Välistulu maksustamine

Eestis maksustatakse äriühingu kasum tulumaksuga selle dividendina väljamaksmisel, aga Eesti äriühingu välisriigi tulule kohalduvad siiski välisriigi reeglid. Eestis saab välisriigi dividendi või välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kasumi topeltmaksustamist vältida Eestis dividendilt makstava tulumaksuvabastuse kaudu, muude välisriigi tulude puhul välisriigi tulumaksu mahaarvamisega Eestis makstavalt dividendi tulumaksult.

Residentsusest

Tulumaksuga maksustamisel on oluline tähtsus residendi mõistel, sest sellest oleneb, millises ulatuses isiku tulu maksustatakse: kas kogu maailmas saadud tulu või vaid Eesti tulu.

Resident on piiramatu maksukohustusega isik, ehk Eestis maksustatakse nii Eesti kui välisriigi tulu, kuid topeltmaksustamine välditakse.

Mitteresident maksab Eestis tulumaksu vaid Eesti tulult.

Füüsiline isik on resident, kui ta elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.

E-residentsus võimaldab digitaalset asjaajamist, sealhulgas dokumentide digiallkirjastamist, äriühingute asutamist, panga kasutamist ning maksude deklareerimist. E-resident ei ole Eesti resident vaid on mitteresident, kellel maksustatakse Eestis vaid Eesti tulu. E-residentsus ei vabasta automaatselt maksustamisest mujal riigis. Täpsemalt saate lugeda füüsilise isiku residentsuse määramise juhendist.

Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel.

Mitteresidendi püsiv tegevuskoht ei ole Eesti resident, kuid teda maksustatakse sarnaselt residendiga.

E-residendi asutatud Eesti äriühing on Eesti resident, kuid kui äritegevus toimub mujal või on Eesti äriühingu juhtimine väljaspoolt Eestit, maksustatakse välisriigis saadud tulu välisriigis ning Eesti tagab topeltmaksustamise vältimise. Seega tekib e-residendi Eesti äriühingul maksukohustus suure tõenäosusega ka välisriigis ning e-residentsus Eestis ei vabasta automaatselt välisriigi maksukohustusest ega taga maksustamist ainult Eestis.
 

Maksulepingud

Eesti residendi välistulu maksustamine

Äritegevuse tulumaksuga maksustamisel kehtib üldine rahvusvaheline põhimõte, mille kohaselt residendiriigis maksustatakse isiku kogu maailma tulu. Seega, kui tegutsetakse üle piiri, tekib maksukohustus riigis, kus äriühing on registreeritud. Samas maksustatakse tavaliselt tulu ka riigis, kus äri tehakse või tulu tekib.

Vaid äriühingu asutamine või registreerimine riigis ei vabasta automaatselt maksustamisest riigis, kus tegelikult tegevus toimub. Registreerimisega võib kaasneda aruannete esitamise kohustus, isegi juhul, kui on tegemist madala või olematu määraga maksuga, seega on võimalikud lisanduvad halduskulud.

Residendiks loetakse Eestis äriühingut, kes on asutatud Eesti seaduse alusel. Teistes riikides võib olla residentsuse tekkimiseks erinev reegel, näiteks äriühingu juhtkonna asukoht. Juhtimise asukoht võib tekitada välisriigis ka püsiva tegevuskoha, mis on samuti aluseks äritegevuse maksustamisel selles välisriigis. Püsiva tegevuskoha tekkimiseks ei pea välisriigis olema juhtimise kõrgeim tase, maksustada saab ka äritegevuse osa, mille juhtimine välisriigis on. Seega tekib Eesti residendist äriühingul tulumaksukohustus välisriigis.

Näiteks kui Eesti äriühing tegutseb vaid Soomes ja seal on ka juhatuse liikme elukoht, loetakse äriühing alates 01.01.2021 Soome residendiks ning kogu äritegevuse kasum maksustatakse Soomes.

Seega, kui äriühing on registreeritud ühes riigis, kuid tegutseb teises, ei ole äriühingule tagatud vaid asutamise riigis kohalduv (madal) maksumäär, juhul kui teises riigis tekib püsiv tegevuskoht või residentsus.

Lisaks maksustatakse välisriigis ka olenevalt selle riigi seadustest sellest riigist saadud dividend, intress või litsentsitasu, kasu kinnisasja võõrandamisest või renditulu, jms, olenevalt konkreetse riigi seadustest, kuid sõltumata sellest, et saaja on teise riigi resident.

Seega äriühingu asutamisel ning üle riigipiiride äri ajades tuleb arvestada kõigi nende riikide riigisiseste seadustega.

Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib üle piiri tegutsedes maksustamine olla keerulisem, kui esialgu paistab.

Eestis äriühingu asutamine ei vabasta automaatselt tulumaksu tasumisest välisriigis, kui tegelik tegevus toimub seal või saadakse välisriigist muud maksustatavat tulu (dividend, intress, litsentsitasu). Välisriigis maksustatakse Eesti residendist juriidilise isiku kasum või tulu vastavalt välisriigi seadusele, kuid arvestatakse ka Eestiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepinguid.

Riikide vahel sõlmitud kahepoolsed tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud (edaspidi maksuleping) ei taga samuti automaatselt maksuvabastust välisriigis. Maksulepingutes lepivad riigid kokku, millises ulatuses võib teine riik lepingus osalevate riikide residente maksustada. Välisriigile võib tulenevalt välislepingust kohalduda piirang tulumaksu määrale, millest rohkem Eesti residendi tulu välisriik maksustada ei saa.

Topeltmaksustamine välditakse residendiriigis, kus võetakse välisriigi tulumaks arvesse või vabastatakse välisriigis maksustatud tulu, kuid see oleneb konkreetse riigi seadustest ning välislepingutest.

Seega teises riigis äri ajades tuleb tulumaksu tasuda äritegevuse toimumise riigis ning residendiriigis välditakse topeltmaksustamine, võttes välisriigis makstud tulumaks arvesse või vabastades välisriigi tulu koduriigi maksustamisest. Võimalik, et tulu deklareerida tuleb igas riigis, kus tegutsetakse või tulu saadakse.

Eesti residendist juriidiline isik maksab Eestis tulumaksu kasumilt, kuid erinevalt teiste riikide tavapärasest korrast, mitte kasumi saamisel, vaid selle kas dividendina või ettevõtlusega mitteseotud kuluna väljamaksmise hetkel, samuti annetustelt, kingitustelt ja vastuvõtukulult. Eesti äriühing maksab tulumaksu ka omakapitali väljamaksetelt. Kuigi välisriigis maksustatakse kasu ja tulu enamikes riikides selle saamisel kord kalendriaastas, võetakse see Eesti juriidilise isiku välisriigi tulu Eestis topeltmaksustamise vältimisel arvesse Eesti residendist äriühingust dividendi maksmise hetkel tekkiva maksukohustuse vähendamiseks.

Et vältida topeltmaksustamist dividendi maksmisel või omakapitali väljamaksel, deklareeritakse juriidilise isiku välisriigi tulu Eestis vormi TSD lisal 7 selle saamisel.

Kui välisriigist saadud dividend (osalus maksjas vähemalt 10%) või püsiva tegevuskoha kasum on välisriigis maksustatud ja maksustamine oli kooskõlas välisriigi maksuseaduse ning Eesti ja selle riigi vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepinguga (edaspidi maksuleping), vabastatakse Eestis sellise välisriigi tulu arvelt makstav dividend või omakapitali väljamakse tulumaksust. Välisriigi tulu vabastatakse Eestis ka Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud maksulepingus kokku lepitud tingimustel. Näiteks on laialdased maksuvabastused Eestis sätestatud Hollandi või Leedu maksulepingus. Selline Eestis maksuvaba tulu deklareeritakse vormi TSD lisa 7 II osas selle saamisel ning sellega vähendatakse Eesti residendist äriühingust makstava dividendi või omakapitali väljamakse tulumaksuga maksustatavat väärtust.

Kui välisriigist saadakse tulu (intress, litsentsitasu, kasu vara võõrandamisest jne), millele eelnimetatud maksuvabastused ei kohaldu, välditakse topeltmaksustamist Eestis dividendi või omakapitali väljamakse maksmisel arvutatud Eesti tulumaksust välisriigi tulumaksu mahaarvamisega.

Välisriigi tulumaksu Eesti tulumaksukohustusest mahaarvamiseks või makstud dividendi või omakapitali väljamakse maksuvabastuseks Eestis peab välisriigi tulult välisriigi tulumaksu kohta olema tõend ning seda ei saa Eestis deklareerida enne kui lõplik välisriigi tulumaks on selgunud. Välisriigi tulu deklareeritakse välisriigi tulumaksu mahaarvamiseks vormi TSD lisa 7 osas 1b. Topeltmaksustamise vältimisel võetakse arvesse vaid tulumaks, mille tasumine oli kooskõlas välisriigi seaduse ja maksulepinguga.

Täpsemalt lugege TSD lisa 7 täitmise juhendist.

Eesti residendist juriidiline isik tööandjana

Eesti residendist juriidiline isik tööandjana saab töötajate välisriigis töötamisest saadud tulu topeltmaksustamist vältida, pidades tulumaksu väljamakse tegemisel kinni või makstes õiges riigis.

Töötasu saajast füüsiline isik täidab välisriigi tulu ja tulumaksu andmed aasta tuludeklaratsioonis, topeltmaksustamine välditakse.

Rohkem infot

Eesti residendist juriidiline isik tulumaksu kinnipidajana

Eesti residendist juriidiline isik peab mitteresidendile, nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väljamakse tegemisel arvutama, pidama kinni ja deklareerima mitteresidendi tulult tulumaksu vormi TSD lisal 2.

Rohkem infot

Siirdehind

Kui seotud isikute vahelise tehingu väärtus erineb selle tehingu turuväärtusest, siis maksustatakse erinevus tehingu turuväärtuse ja seotud isikute vahelise tehingu hinna vahel.

Kõrvalveerus leiate veebilingid materjalidele, mis tutvustavad siirdehinna topeltmaksustamise vältimise rahvusvahelisi kokkuleppeid.

  • Isikud loetakse seotuks juhul, kuid nad on seda ühise majandusliku huvi või valitseva mõju tõttu. Seotud isiku mõiste sisaldab näidisloetelu seotud isikutest, kuid see ei ole ammendav. Seotud isikutena käsitatakse ka mitteresidenti ja tema Eestis asuvat püsivat tegevuskohta ning Eesti residenti ja tema välisriigis asuvat püsivat tegevuskohta.
  • Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind ning tehingu turuväärtus on omavahel mitteseotud isikute vahelise sarnase tehingu väärtus.
  • Siirdehinna ja tehingu turuväärtuse erinevuse maksustamine saab olla vaid ühekordne:
    • erisoodustuste puhul tehingutes, kus soodustuse saajaks on seotud füüsiline isik, maksustatakse tehinguväärtuste vahe erisoodustusena;
    • füüsilise isiku ettevõtlustulu ning residendist äriühingu kasumieraldiste ja mitteresidendi püsiva tegevuskoha kasumi väljaviimise puhul ei kohaldata siirdehinna sätete alusel maksustamist juhul, kui tulumaks on sellelt summalt juba tasutud või kinni peetud.

Siirdehinna määramisel saate abi allolevast juhendist.

OECD ja Euroopa Komisjoni materjalid siirdehindade teemadel

(OECD juhiste ”Transfer pricing guidelines for multinational enterprises and tax administrations” mitteametlik tõlge eesti keelde). Juhiste alusel on koostatud rahandusministri 10.11.2006 määrus nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute määramise meetodid". Juhiseid soovitatakse selle määruse kohaldamisel kasutada niivõrd, kuivõrd need ei ole Eesti õigusaktides sätestatuga vastuolus (määruse § 20).

Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsioon 

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi tegevuse kohta seoses ELis asuvate sidusettevõtete siirdehindade dokumenteerimisega 

Euroopa Liidu siirdehindade alane ühendatud foorum (EU TAXUD Joint Transfer Pricing Forum) (inglise keeles)

Viimati uuendatud 19.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?