Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema käibemaksuseaduse § 19¹ lõikes 3 loetletud tehingute, mille käibe tekkimise koht on Eesti, käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot või kes on soetanud välisriigi isikult teenuseid. Emaettevõtja ja tütarettevõtjad saab registreerida käibemaksugrupina. Nii registreerimiseks kui ka registrist kustutamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

 Kiirelt kätte

Käsiraamat „Käibemaksukohustuslase registreerimine ja kustutamine”

Piiratud maksukohustuslane

Piiratud käibemaksukohustuslane on KMS § 3 lõike 2 kohaselt isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (KMS § 21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.

Mõiste hõlmab isikut, kes on registreeritud või on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud maksukohustuslane maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teenuste saamiselt (ja ka kauba impordilt), kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Piiratud maksukohustuslasena registreeritakse isikud, kes soetavad kaupu teisest liikmesriigist üle piirmäära (10 000 eurot kalendriaastas) või saavad käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 loetletud teenuseid välisriigi (ükskõik kas teise liikmesriigi või Euroopa Liidu välise riigi) ettevõtjalt. Need isikud võivad olla ettevõtlusega tegelevad isikud, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena (näiteks maksuvaba käibega tegelevad äriühingud), ettevõtlusega mittetegelevad juriidilised isikud (näiteks mittetulundusühingud) või riigi-, valla- või linnaasutused.

Piiratud maksukohustuslasena ei käsitata füüsilisi isikuid, välja arvatud ettevõtlusega tegelevaid füüsilisi isikud, kes soetavad kaupu või teenuseid oma tarbeks.

Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, kes vastava riigi seadusandluse kohaselt on registreeritud ning vastab oma maksukohustustelt Eesti piiratud maksukohustuslasele.

Viimati uuendatud 01.07.2025

Viimati uuendatud 05.02.2026

Kas sellest lehest oli abi?

* Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud.


Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.