Allpool selgitame kasumi maksustamisest kõrvalehoidumise vastaseid meetmeid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses ja tulenevad nõukogu direktiivist (EL) 2016/1164 (ingl Anti-Tax Avoidance Directive, ATAD) ning nõukogu direktiivist (EL) 2017/952 (ATAD2). Samuti selgitame, milliste maksunduslike nüanssidega arvestada laenu- või omakapitaliga tehtavate omandamistehingute ehk nn debt või equity push-down tehingute tegemisel.

Käsiraamat „Erisused tulumaksuga maksustamisel”

Hübriidsed ebakõlad (ATAD2)

Tulumaksuseaduse (TuMS) §-de 546–549 alusel maksustatakse olukorrad, mida põhjustavad hübriidsed ebakõlad ehk erinevused

  • finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri jurisdiktsioonides (edaspidi ka riikides) või
  • maksete omistamises peakontori või püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel.

Hübriidsed ebakõlad võivad põhjustada:

  • sama väljamakse, kulu või kahjumi (edaspidi ka kulu) mahaarvamist rohkem kui ühes riigis ehk „topeltmahaarvamist” või
  • sama väljamakse või arvestusliku makse (edaspidi ka makse) mahaarvamist ühes riigis ilma tuluna arvesse võtmata teises riigis ehk „topeltmittemaksustamist”.

Olenevalt olukorrast:

  • maksustatakse kulu või makset, mis on teises riigis maha arvatud, või
  • ei rakendata tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis tulumaksust vabastatud.

Näiteks on Maksu- ja Tolliamet andnud 2025. aastal siduva eelotsuse hübriidfinantsinstrumendi maksuõiguslikust kvalifitseerimisest.

Maksuhaldur nõustus otsuses, et erinevates riikides võib hübriidfinantsinstrumendi maksuõiguslik kvalifitseerimine ja hübriidinstrumendi omajale tehtava väljamakse käsitlus olla erinev. Näiteks ühes riigis peetakse hübriidfinantsinstrumenti emitendi võlakohustuseks (ingl k debt), teises aga kapitaliks (ingl k equity) ning ka maksustatakse vastavalt.

Seda seetõttu, et hübriidfinantsinstrumendil puuduvad kindlad iseloomulikud tunnused, milliste kasvõi samaaegne esinemine annaks kindla ja täpse vastuse, et ühte või teist hübriidfinantsinstrumenti tuleb kvalifitseerida kohustusena või kapitalina. Teisisõnu tuleb finantsinstrumendi „hübriidsuse“ puhul arvestada, et samaaegselt ja paratamatult võivad esineda nii kapitalile kui ka kohustusele iseloomulikud tunnused (nn equity-like debt ja debt-like equity).

Konkreetses siduvas eelotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et kui hübriidfinantsinstrument on maksuõiguslikult kvalifitseeritav:

  • emitendi võlakohustusena (ingl k debt), siis tuleb hübriidfinantsinstrumendi omajale tehtud väljamakset käsitada intressituluna, mis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tasandil TuMS § 17 lõike 1 alusel. Emitent (Eesti residendist äriühing) peab füüsilisele isikule makstud intressilt kinni tulumaksu (TuMS § 41 p 4).
  • emitendi kapitalina (ingl k equity), siis tuleb hübriidinstrumendi omajale tehtud väljamakset käsitada dividendi- või muu tuluna osalusest, mis maksustatakse tulumaksuga emitendi (residendist äriühingu) tasandil TuMS § 18 lg 2 ja § 50 lg 1 alusel. Residendist füüsilise isiku tasandil maksustamist ei toimu.

Seega maksustamise alus sõltub konkreetsete tehingute majanduslikust sisust.

Deklareerimine ja tulumaksu tasumine

Maksustamise ebakõla põhjustavalt summalt (TuMS § 547) kuulub tulumaks deklareerimisele maksudeklaratsiooni TSD lisal 6 koodiga „6000”. Deklaratsioon TSD esitatakse ning maksukohustus tasutakse maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Viimati uuendatud 16.08.2025

Viimati uuendatud 05.11.2025

Kas sellest lehest oli abi?

Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.