksunumber), siis sellised tehingud kajastuvad küll tema majandusaasta aruandes, kuid mitte Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis.
  2. Käibedeklaratsiooni ridadel 1 ja 2 tuleb deklareerida ka need Eestis 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustamisele kuuluvad kaubad ja teenused, mida maksukohustuslane mitte ei ole müünud, vaid on ostnud, kuid vastavalt käibemaksuseadusele on käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus pandud müüja asemel ostjale. See puudutab nii välisriigi ettevõtjalt, kellel puudub Eestis käibemaksukohustuslase number, ostetud kaupu ja teenuseid kui ka kaupu, mis on ostetud teiselt Eesti käibemaksukohustuslaselt ja kuuluvad siseriiklikule pöördmaksustamisele vastavalt käibemaksuseaduse §-le 411. Maksukohustuslase majandusaasta aruandes sellised tehingud realisatsioonina ei kajastu.
  3. Käibedeklaratsiooni real 3 tuleb 0%-lise käibemaksumääraga maksustatava käibena muuhulgas deklareerida ka enda kauba toimetamine ilma võõrandamistehinguta teise liikmesriiki seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Käibemaksuseaduse tähenduses loetakse see kauba ühendusesiseseks käibeks, kuid ei ole samuti realisatsioon.
  4. Käibed deklareeritakse käibedeklaratsioonis vastavalt käibe tekkimise aja reeglitele. Kauba või teenuse eest ettemaksu saamisel tekib müüjal juba laekunud summa ulatuses käive, kuigi ta ostjale kaupa lähetanud või kättesaadavaks teinud või teenust osutanud veel ei ole. Ka selles osas võivad maksukohustuslase käibedeklaratsiooni andmed erineda tema majandusaasta aruande andmetest.
  5. Vastavalt maksukorralduse seadusele avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel käibemaksukohustuslase kvartali jooksul deklareeritud käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute käibe kogusumma summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.
    Seega Maksu- ja Tolliamet avaldab käibedeklaratsioonide andmed vastavalt nende esitamisele, kuid jooksval kuul esitatud käibedeklaratsioon kajastab alati eelmise kuu käivete andmeid. See tähendab, et kalendriaasta jooksul Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud käibedeklaratsioonide andmed kajastavad käibeid, mis tekkisid eelmise kalendriaasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini.

Maksuvõla dünaamika

Avaldame iga kuu 1. kuupäeva seisuga maksuvõla suuruse ja võlgnike arvu kokku ning ka võlasumma vahemike lõikes.

Failid

Maksuvõlglaste nimekiri

     

NB! Lõpetasime 1. kuupäeva seisuga maksuvõlglaste nimekirja avaldamise, kuna staatilise info avaldamine ei anna täpset infot maksuvõla hetkeseisu kohta. Otsime ajakohaste maksuvõla andmete kuvamiseks paremat võimalust.
  • Nii iseenda kui teiste isikute maksuvõla infot saate kontrollida avalikus võlapäringus.
  • Enda maksuvõla olemasolu ja suurust näete ka e-teenuste keskkonna e-MTA töölaual plokis "Nõuete ja kohustuste saldo".
  • Maksuvõla tasumiseks vajaliku info leiate lehelt Tasumine, võlad.

Ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa

Avaldame ettevõtluse statistikat kohalike omavalitsuste (KOV) kaupa kuude ja tegevusalade lõikes. Andmeid uuendame regulaarselt kord kuus.

Statistika avaldamine annab nii KOVidele, tööandjatele kui ka töötajatele võimaluse võrrelda palkasid, ettevõtete arvu, käivet, eksporti, tasumisele kuuluvat käibemaksu, töötajate arvu ja deklareeritud tööjõumakse sama tegevusala ettevõtetes KOViti, maakonniti kui ka Eestis tervikuna ning on KOVidele abiks juhtimisotsuste tegemisel, aitab kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja teeb äritegevuse Eesti ettevõtlusmaastikul läbipaistvaks.

Statistika aluseks on Maksu- ja Tolliametile deklareeritud andmed.

Kui KOVi ühes tegevusalas on vaid üks tegutsev ettevõte, siis seda infot ei kuvata.

Failid

Statistika valimis on 21 tegevusala (EMTAK 2008):

  • põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
  • mäetööstus
  • töötlev tööstus
  • elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
  • veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
  • ehitus
  • hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
  • veondus ja laondus
  • majutus ja toitlustus
  • info ja side
  • finants- ja kindlustustegevus
  • kinnisvaraalane tegevus
  • kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
  • haldus- ja abitegevused
  • avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
  • haridus
  • tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
  • kunst, meelelahutus ja vaba aeg
  • muud teenindavad tegevused
  • kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine
  • eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

Tollistatistika

Eksport, vaba ringlus.

Andmed on antud protseduuride eksport 10 ja import 4, kõikide riikide ning tähtsamate kaubagruppide lõikes kombineeritud nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed ei kajasta Eestit läbivat transiiti.

Aruanne ei sisalda järgmiste kaubakoodidega kaupu:

  • KN kood 49070030 – pangatähed;
  • KN kood 49070010 – maksumärgid, postmargid jms margid.

Eesti Vabariigis koostab väliskaubandusstatistikat Statistikaamet. Ülevaate kogu Eesti Vabariigi väliskaubandusest saate Statistikaameti kodulehelt.

ELi tollistaatusega kaup on:

  • saadud või toodetud täielikult liidu tolliterritooriumil ning ei sisalda liiduvälist kaupa;
  • lubatud vabasse ringlusse;
  • toodetud vabas ringluses olevast kaubast või vabas ringluses olevast ja täielikult liidu territooriumilt saadud või toodetud kaubast.

ELi tollistaatusega kauba eest on tasutud seaduse alusel tasumisele kuuluvad maksud.

ELi tollistaatuseta kauba eest (sõltumata lähteriigist, kust kaup teekonda alustas) on seaduse alusel tasumisele kuuluvad maksud tasumata.

Ekspordi protseduur kajastab liidu kauba väljaviimist liidu tolliterritooriumilt või kauba lähetamist liidu tolliterritooriumi eripiirkondadesse (Ahvenamaa, Kanaari saared, Kanalisaared, Prantsusmaa ülemerealad (Guadeloupe, Guiana, Martinique, Reunion ja Mayotte), Kreeka Athose Mägi). Eksport hõlmab ekspordiformaalsusi, sealhulgas kaubanduspoliitika meetmete ja vajaduse korral eksporditollimaksude kohaldamist.

Abiks impordi andmete graafikute mõistmisel – vaba ringluse protseduuride passid.
Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatakse liiduväline kaup, mis on mõeldud liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil.

Vabasse ringlusse lubamine annab liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse.

Vabasse ringlusse lubamisega kaasneb:

  • tasumisele kuuluva mis tahes imporditollimaksu sissenõudmine;
  • vajaduse korral muude maksude sissenõudmine, mis on sätestatud neid makse käsitlevate asjakohaste kehtivate sätetega;
  • kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamine;
  • muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine.

Impordi- ja ekspordistatistika

Seoses Ukrainas toimuva sõjaga on Venemaa Föderatsioonile ja Valgevenele kehtestatud mitmeid sanktsioone, mis muudavad senist Eestis tarbimisse suunatud kaupade dünaamikat ja impordistatistikat.

Avaldame iga kuu 1. kuupäeva seisuga alates 2021. aasta jaanuarist:

  • Eestis tarbimisse suunatud (tolliprotseduur 40) kümne peamise kaubagrupi impordikogused;
  • Eestist väljaviidud (tolliprotseduurid 10 ja 31) seitsme* peamise kaubagrupi ekspordikogused.
* Seitse peamist kaubagruppi iga protseduuri kohta.

Täpsem ülevaade kehtestatud sanktsioonidest on kättesaadav Maksu- ja Tolliameti veebilehel „Tollivormistus seoses Ukrainas toimuva sõjaga“.

Võimaldame jälgida 
  • kolmandatest riikidest pärit suurimate kaubagruppide impordimahtusid ja impordikeelu all olevate teatud kaupade (näiteks väetised; raud ja teras ning nende tooted; puit- ja puittooted; teatud naftasaadused) impordikoguste muutusi;
  • kolmandatesse riikidesse eksporditavate suurimate kaubagruppide mahtusid (näiteks mehaanilised ja elektriseadmed ning nende osad, plastid ja plasttooted) ja nende muutusi.
Statistikafailidest leiate
  • impordikoguste alusel viie suurima kaubagrupi andmed;
  • kaubagruppide 31*, 44*, 72*, 73* ja 27* impordikogused, kuna nendesse kuuluvad enamik sanktsioneeritud kaupadest;
  • Venemaa Föderatsioonist ja Valgevenest Eestis tarbimisse deklareeritud kaubakogused;
  • kaupade ekspordikoguste alusel seitsme suurima kaubagrupi andmed.

Kui konkreetse kaubagrupi kaupade importijaid ühes kuus on vähem kui 5 isikut, siis me andmeid ei avalikusta (tabelis märge „andmeid ei avalikustata").

Välistatud on reisijate deklaratsioonide andmed.

Väliskaubanduse tervikstatistikaga on võimalik tutvuda Statistikaameti veebilehel „Väliskaubandus".


ekspordistatistika

Infot ekspordile kehtestatud piirangute kohta leiab nõukogu määrusest (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Impordistatistika

CN-koodid 3104 20, 3105 20, 3105 60 ja 3105 90 grupist 31 on lubatud tuua kuni kvoodi täitumiseni.
Gruppi 44 kuuluvaid tooteid oli lubatud tuua kuni 10.07.2022. Alates 11.07.2022 ei ole lubatud tuua ühtegi toodet, mis kuulub gruppi 44.
Gruppi 72 ja 73 kuuluvaid tooteid oli lubatud tuua kuni 17.06.2022.
Gruppi 27 kuuluvad kolme rubriigi tooted:

  • 2707 rubriiki kuuluvaid tooteid oli lubatud tuua kuni 10.08.2022. Alates 11.08.2022 ei ole lubatud tuua ühtegi toodet, mis kuulub rubriiki 2707.
  • 2709 rubriiki kuuluvaid tooteid oli lubatud tuua kuni 05.12.2022.
  • 2710 rubriiki kuuluvaid tooteid oli lubatud tuua kuni 05.12.2023.

Mediaanväljamakse

Mediaanväljamakse tähistab töötajatele tehtud väljamaksete summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Alates 2020. aastast ei avalda Maksu- ja Tolliamet mediaanväljamakse statistikat.

Palgastatistikaga saate tutvuda Statistikaameti veebisaidil.

Mediaanväljamakse aastate lõikes

Aasta Mediaanväljamakse kuus (eurodes, arvutatud alates 2019. a uuenenud alusandmetega) Mediaanväljamakse kuus (eurodes, arvutatud 2017.–2018. a kehtinud metoodikaga) Mediaanväljamakse kuus (eurodes, arvutatud 2002.–2016. a kehtinud metoodikaga)
2002 266 218
2003 289 238
2004 320 263
2005 366 299
2006 429 355
2007 531 439
2008 625 516
2009 591 476
2010 592 469
2011 621 498
2012 658 535
2013 707 580
2014 756 616
2015 808 807 663
2016 866 865 716
2017 934 932
2018 1002 1000
2019 1100

Erinevus Maksu- ja Tolliameti (MTA) mediaanpalga ja Statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas üks kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 ja lisa 2 (väljamaksed koodidega 10, 12, 13, 24, 25, 27, 28, 120, 121, 126, 127, 129, 130, 132, 133, 135, 144, 147 ja 148). Tulumaksuga maksustatavate töötamisega seotud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamaksed on tehtud.

Varasemad metoodikad

  • 2002.–2016. a mediaanväljamakse metoodika – isiku aasta jooksul saadud brutoväljamaksed summeeriti ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai.
  • 2017.–2018. a mediaanväljamakse metoodika – MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareeris tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised. Mediaanpalk on leitud kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel.

Andmekogu „Eesti tollitariifistik" avaandmed

Euroopa Liitu importimise ja liidust eksportimisega seotud meetmete kohaldamiseks kasutatakse integreeritud tollitariifistikku TARIC (Tarif Intégré Communautaire). TARICi rakendamiseks Eestis on välja töötatud Eesti tollitariifistik (ETT), mis sisaldab lisaks TARIC meetmetele ka Eesti riigisiseseid meetmeid (allpool lisatud avaandmetena seisuga 01.01.2022).

Failid

Viimati uuendatud 01.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?