Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Maksustatava käibe piirmäära ületamisel on isikul seadusest tulenev kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Samas on isikul võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa 40 000 eurost piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud. Samuti on isikul õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks juhul, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport (KMS § 20 lõiked 1 ja 2).

Registreerimisavalduse esitamisel peab isik tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab seda. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on avalduses märgitud tegevuskohas kas alustanud ettevõtlust või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Sellised tõendid võivad olla näiteks äriplaan, eellepingud, lepingud (rent, hange, tarne, tööd jms), tehtavate tööde objektid jne. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS § 20 lg 4¹).

Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik märgib oma KMS § 20 lg 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse isik maksukohustuslasena KMSi kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.