Käibemaksu arvutamine ja tagastamine

Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve (KMS § 31 lg 1). Muuhulgas peab müüja märkima arvele kauba või teenuse saaja nime. Müüja ei või arvele märkida ostja nime ainult KMS § 37 lõikes 9 sätestatud juhtudel, kui väljastatakse lihtsustatud arve.  Sel juhul märgib arvele oma nime ostja ise. Lihtsustatud arve võib väljastada vaid reisijateveo teenuse osutamisel ning parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral juhul, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta. Teise isiku (sh eraisiku) nimele väljastatud arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Pöördmaksustamisele kuuluvate tehingute korral (kauba ühendusesisesel soetamisel, paigaldatava, kokkupandava või kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamisel ning ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult muu kauba soetamisel või teenuse saamisel) ei ole muude tõendite olemasolul arve nõutav (KMS § 31 lg 2 ja 3). Muudeks tõenditeks võib olla näiteks kauba müügi või teenuse osutamise kohta sõlmitud leping, kauba saateleht jms, mis tõendab, et antud mahus ja maksumuses on kaupa või teenust saadud.

Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel (KMS § 31 lg 4). Maksukohustuslasel on õigus importimisel tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata juhul, kui imporditud kaupa kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kui kauba importija/tollideklaratsioonil märgitud kauba saaja ei ole kauba omanik, võib ta kauba importimisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata tingimusel, et kaupa kasutatakse üksnes maksustatava käibe tarbeks, seda nii importija kui ka kauba omaniku poolt. Seega võib näiteks töötleja põhimõtteliselt sisendkäibemaksu maha arvata, kuid tal peab olema tõend selle kohta, et kauba omanik on maksukohustuslane, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ning et omanik kasutab kaupa üksnes ärilistel eesmärkidel.

Samas puudub kauba impordil teise isiku eest tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamise õigus tolliagentuuril, sest tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna (KMS § 31 lg 7).

Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa (nt Ahvenamaa), arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (KMS § 38 lg 2) alusel. Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel (KMS § 31 lg 4 ja 4¹).

Alates 1. aprillist 2012 ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu. Sätet ei kohaldata, kui liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või liisinguandja osutab remondi- ja hooldusteenust. (KMS § 31 lg 7¹)