Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Järgnev ei kehti ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule KMS § 4 lõikes 1³ nimetatud käibe korral.

Kui isik teeb KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehinguid maksustatava käibega üle 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvates, siis tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Tehingute hulka ei loeta põhivara võõrandamist ja ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse.

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 19 lõige 1).

Näiteks ei pea ennast maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises või kes tegeleb üksnes kaubatehingutega tollilaos. Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

Piirmäära hulka arvatakse KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive:

• kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 9 lõige 1)
• teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 10 lõiked 1 ja 2, § 10¹ lõige 7)
• teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lõiked 4 ja 5, § 10¹ lõige 6)

Piirmäära hulka ei arvata:

• põhivarana kasutuses olnud kauba võõrandamist
• ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse
• kauba soetamist või teenuse saamist, mille puhul peab kauba soetaja või teenuse saaja Eestis maksma käibemaksu.

Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 20 lõige 1).

Näide

Kui isik ületas piirmäära 40 000 eurot 2. kuupäeval, reedel, tuleb tal avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks esitada hiljemalt 7. kuupäeval, kolmapäeval. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena sellest päevast, mil piirmäär ületati, seega alates 2. kuupäevast. Vastavasisulise otsuse tegemiseks on maksuhaldurile seadusandja poolt antud viis tööpäeva avalduse saamisest (KMS § 20 lõige 3), mis toodud näite puhul tähendab seda, et hiljemalt 14. kuupäeval, kolmapäeval peab isiku maksukohustuslasena registreerimise otsus olema tehtud ning hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.t 15. kuupäeval (neljapäeval) peab otsus olema isikule teatavaks tehtud (KMS § 20 lõige 5).

Soovitavalt tuleks isikul end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületatakse seadusega etteantud käibe piirmäär (vt allpool „Maksukohustuslaseks registreerimise võimalus"). See aitab hoiduda probleemidest, mis paratamatult kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega ajal, mil maksuhalduri vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ja (sellelt nähtuv) käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada. Kui selline olukord siiski tekib, tuleb sel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada ning võimalusel väljastada vastavad arved hiljem (arve väljastatakse 7 päeva jooksul). N-ö „üleminekuperioodil" väljastatud ja KMS § 37 nõuetega vastuolus arved tuleb viia seaduse nõuetega vastavusse. Seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetega vastuolus arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Peale käibe piirmäära arvestuse arvates kalendriaasta algusest, tuleb sarnast arvestust pidada ka juhul, kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud KMS § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel (s.o kui maksukohustuslase hinnangul ei ületa tema tehtavate maksustatavate tehingute käive järgneva 12 kuu jooksul 40 000-eurost piirmäära). Sellisel juhul algab 40 000 euro arvestus sama kalendriaasta raames registrist kustutamise päevale järgnevast päevast (KMS § 19 lõige 2).

Registreerimisavalduse esitamise ja käsitamise protsess on sarnane eelpool kirjeldatuga (maksumaksjale kolm tööpäeva avalduse esitamiseks ja maksuhaldurile viis tööpäeva otsuse tegemiseks).