Erisused tulumaksuga maksustamisel

Lisaks TuMS §-le 5¹ reguleerib maksudest kõrvalehoidumist ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 84.

Selles on sätestatud nn majandusliku tõlgendamise põhimõte ehk maksustamisel lähtutakse majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist.

See säte näeb ette, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, siis kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Aastate jooksul on kohtusse jõudnud mitmeid tulumaksuvaidlusi [1], mille puhul on hinnatud tehingute vormilist vastavust nende sisule ning maksudest kõrvalehoidumise esinemist konkreetses olukorras.

Üldistatult on Riigikohus [2] jõudnud järgmisele kolmele järeldusele.

• Kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus.
• Seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja järgitakse maksuseadusi.
• Füüsilise isiku puhul on tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, kui isik saab majanduslikus mõttes tulu ja ta väldib maksukohustust tehingu majanduslikku sisu moonutatult kajastades.

Märkused

[1] Meedias on enim kajastust leidnud tuntud Eesti äriühingute osaluste võõrandamist puudutanud vaidlused. Need on keskendunud küsimusele, kas füüsilise isiku poolt vahetult enne osaluse võõrandamist osaluse üleandmine endale kuuluvale äriühingule ning sellega kaasnev osaluse võõrandamiselt saadud tulu maksukohustuse edasilükkamine on käsitletav maksudest kõrvalehoidumisena või mitte. Tagasi teksti juurde

[2] Näiteks Riigikohtulahendi 3-3-1-15-11 punktid 13 ja 14. Tagasi teksti juurde