Tulumaks ja sotsiaalmaks

Füüsilised isikud maksavad oma tuludelt tulumaksu. Palgatulu, kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu ja muud tulud maksustatakse maksumääraga 20%. Palgatulu ja ettevõtlustulu maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega.

Juriidilised isikud (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigitulundusasutus) maksavad tulumaksu erisoodustustuselt, kingitustelt ja annetustelt, vastuvõtukuludelt, jaotatud kasumilt (dividendilt) ning omakapitali väljamaksetelt. Kõik väljamaksed maksustatakse ühesuguse maksumääraga 20/80. Erisoodustused maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga. 

Eesti tulumaksusüsteemi eripäraks on see, et äriühingu maksukohustus tekib kasumi jaotamisel (dividendi väljamaksmisel). Kui äriühing kasumit ei jaota, vaid investeerib selle ettevõttesse, siis maksukohustust ei teki. Dividendile kehtib maksumäär 20/80, kuid regulaarselt makstavale dividendile kehtib soodusmäär 14/86. 

Täpsemalt saate lugeda alltoodud selgitustest.  

Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused

Maksuvaba tulu kohaldamine mitteresidendist füüsilise isiku väljamaksele

Alates 2022 on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi (EL liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra) residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus esitada väljamakse tegijale avaldus Eesti maksuvaba tulu (kuni 500 eurot) kohaldamiseks väljamakse tegemisel (vormi TSD lisa 2) tema Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel. 

Kuni 2021. aasta tulu deklareerimisel oli mitteresidendist füüsilisel isikul, kes on EMP liikmesriigi resident, õigus Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks esitada kord aastas tuludeklaratsioon ning sellega saada tagasi Eestis enamkinnipeetud tulumaksu, siis nüüd on lisaks võimalus maksuvaba tulu kohaldada juba igakuiselt mitteresidendi (EMP liikmesriigi residendi) tulu saamisel.

Seega, kui mitteresident esitab:

  • väljamakse tegijale avalduse Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks (kuni 500 eurot, avaldus on ühekordne, kuid seda võib muuta, olenevalt tulu suurusest, aga ka avaldust tühistada, et maksuvaba tulu ei kohaldataks) ja

  • saaja koduriigi, kes on EMP liikmesriik,  maksuhalduri kinnitatud kehtiva residentsustõendi,

siis arvatakse mitteresidendile Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel maha Eesti maksuvaba tulu Eesti reeglite kohaselt.

Väljamaksja deklareerib mitteresidendi Eestis maksustatava tulu vormi TSD lisal 2, seal võetakse ka maksuarvutuses arvesse maksuvaba tulu, kui residentsustõend on esitatud. Vormi TSD lisal 1 mitteresidendi maksuvaba tulu deklareerida ei saa.

Samas kuus samale mitteresidendile tehtavad väljamaksed arvutatakse maksuvaba tulu arvutamiseks kokku.

Mitteresidendile, kes on EMP liikmesriigi resident, on maksuvaba tulu arvutamise reeglid samad, mis Eesti residendil.

Mitteresidendile tehtavad väljamaksed deklareerib väljamakse tegija vormi TSD lisal 2. Eesti maksuvaba tulu kohaldamise õigus on vaid juhul, kui saaja kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi enne vormi TSD lisa 2 esitamist sisestatud kehtiv saaja koduriigi (!EMP liikmesriik) maksuhalduri kinnitatud residentsustõend.

Residentsustõend ei pea olema vormil TM3, see võib olla samu andmeid sisaldaval välisriigi residentsustõendi vormil, oluline on, et oleks olemas andmed vormi TM3 osadest I, III ja V. 

Residentsustõend tuleb saata Maksu- ja Tolliametile, mitteresident ega väljamaksja seda ise sisestada ei saa. 

Residentsustõendi kehtivus on tavaliselt 12 kuud, kui tõendile pole märgitud teisiti. Kui väljamaksed mitteresidendile jätkuvad, tuleb seejärel Maksu- ja Tolliametile esitada uus residentsustõend.

Mitteresidendist füüsiline isik, kes on EMP teise liikmesriigi resident, ei pea  Eestis füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületanud Eesti seaduse kohaselt arvutatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda. 
!Kolmandate riikide (näiteks Venemaa, Ukraina, Ameerika Ühendriigid, Kanada jne) residendil pole õigust Eesti maksuvaba tulu kohaldamisele ei väljamakse tegemisel vormil TSD lisa 2 ega saaja tuludeklaratsioonis.

Maksulepingutest tuleneva soodustuse mõju maksuvaba tulu kohaldamisele

Kui

  • Eesti on saaja residendiriigiga sõlminud kehtiva tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu (maksuleping),

  • millest tulenevalt mitteresidendi tulu Eestis tulumaksuga ei  maksustata (näiteks Saksamaa residendi teenustasu Eestis, kui sellest tegevusest ei ole Eestis tekkinud kindlat asukohta) ja

  • saaja kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi sisestatud kehtiv välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend, 

kohaldatakse väljamaksjale maksulepingust tulenevat maksuvabastust. 

Kui väljamaksele kohaldub juba maksulepingust tulenev maksuvabastus, puudub vajadus kohaldada veel Eesti seaduse alusel maksuvaba tulu.

Seega ei pea mitteresident esitama avaldust Eestis kinnipeetava tulumaksu arvutamisel Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks, kui väljamakse on juba maksulepingust tulenevalt maksuvaba. Andmeid maksuvaba tulu avalduste kohta ei kogu Maksu- ja Tolliamet.

Näited mitteresidendile maksuvaba tulu kohaldamisest

Näide 1
Soome resident Päivi saab märtsis töötasu 1000 eurot. 
Pekka on teinud väljamaksjale avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasis on saaja kohta kehtiv Soome maksuameti kinnitatud residentsustõend. 

MAKSUARVUTUS

Märts 2022

  • Sotsiaalmaks 1000 x 33% = 330 eurot
  • Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1000 x 1,6% = 16 eurot
  • Tööandja töötuskindlustusmakse 1000 x 0,8% = 8 eurot
  • Kinnipeetud tulumaks (1000 – 16 – 500) x 20% = 96.80 eurot

Näide 2
Läti resident Laima saab märtsis  VÕS lepingu alusel 1000 eurot.  Ta viibib Eestis teenust osutades vaid nädala.
Laima kehtiv  Läti maksuameti kinnitatud residentsustõend on sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. 

MAKSUARVUTUS

Märts 2022

  • Sotsiaalmaks 1000 x 33% = 330 eurot
  • Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1000 x 1,6% = 16 eurot
  • Tööandja töötuskindlustusmakse 1000 x 0,8% = 8 eurot
  • Kinnipeetud tulumaks 1000 x 0% = 0 eurot

Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon

Tulumaksuseaduse sätetes on madala maksumääraga territoorium asendatud maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooniga. Viimaste osas kohaldub Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud nimekiri, mis ei sõltu maksumäärast sellel territooriumil ega sellest, kas on äritegevus on tegelik või näiline.

Hetkel (veebruar 2022) on maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjas:
Ameerika Samoa, Fidži, Guam, Palau, Panama, Samoa, Trinidad ja Tobago, USA Neitsisaared, Vanuatu.

Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku mõiste on muutunud seega kehtetuks mitteresidendist juriidilisele isikule tehtud väljamaksete või ettevõtlusega mitteseotud kulude tulumaksuga maksustamisel. 

Tulumaks peetakse kinni maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale (mitte enam madala maksumääraga territooriumil asuvale) juriidilisele isikule Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult. 

Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete maksustamisel ettevõtte tulumaksuga lähtutakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjast.

Muudatuse kohaselt ei kohaldata Eesti residendist äriühingu edasimakstavale dividendile ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumile tulumaksuvabastust, kui dividendi maksev äriühing või püsiv tegevuskoht asuvad maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis.

Eesti residendist füüsilise isiku kontrolli all oleva maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustatakse füüsilise isiku tuluna olenemata sellest, kas juriidilise isiku tulu on kasumit jaotanud. 

Mitteresidendi väljamaksetele kohaldub muudatus madala maksumääraga territooriumi mõistes alates 01.07.2021, Eesti residendist füüsilise isiku tulule madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamisel alates 01.01.2022.

Viide

Muudatused intresside maksustamisel alates 01.01.2020

Alates 1. jaanuarist 2020 ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega (tulumaksuseaduse (TuMS) § 34 punkt 3).

Millal tekib intressi tasumise kohustus?

Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu tähtpäevaks või kui talle on alusetult tagastatud või tasaarvestatud suurem summa, siis tekib maksukohustuslasel intressi tasumise kohustus. Intressi arvestatakse kuni maksuvõla täieliku tasumiseni 0,06% päevas.

Makseraskustes maksukohustuslasel on võimalus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.

Kõige lihtsam ja kiirem viis maksukohustuse tasumise ajatamiseks on esitada taotlus e-MTA kaudu. Taotluse esitamiseks tuleb e-MTAs valida menüüst Arvestus Maksmine – Ajatamine.

Kui e-MTA kaudu esitatud taotlus vastab lihtsustatud korras ajatamise tingimustele, siis otsus ja sellega kaasnev intressinõue genereeritakse andmetöötlussüsteemis automaatselt. Intressi arvestatakse ajatatud maksuvõlalt edasiulatuvalt kuni maksuvõla täieliku tasumiseni 0,03% päevas.

Täpsem info lehel Ajatamine.


Millal on intressilt tulumaksu tasumise kohustus?

Tulumaksu tuleb maksta maksuvõlalt MKS § 115 alusel määratud ja tasutud intressidelt (alus: TuMS § 34 punkt 3 ning § 51 lg 1 ja lg 2 p 1). Tulumaks määras 20/80 tasutakse maksudeklaratsiooni TSD lisa 6 alusel.

  • E-MTA kaudu deklaratsiooni esitamisel eeltäidab Maksu- ja Tolliamet MKS § 115 alusel määratud ja maksukohustuslase tasutud intresside summa TSD lisal 6 koodil 6021.
  • Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei saa oma ettevõtlustulust maha arvata MKS § 115 alusel määratud ja tasutud intress.
     

Millal ei ole intressilt tulumaksu tasumise kohustust?

Tulumaksu ei tule maksta MKS § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intressidelt (alus TuMS § 34 punkt 3), kui maks ei ole määratud maksuotsusega.

Ajatatud maksuvõlalt tasutud intress on ettevõtlusega seotud kulu järgmistel tingimustel:

  • intress on arvestatud ajatatud maksuvõlalt graafiku kehtivuse perioodil ja
  • intressinõue on koostatud ja tasutud alates 1. jaanuarist 2020.

Tulumaksuvabastus kehtib seega konkreetse ajatatud nõude intressile, mis on arvestatud alates ajatamise graafiku kinnitamise kuupäevast kuni (sõltuvalt sellest, mis saabub varem):

  • konkreetse nõude tasumisgraafiku järgse tähtpäevani või
  • graafiku tühistamise kuupäevani või
  • graafiku lõppemise kuupäevani.

Alates jaanuarist 2020 kuvatakse e-MTAs intressinõuete ja ka eraldi selle jaotuste kaupa tasumisi rubriigis ArvestusNõuded – Nõuete toimingute otsing, kust tuleb „Nõude liik" alt valida vastav nõue:

  • intress (INTR),
  • tulumaksuga intress (INTRM) või
  • tulumaksuvaba intress (INTRMV).

  • E-MTA kaudu deklaratsiooni esitamisel eeltäidab Maksu- ja Tolliamet alates jaanuar 2020 TSD lisal 6 koodil 6021 ainult tulumaksuga maksustatavad intressid.
  • Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) saab oma ettevõtlustulust maha arvata MKS § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intressid, kui maks ei ole määratud maksuotsusega.
  • Tuludeklaratsiooni vormi E ei eeltäideta. FIEle kuvatakse ainult e-MTAs intressi jaotus maksustamise järgi.

Deklaratsiooni TSD esitamine

Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks. Deklaratsioon koosneb põhivormist ja lisadest.

Loe edasi

Tulumaks ja maksuvaba tulu

Eestis maksavad äriühingud (ettevõtte) tulumaksu alles kasumi jaotamisel dividendina või muus vormis, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Üks maksukohustuse täitmise viis on ka tulumaksu kinnipidamine saaja maksustatavalt tulult. Tulumaksu kinnipidamisel on õigus arvestada jooksvalt üldist maksuvaba tulu.

Loe edasi

Maksumäärad

Sellelt lehelt leiate 2018.–2022. a tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse määrad ning töötasu alammäärad alates 1996. aastast.

Loe edasi

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga maksustatakse töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu, et rahastada pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33% (teatud juhtudel 13%) maksustatavalt summalt.

Loe edasi

Kohustusliku kogumispensioni makse

Kohustusliku kogumispensioni makse on II samba pensioni sihtotstarbeliseks rahastamiseks kogumispensionide seadusega kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut.

Loe edasi

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega kehtestatud sundkindlustuse makse.

Loe edasi

Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Loe edasi

Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud

Residendist juriidilise isiku või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud maksustatakse tulumaksuga määras 20/80.

Loe edasi

Ettevõtlusega mitteseotud kulud

Residendist äriühingu poolt tehtud kulud/väljamaksed, mis ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, maksustatakse tulumaksuga määras 20/80.

Loe edasi

Dividendide ja varjatud kasumieraldise maksustamine

Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.

Loe edasi

Laevapere liikmete erikord ja tonnaažikord

Eesti äriühing, kes saab kasumit kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost, võib soovi korral loobuda maksustamise tavakorrast ning maksta tulumaksu tonnaažikorra alusel. Samuti on võimalik laevapere liikmete töötasu maksustada erikorra alusel.

Loe edasi

Välistulu maksustamine

Eestis maksustatakse äriühingu kasum tulumaksuga selle dividendina väljamaksmisel, aga Eesti äriühingu välisriigi tulule kohalduvad siiski välisriigi reeglid. Eestis saab välisriigi dividendi või välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kasumi topeltmaksustamist vältida Eestis dividendilt makstava tulumaksuvabastuse kaudu, muude välisriigi tulude puhul välisriigi tulumaksu mahaarvamisega Eestis makstavalt dividendi tulumaksult.

Loe edasi

Maksulepingud ja teabevahetuslepingud

Maksustamise ja teabevahetuse hõlbustamiseks, topeltmaksustamise vältimiseks ning sotsiaalkaitse tagamiseks on Eesti ja paljude välisriikide vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud.

Loe edasi

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?