Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema käibemaksuseaduse § 19¹ lõikes 3 loetletud tehingute, mille käibe tekkimise koht on Eesti, käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot või kes on soetanud välisriigi isikult teenuseid. Emaettevõtja ja tütarettevõtjad saab registreerida käibemaksugrupina. Nii registreerimiseks kui ka registrist kustutamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

 Kiirelt kätte

Käsiraamat „Käibemaksukohustuslase registreerimine ja kustutamine”

Omavahelised tehingud ja arvete väljastamine

Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks.

Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga.

Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavaheliste tehingute puhul arveid ei väljastata (käibemaksuseaduse § 37 alusel).

Käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist käsitletakse ettevõtlusena. See tähendab, et teenuse osutamisel käibemaksugrupi liikme poolt välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale tekib käive, kuna teenuse osutajaks loetakse käibemaksugrupp, mitte käibemaksugrupi liige eraldiseisvana. Sama põhimõte kehtib teenuse saamisel välisriigist ning ka juhul, kui püsiv tegevuskoht asub Eestis.

Viimati uuendatud 06.08.2025

Viimati uuendatud 05.02.2026

Kas sellest lehest oli abi?

* Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud.


Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.