Tolliagentuurid

Lehelt leiate selgitused esindamise tähenduse ja tolliesindaja kasutamise võimaluste kohta, samuti info tolliesindaja vastutusest ning tolliesindajale volituste andmisest. Lisaks on selgitused tolliesindaja teenuse osutamiseks ning tolliagendi tunnistuse saamiseks.

Kui vajate tollideklaratsiooni esitamisel tolliesindaja abi, siis täpsemat teavet saate tolliagentuuride kontaktisikutelt.

Tolliagentuuride nimekiri

Tollideklaratsiooni võib esitada asjakohane isik ise või määrata tolliga suhtlemiseks oma tolliesindaja, kes teostab tollialastes õigusaktides ettenähtud toiminguid ja formaalsusi. Esindamine võib olla kas otsene või kaudne (liidu tolliseadustiku (LTS) art 18).

Otsese esindamise korral tegutseb tolliesindaja teise isiku (esindatava) nimel ja teise isiku (esindatava) eest, mis tähendab, et deklarandiks saab alati esindatav ise ehk siis impordil kauba importija ja ekspordil kauba saatja.

Tolliesindaja vastutab koos isikuga, keda esindab (LTS art 15 (2)):

  • tollideklaratsioonis esitatud teabe õigsuse ja täielikkuse eest;
  • tollideklaratsiooniga esitatavate dokumentide autentsuse, õigsuse ja kehtivuse eest.

Kaudse esindamise korral tegutseb tolliesindaja enda nimel, kuid teise isiku (esindatava) eest, mis tähendab, et erinevalt otsesest esindamisest saab deklarandiks alati tolliesindaja.

Kuna kaudse esindamise korral saab tolliesindajast endast deklarant, ei ole kaudne esindamine võimalik juhtudel, kui kaubasaajal/-saatjal tekib endal erikohustus tollideklaratsiooni esitamisega (LTS art 170 (1) - nt kauba eriprotseduurile suunamisel).

Esindamise liigi valikul tuleb tähele panna, et kauba suunamisel eriprotseduurile (tolliladustamine, ajutine import, seestöötlemine, välistöötlemine) ei ole kaudne esindamine lubatud, kuna tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad kauba importijale/kauba saatjale endale erikohustused protseduuri nõuetekohaseks läbiviimiseks (s.t deklarandiks ei saa olla tolliesindaja). Kuna kaudse esindamise korral saab tolliesindajast endast deklarant, siis kauba impordil tollivõla tekkimise korral vastutab maksude tasumise eest tolliesindaja (LTS art 15 lg 3 ja art 77 lg 3). Siiski ei vabane maksude tasumise kohustusest kaudse esindamise korral ka esindatav ehk kauba importija ise (LTS art 77 lg 3), mistõttu kaudse esindamise korral tekib maksude tasumise eest tolliesindajal ja kauba importijal solidaarne vastutus (LTS art 84).

Tolliesindaja vastutab koos isikuga, keda esindab (LTS art 15 (2), 77 (3), 84):

  • maksude tasumise eest;
  • tollideklaratsioonis esitatud teabe õigsuse ja täielikkuse eest;
  • koos tollideklaratsiooniga esitatavate dokumentide autentsuse, õigsuse ja kehtivuse eest.

Tolliesindaja volitamine

Üldjuhul annab kauba importija/saatja (juhatuse liige, kes on kantud B-kaardile) tolliesindajale volituse tollideklaratsioonide esitamiseks enda eest e-MTAs elektrooniliselt. Erandiks on volitus tollideklaratsiooni esitamise ajal ka oma ettemaksukonto või tagatise kasutamiseks maksusumma tasumise edasilükkamisel. Nimetatud toiminguteks saab kauba importija seaduslik esindaja volitust anda üksnes elektrooniliselt e-MTAs või kirjalikult Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos. Volituste andmisest lugege rohkem „Pääsuõiguste andmine".

Kui volitus tolliesindajana tegutsemiseks ei ole e-MTAs elektrooniliselt registreeritud, võib toll nõuda tolliformaalsuste teostamise käigus, et tolliesindaja oma volitusi tõendaks (LTS art 19). Vastav tõendus võib sisalduda nii volikirjas kui ka vastavas kliendiga sõlmitud lepingus. Oluline on, et tolliesindaja tõendaks oma õigust tegutseda tolliesindajana kellegi teise eest. Seda, kas tegemist on otsese või kaudse esindamisega, teatab tolliesindaja tollideklaratsioonil vastava koodi märkimisega. Kui hiljem selgub, et tegelikult tolliesindajal puudub volitus esindamiseks, vastutab sellest tollideklaratsioonist tulenevate kohustuste eest tolliesindaja ainuisikuliselt.

Kauba importijal/saatjal (esindataval) on võimalik anda volitusi järgmises kolmes osas.

Volitus tollideklaratsioonide esitamiseks annab tolliesindajale õiguse esitada tollideklaratsioone kauba importija/saatja eest.

Lisaks eeldab Maksu- ja Tolliamet, et kauba impordil on kaudse esindamise korral tolliesindaja teadlik oma kaasnevast (solidaarsest) finantsvastutusest.

Kui kauba importija ei anna oma finantsvahendite (ettemaksukonto, tagatis) kasutamiseks täiendavaid volitusi, saab tolliesindaja kasutada ainult oma ettemaksukontot ja tagatist.

Otsese esindamise korral ei ole võimalik tollideklaratsiooni esitamisel tolliesindajal kasutada oma tagatist, kuna tollivõla tasumata jätmise korral puudub tollil alus tasumata maksusummat esindajalt/käendajalt sisse nõuda. Seda seetõttu, et tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab otsese esindamise korral üksnes deklarant ehk kauba importija ise (LTS art 77 lg 3).

Volitus ettemaksukonto kasutamiseks tollis annab tolliesindajale õiguse tollideklaratsioonil määratud maksusumma tasuda kauba importija ettemaksukontolt.

Õigust kasutatakse juhul, kui kauba importija soovib impordimaksud tasuda kohe enne kauba vabastamist, s.t puudub maksude tasumise edasilükkamise luba või seda ei soovita kasutada.

Seda volitust saab kasutada vaid siis, kui on olemas kehtiv volitus tollideklaratsioonide esitamiseks.

Volitus tagatise kasutamiseks tolli toiminguteks annab tolliesindajale õiguse tollideklaratsioonil määratud maksusumma tasumist edasi lükata kauba importija tagatist kasutades.

Seda volitust saab kasutada vaid siis, kui on olemas kehtiv volitus tollideklaratsioonide esitamiseks.

Abiinfo

Üldinfot tolliagentuuride kohta saab tolliinfost telefonil +372 880 0814.

Tolliagentuuri tegevusluba

Tolliseaduse (TS) kohaselt peab tolliesindajal (nii otsesel kui ka kaudsel esindamisel) olema tollideklaratsiooni esitamiseks tolliagentuuri tegevusluba. Erandina ei nõuta tolliesindajalt tegevusluba järgmistel juhtudel (TS § 17 lg 2):

  • kui füüsilise isik esitab tollideklaratsiooni teise füüsilise isiku eest ja esindamine ei ole tema majandustegevus
  • esindatav ise ei pea olema asutatud liidu tolliterritooriumil.

Tolliagentuur saab tegutseda ainult tolliagendi eksami sooritanud tolliagentide kaudu (TS § 17 lg 1 ja § 19 lg 1). Erandiks on tollialaseid lihtsustusi kasutav volitatud ettevõtja luba omav tolliagentuur, kelle poolt määratud füüsiline isik on pädev tolliagent eksamit sooritamata.

Kuna tolli andmetöötlussüsteem kontrollib tollideklaratsiooni lahtrisse 54G märgitud tolliagendi pädevust, teavitab tolliagentuur eelnevalt tolli oma ettevõttes töötavatest tolliagentidest.

Tollilubadest rohkem infot lehelt Tolliload.

Tolliagendi eksami korraldus

Tolli poolt läbiviidav eksam koosneb kahest osast:

  1. teoreetiline osa – tollialaste õigusaktide tundmine;
  2. praktiline osa – tollideklaratsiooni esitamine.

Praktilise osa eksamist saab teha juhul, kui teoreetiline osa eksamist on sooritatud.

Teoreetiline osa eksamist loetakse sooritatuks, kui testis on vähemalt 65% õigeid vastuseid. Praktiline osa loetakse sooritatuks, kui tollideklaratsioon on andmetöötlussüsteemis nõuetekohaselt täidetud ja esitatud.

Eksami mittesooritanu võib eksamit korrata kahe kuu möödumisel eksami mittesooritamise päevast arvates. Eksamid toimuvad üldjuhul iga kolme kuu tagant. Eksamit sooritada soovivatele isikutele teatatakse kirjalikult eksami toimumise kuupäev, aeg ja koht. Eksamikomisjon vormistab eksami tulemused eksamiprotokollis kümne kalendripäeva jooksul eksami toimumise päevast arvates ja väljastab eksami sooritanule tolliagendi tunnistuse.

Eksamile registreerida ja eksami korraldamise kohta teavet saab e-posti aadressil tolliagendieksam@emta.ee.

Tolliagentide koolitust pakuvad

Viimati uuendatud 23.11.2021

Kas sellest lehest oli abi?