Maksualane teabevahetus

1. Kas platvormialase teabevahetuse reeglid tähendavad sisuliselt uue maksu kehtestamist?

Ei, platvormialase teabevahetuse reeglid ei too kaasa uue maksu kehtestamist. Tegemist on aruandlusreeglitega, mille kohaselt hakkavad platvormihaldurid esitama Maksu- ja Tolliametile perioodiliselt teavet nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate isiku ning nende poolt teenitud tulu kohta. Platvormihaldurid on kohustatud edastama teavet kõikide liikmesriikide ning partnerjurisdiktsioonide maksukohustuslaste kohta. Laekunud teabe, mis puudutab teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide maksukohustuslasi, annab Maksu- ja Tolliamet asjassepuutuvatele pädevatele ametiasutustele edasi automaatse teabevahetuse korras. Paralleelselt, teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide pädevad ametiasutused koguvad omakorda teavet nende jurisdiktsioonis olevatelt platvormihalduritelt ning kui see teave sisaldab infot Eesti maksukohustuslaste kohta, siis edastavad nad selle teabe Maksu- ja Tolliametile.

2. Platvormihalduril on kohustus müüjale makstud tasude kohta andmeid esitada. Kas füüsilisest isikust müüjana on mul endiselt kohustus saadud tulud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis esitada?

Platvormihalduri aruandekohustus ei vabasta isikut deklareerimiskohustusest, vaid annab maksuhaldurile täiendava võimaluse deklareeritud tulude õigsust kontrollida. Füüsilisel isikul on kohustus teenitud tulud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida. Füüsiline isik ei pea deklareerima tulusid, mis on tuludeklaratsioonis eeltäidetud (nt füüsilisele isikule makstud tasu platvormil osutatud teenuse eest; töötasu). Eeltäidetud tuludeklaratsiooni peab füüsiline isik üle kontrollima. Kõik täiendavad tulud, mis eeltäidetud deklaratsioonis kajastatud ei ole, tuleb füüsilisel isikul ise deklaratsiooni kanda.

3. Müün isiklikus tarbimises olnud telefoni platvormi vahendusel edasi. Kas platvormihalduril on kohustus maksuhaldurit sellest DAC7 raames teavitada?

Erandina ei ole platvormihalduril DAC7 raames aruandekohustust, kui müüja on asja müügiks jooksval kalendriaastal sõlminud platvormi kaudu vähem kui 30 tehingut ja talle makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületa 2000 eurot (maksualase teabevahetuse seaduse § 20²² lg 3 p 4).
Erandi kohaldumine on välistatud, kui:

• müüja on teinud küll alla 30 tehingu, kuid talle makstud või krediteeritud tasu kogusumma ületab 2000 eurot;
• müüja on teinud üle 30 tehingu (seejuures ei ole oluline, kas tehingute eest makstud või krediteeritud tasu kogusumma ületab 2000 eurot või mitte).

Eelnev ei too siiski füüsilisele isikule tulumaksukohustust ega saadud tulu deklareerimise kohustust, kuivõrd füüsilise isiku tulumaksuga ei ole maksustatud isiklikus tarbimises olnud asjade edasimüük.

Lähemalt internetimüügist

Täiendavalt tuleb arvestada, et ülaltoodud erand väheste tehingute ja tasu kogusumma osas kohaldub vaid kaupade müügi korral. Platvormi vahendusel teenuse osutamisele erand ei laiene. Samuti tuleb arvestada, et füüsilise isiku poolt osutatud teenuse eest makstud tasu tuleb platvormihalduril maksustada juba väljamakse tegemisel (vt selle kohta täpsemalt järgmise küsimuse vastust).

4. Platvormihaldur maksab füüsilisele isikule töötasu või tasu platvormi vahendusel osutatud teenuse eest. Kas platvormihalduril tekib DAC7 raames aruandekohustus?

Kui platvormihaldur maksab füüsilisele isikule töötasu või tasu platvormi vahendusel osutatud teenuse eest, samuti rendi- või üüritulu, tekib platvormihalduril kohustus väljamakse deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) lisas 1 (resident) või lisas 2 (mitteresident) ning töö- või teenustasult maksta kõik tööjõumaksud ning renditasult ainult tulumaks.

Platvormihalduri deklareeritud summad on füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 (töötasu või teenuse osutamise eest saadud tasu) ja 5.4 (rendi- ja üüritulu) eeltäidetud. Inimesel tuleb veenduda, et andmed on õiged ja vajadusel andmeid täiendada.

Vormi TSD lisas 1 ja lisas 2 deklareeritud väljamaksete andmeid vahetab Maksu- ja Tolliamet DAC1 raames, mistõttu neid andmeid DAC7 aruandega enam maksuhaldurile ei esitata ja DAC7 raames teiste riikidega ei vahetata.

5. Platvormihaldur teeb väljamakse FIE-le, OÜ-le või ettevõtluskonto omanikule. Kas platvormihalduril tekib DAC7 raames aruandekohustus?

Jah, platvormihalduril tekib DAC7 raames aruandekohustus. DAC7 aruandes tuleb kajastada FIE-le, OÜ-le või ettevõtluskonto omanikule tehtud väljamakse. Seejuures tuleb esitada nii Eesti residendile, kui mitteresidendile tehtud väljamaksed.

Lisaks on oluline meeles pidada, et platvormihalduri aruandekohustus ei mõjuta FIE, OÜ või ettevõtluskonto maksustamisreegleid.

6. Kui platvormihaldur on müüjale välja arvestanud tasu 2024. a detsembris, aga reaalselt maksab tasu välja 2025. a jaanuarikuus, siis kas see tulu tuleb raporteerida 2024. a või 2025. a DAC7 aruandes?

Platvormihalduril tuleb esitada maksuhaldurile aruandlusega hõlmatud müüja kohta kalendriaasta igas kvartalis müüjale makstud või krediteeritud tasude kogusumma. Teave aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasu ja muude summade kohta esitatakse kalendriaasta selle kvartali kohta, mil tasu maksti või krediteeriti. Krediteeritud tasu tähendab sisuliselt müüjale arvestatud, kuid mitte veel üle kantud tasu. Seega, kui platvormihaldur on müüja tasu välja arvestanud 2024. a detsembris, siis tuleb tasu raporteerida DAC7 aruandes 2024. a IV kvartali osas. Sama loogika kehtib ka teiste kvartalite viimastel kuudel välja arvestatud tasudega.

7. Kas platvormihaldur peab esitama raporti, kui kinnisvara rendi- või üüritehinguid vahendati aasta jooksul vähem kui 30 korral või tehingute eest makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületanud 2000 eurot?

Maksualase teabevahetuse seaduse § 20²² lõike 3 punkt 4 järgi on aruandlusest välistatud isik, kes on jooksval kalendriaastal sõlminud platvormi kaudu vähem kui 30 tehingut asja müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületa 2000 eurot. Seega kinnisasja rendi- või üüriteenuse kohta antud välistus ei kehti.

Kinnisasja või selle osa rendi- või üüriteenuse kohta kehtib välistus, mille kohaselt ei pea raporteerima neid juriidilisest isikust müüjaid, kes tegelevad regulaarselt enda kinnisasja või selle osa või samal aadressil asuvate ja samale omanikule kuuluvate kinnisasjade või nende osade rendile või üürile andmisega, ületades jooksval kalendriaastal rentimist või üürimist 2000 korral (vt maksualase teabevahetuse seaduse § 20²² lõike 3 punkt 3).

8. Kinnisasja rendi või üüri puhul on aruandlusest välistatud juriidilised isikud, kes on jooksval kalendriaastal osutanud kinnisvara rendi- või üüriteenust enam kui 2000 korral samal aadressil asuvale ning samale omanikule kuuluvale kinnisasjale. Kas 2000 tehingu piirmäära arvestatakse üksnes konkreetse platvormihalduri kaudu tehtud tehingute põhjal või võetakse arvesse müüja kogu tegevusmaht kalendriaastas?

Vaadatakse konkreetsel platvormil registreeritud müüja tehingute arvu, kuna üks platvormihaldur ei pruugi teada, kas ja kui palju müüja teeb tehinguid selle kinnisasjaga ka teistel platvormidel. Platvormihaldur peab koguma välistatud müüja kohta andmeid, teavet või dokumente, mis tõendavad, et selle müüja poolt samal aadressil asuvad (ja enam kui 2000 korral rendile või üürile antud) kinnisasjad või nende osad kuuluvad samale omanikule.

9. Kui mul ei ole raporteeritavaid müüjaid, kas pean esitama tühja DAC7 aruande?

Kui aruandeaastal puudusid platvormil tegutsevad müüjad, kelle tehinguid platvormi kaudu vahendati, siis DAC7 aruannet esitama ei pea. Palume saata sellisel juhul e-kiri e-posti aadressil [email protected]. Kõnealune teavitus tuleb teha tähtpäevaks, mil tavapärasel juhul tulnuks teave esitada, ehk hoolsusmeetmete rakendamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.

10. Müüjaks on FIE. Kas müüjaks tuleb märkida füüsiline või juriidiline isik?

Kuna FIE puhul on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga, siis FIE puhul tuleb müüjaks märkida füüsiline isik. FIE ja temale kuuluv ettevõte kui majandusüksus, läbi mille ta tegutseb, ei ole juriidiline isik. Täpsemalt saab FIE kohta lugeda lehelt „Füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE)”.