Allpool selgitame kasumi maksustamisest kõrvalehoidumise vastaseid meetmeid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses ja tulenevad nõukogu direktiivist (EL) 2016/1164 (ingl Anti-Tax Avoidance Directive, ATAD) ning nõukogu direktiivist (EL) 2017/952 (ATAD2). Samuti selgitame, milliste maksunduslike nüanssidega arvestada laenu- või omakapitaliga tehtavate omandamistehingute ehk nn debt või equity push-down tehingute tegemisel.
Käsiraamat „Erisused tulumaksuga maksustamisel”
""
Näide kuritarvitusvastaste paragrahvide kasutamisest
Maksumaksjate, maksuhalduri ja kohtute abistamiseks on eelnõu autorid lisanud tulumaksuseaduse seletuskirja näiteid, millised olukorrad võiksid eelpoolkirjeldatud rahvusvahelise maksustamise mõtteviisi muutumise taustal ka Eestis edaspidi maksustatavad olla.
Näiteks võib sätteid rakendada olukorras, kus Eestist makstakse riigi A residendist äriühingule litsentsitasu. Maksuleping vähendab tulumaksuseaduse alusel kinnipeetavat maksumäära. Mõningase uurimise järel selgub, et riigi A äriühing on Eesti ja riigi B residentide vaheline lüli, et kinnipeetavat tulumaksu vähendada. Eesti ja riigi B vahel ei ole kehtivat maksulepingut. Sellisel juhul võib üldise kuritarvituste vastase sätte alusel keelduda riigi A lepingut kohaldamast ja litsentsitasult tuleb tulumaks tulumaksuseaduse alusel tavapärases määras kinni pidada.
Oluline on rõhutada, et nii MKS § 84 kui ka tulumaksuseaduse alusel ei maksustata ühtegi tehingut, mille tegemise eesmärk ei ole maksueelise saamine.
Näiteks on äriühingutel jätkuvalt kõik võimalused maksta ja saada litsentsitasusid ning füüsilistel isikutel on jätkuvalt võimalik kasutada oma vara igakülgselt tulu teenimiseks füüsilise isikuna, füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühingu kaudu. Tulumaksuseaduse muudatusega ainult elimineeritakse nende maksumaksjate maksueelised, kes loovad teadlikult skeeme selliste maksueeliste saamiseks, mis ei ole neile mõeldud.
Viimati uuendatud 08.01.2025
Viimati uuendatud 05.11.2025