Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Käsiraamat

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Kiirelt kätte

Muud aheltehingud

Aheltehing üldmõistena tähendab, et sama kaup võõrandatakse mitu korda järjest ja toimetatakse seejuures ühes Euroopa Liidu liikmesriigis asuvalt esimeselt võõrandajalt teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvale viimasele soetajale.

Käibemaksuseaduse muudatustega on alates 01.01.2020 sätestatud tehing, mis sellises tehingute ahelas on käsitatav 0% käibemaksuga maksustatava kauba ühendusesisese käibena. Üldreeglina on selleks kauba võõrandamine esimeselt võõrandajalt esimesele edasimüüjale, kellel tekib ühendusesisene soetus viimase soetaja liikmesriigis. Kõik järgmised müügitehingud maksustatakse siseriikliku käibena viimase soetaja liikmesriigis.

Kui aga esimene edasimüüja teatab esimesele võõrandajale oma kauba lähetamise liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, siis tekib 0% käibemaksumääraga ühendusesisene käive sellel edasimüüjal kauba lähetamise liikmesriigis ja selliselt edasimüüjalt kauba soetanud isikul ühendusesisene soetus viimase soetaja liikmesriigis (kui tema ei ole viimane soetaja, siis kõik järgmised müügitehingud maksustatakse viimase soetaja liikmesriigis siseriikliku käibena). Esimesel võõrandajal tekib oma liikmesriigis tavapärane siseriiklik käive.

Need seadusemuudatused ei puuduta kolmnurktehinguid. Nii kolmnurktehingu mõiste kui käibemaksukäsitlus kolmnurktehingu korral jäävad ka pärast 01.01.2020 selliseks, nagu need olid enne seda kuupäeva.

Viimati uuendatud 04.05.2021

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?