Välismaalase töötamise registreerimine

Töötamise registreerimiseks kasutatakse töötaja isikukoodi. Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda objektiivsetel põhjustel enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja sünniajaga.

Kui isik saab isikukoodi, siis on võimalik kande kehtivust pikendada – uut kannet ei ole vaja alustada, vaid sünniajaga kanne muudetakse isikukoodiga kandeks.

Välismaalase töötamise registreerimisel tuleb registrisse kanda:

  • töötaja isikukood või isikukoodi puudumisel töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg
  • töötamise alustamise kuupäev, mis on kas
    – töölepingu alusel töötaja tööle asumise kuupäev
    – võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev
    – avalikus teenistuses ametikohale asumise kuupäev
  • kui töötaja registreeritakse ees- ja perekonnanime ning sünniajaga, siis tuleb kohe märkida ka töötamise lõpetamise kuupäev ja lõpetamise alus
  • töötamise liik, mille leiate mille leiate tabelist „Töötamise liigid ja koodid"
  • ametinimetus ja töökoha aadress, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis töötada.

Oluline

  • Sünniajaga registreeritud töötamisel ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised. Pärast sünniajaga kande muutmist isikukoodiga kandeks tekib isikul õigus seadustes ettenähtud sotsiaalsetele tagatistele.
  • Ainult sünniajaga lihtsustatud korras (SMSi ja telefoni teel) töötamist registreerida ei saa.
  • Isikule Maksu- ja Tolliameti väljastatud mitteresidendi koodiga töötamist registreerida ei saa.

Eesti isikukoodi on võimalik taotleda lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kes asuvad Eestisse püsivalt elama, saavad taotleda isikukoodi koos elukohateate esitamisega elukohajärgsesse valla- või linnavalitsuses sinna isiklikult kohale minnes. 

Rohkem infot isikukoodi taotlemise kohta Siseministeeriumi kodulehelt.

Juhul kui isik, kellel ei ole Eesti isikukoodi, töötab Eestis ainult kuni viis päeva, siis talle isikukoodi tarvis ei ole ja väljamaksete deklareerimiseks taotleb tööandja Maksu- ja Tolliametilt töötajale mitteresidendi koodi.

Mitteresidendi koodi taotlemiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus.

Tööandja kohustused välismaalase töölevõtmisel

Tööandja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit:

  • välismaalase tema juurde tööleasumisest,
  • lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest,
  • välismaalase tööle asumata jätmisest
  • töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest,
  • töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja
  • välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest.
  • Teavitama ei pea nendest andmetest, mis tööandja on registreerinud töötamise registris.
  • Teadus- ja arendusasutus on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalasega sõlmitud võõrustamislepingu lõpetamisest.

Täpsema info välismaalase töölevõtmise ning tööandja kohustuste kohta lühiajalise töötamise registreerinud välismaalase ja töötamiseks antud elamisluba omava välismaalase töölevõtmisel leiate Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Viimati uuendatud 28.10.2021

Kas sellest lehest oli abi?