Kaupade maksustamine

Kauba ühendusesisene soetamine on (KMS § 8 lõiked 1, 2, 5, 6 ja 7):

• kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse;
• ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks;
• kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et: käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.

Alates 1. jaanuarist 2020 käsitatakse kauba ühendusesisene soetusena nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba soetamist (st selle kauba võõrandamist Eestis; KMS § 8 lg 6).

Samuti tekib kauba ühendusesisene soetamine Eestis, kui teise liikmesriigi isiku poolt Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaup ei ole 12 kuu jooksul võõrandatud ega ka lähteliikmesriiki tagasi toimetatud 12 kuu jooksul arvates kauba Eestisse saabumisest. Kaup loetakse ühendusesiseselt soetatuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval. Sellisel juhul tekib teise liikmesriigi isikul Eestis maksukohustuslasena registreerimise ja kauba ühendusesisese soetamise deklareerimise kohustus (KMS § 8 lg 7).

Üldjuhul maksustatakse kauba ühendusesisest soetamist selles liikmesriigis, kuhu ostja kauba toimetas. Kui kaup on soetatud ettevõtluseks, on maksukohustuslasel õigus deklareerida soetatud kaubalt tasumisele kuulunud käibemaks mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksuna.

Näide
Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel.

E deklareerib järgmiselt:

• Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 „24% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ning 120 eurot lahtris 4 „Käibemaks kokku (24% lahtrist 1 + 20% lahtrist 1¹ + 22% lahtrist 1² + 9% lahtrist 2 + 5% lahtrist 2¹ + 13% lahtrist 2²) ja kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis ka lahtris 5 „Kokku sisendkäibemaksu summa, mis on seadusega lubatud maha arvata".
• Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites 6 „Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku, sh” ja 6.1. „Kauba ühendusesisene soetamine".
• Ühendusesisese käibe aruandel kauba soetust ei deklareerita.

Ühendusesisese kauba soetamisega Eestis on tegemist ka siis, kui ostja kasutab kauba hankimisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit ja kauba transport on alanud ühes liikmesriigis, kuid lõpeb mõnes teises liikmesriigis kui Eesti.

Näide
Maksukohustuslane A ostab kauba Saksamaalt ja korraldab kauba transpordi otse Prantsusmaale. Kui A kasutab kauba soetamisel Eesti maksukohustuslase registreerimisnumbrit, kuulub kaup maksustamisele Eesti maksuseaduse alusel Eestis, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et käibemaks ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, st Prantsusmaal.

A deklareerib järgmiselt:

• Käibedeklaratsioon: kauba väärtus eurodes lahtris 1 (või 2) "24% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud", arvutatud käibemaks sellelt lahtris 4 "Käibemaks kokku (24% lahtrist 1 + 20% lahtrist 1¹ + 22% lahtrist 1² + 9% lahtrist 2 + 5% lahtrist 2¹ + 13% lahtrist 2²) ja lahtris 5 "Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata".
• Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites lahtrites 6 “Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku, sh” ja 6.1 "Kauba ühendusesisene soetamine".
• Ühendusesisese käibe aruandel kauba soetust ei deklareerita.

NB! KMS § 8 lg 5 ja direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 41–42 sätestavad käesolevas näites kirjeldatud ühendusesisese soetamise erijuhu, kuid ei reguleeri sisendkäibemaksu mahaarvamist sellise ühendusesisese soetamise korral. Arvestades Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-536/08 ja C-539/08 ei toimu arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamine käesoleva näite korral automaatselt, vaid maksuhalduril on selle lubamiseks õigus nõuda maksukohustuslaselt A tõendeid Saksamaalt soetatud ja Prantsusmaale toimetatud kauba Prantsusmaal tekkinud käibe (näiteks Prantsusmaalt eksportimise) kohta. Kui A müüb Saksamaalt soetatud kauba edasi Prantsusmaa maksukohustuslasele, kaup toimetatakse Saksamaalt Prantsusmaale otse lõppsoetajale ja A-l ei ole Prantsusmaal käibemaksukohustuslase numbrit - siis on tegemist kolmnurktehinguga, kauba ühendusesisest soetamist käibedeklaratsioonis eeltoodud näite kohaselt ei deklareerita ja deklareeritakse ainult edasimüük kolmnurktehingus ühendusesisese käibe aruandel.

Erikord maksustamisel

Kui ostja toimetab kauba otse teise liikmesriiki ning see ei ole riik, mille maksukohustuslase numbrit ostja kasutas, võidakse kaup maksustada ka selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati.

Kui maksukohustuslane tõendab, et käibemaks on tasutud selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati või ta soetas kauba edasimüügiks kolmnurktehinguga teise liikmesriigi maksukohustuslasele, ei ole tal kohustust Eestis käibemaksu tasuda.

Kui kauba ühendusesiseselt soetamiselt on käibemaks ajaliselt hilisemalt tasutud kauba toimetamisriiki, kui sellelt on käibemaksu Eestis tasutud, tekib õigus Eestis liigselt tasutud käibemaks tagasi saada. Tingimus on see, et ostja peab tõendama, et soetuse pealt on käibemaksu tasutud riigis, kuhu kaup viidi. Maksukohustuslasel tuleks parandada juba esitatud deklaratsiooni. Eelmise maksustamisperioodi deklaratsiooni parandamisel on maksukohustuslane kohustatud esitama uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni (KMS § 27 lg 5). Ülalnimetatud käibemaksu topelttasumine võib ilmsiks tulla siis, kui müüja antud ühendusesisese käibe aruannet võrreldakse ostja poolt deklareeritud kaupade soetamisega liikmesriikidest.

Füüsilisest isikust tarbija ei saa olla ühendusesisese kaubanduse üks osapool. Ta ei ole maksukohustuslane muudest liikmesriikidest soetatud kauba osas, kui tegemist ei ole uute transpordivahendite soetamisega. Uute transpordivahendite soetamise osas rakendatakse erireeglit, mille kohaselt maksustatakse uued transpordivahendid riigis, kus neid kasutatakse.