Maksualane teabevahetus

Sellelt lehelt leiate rahvusvahelises maksualases teabevahetuses vajaliku info ning piiriüleste skeemide, finantskontode kui suurkontsernide aruandluses vajalikud deklaratsioonide vormid.

Isikud teabevahetuses

Kes on teabeandja?

Teabeandjaks võib olla iga isik, kes on osutanud maksukohustuslasele skeemiga seotud teenuseid. Skeemiga seotud teenusteks on skeemi väljatöötamine, turustamine, kättesaadavaks tegemine, skeemi rakendamise korraldamine ja selle juhtimine, samuti nende teenuste osutamisel abi ja nõu andmine. Teabeandjaks võib olla teatud juhtudel ka maksukohustuslane (vt täpsemalt juhendi alapealkirja „Millistel juhtudel lähevad teabeandja kohustused üle?").

Teabeandjaks ei ole isik, kelle puhul saab eeldada, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et osutatud teenus või teenuse osutamisel antud abi või nõu oli seotud aruandekohustusega skeemiga. Samuti ei ole teabeandjaks isikud, kes analüüsivad rahvusvahelise maksustamise küsimusi teadus- ja õppetöö käigus.

Kes on asjaomane maksukohustuslane?

Asjaomane maksukohustuslane on aruandekohustusega skeemide alase teabevahetuse kontekstis isik:

  • kellele teenusepakkuja on aruandekohustusega skeemi teinud kättesaadavaks,

  • kelle meeskond on skeemi ise välja töötanud,

  • kes on valmis aruandekohustusega skeemi rakendama (sh nt juhul, kui skeemi on tellinud isikuga seotud isik, nt tütarettevõte) või

  • kes on juba rakendanud selle skeemi esimese etapi.

Kes on seotud isikud piiriüleste skeemide teabevahetuses?

Piiriüleste skeemide teabevahetuse kontekstis on seotud isikuks:

  • isik, kes osaleb teise isiku juhtimises, olles sellises positsioonis, mis annab võimaluse teise isiku tegevust olulisel määral mõjutada, ning
  • isik kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist või häälte koguarvust või vähemalt 25% kasumi saamise õigusest.

Lisaks on seotud isikud ka isikud, kes ühiselt kontrollivad sama isikut.

Seotud isikute määratlus hõlmab nii otsest kui kaudset osalust. Kui isikul on teise isiku kapitalis kaudne osalus, siis selle suurus leitakse korrutades osaluse määrad iga järgneva astme tütarettevõtjas. Osaluste korrutamine võimaldab leida kaudse osaluse suuruse (protsendi) kaudselt kontrollitavas ühingus. Näiteks kui isikul on ühingus A 80% suurune osalus ning sellel ühingul omakorda 50% suurune osalus ühingus B, siis nende osaluste korrutamisel nähtub, et isiku kaudse osaluse määr selles tütarettevõtjas (ühing B) on 40%, mistõttu on tegemist seotud isikuga. Täieliku hääleõigusega isikuna käsitatakse kõiki isikuid, kellele kuulub üle 50% hääleõigustest. Terminit „kapital" on kasutatud, et hõlmata määratlusse lisaks osa- ja aktsiakapitalile kapitaliosalus ka välisriigis asutatud muud liiki juriidilistes isikutes.

Seotud isikute mõiste alla kuuluvad ka füüsilised isikud, kelle puhul käsitletakse perekonda (st isiku abikaasat või elukaaslast, lapsi ja vanemaid) aruandekohustusega skeemide alase teabevahetuse kontekstis ühe isikuna.

Viimati uuendatud 14.10.2021

Viimati uuendatud 24.09.2021

Kas sellest lehest oli abi?