Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Käsiraamat

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Kiirelt kätte

Kauba käibe tekkimise koht

Käibe tekkimise koht on Eesti

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti järgmistel juhtudel (KMS § 9 lg 1):

  1. kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või imporditakse Eestis asuvale saajale tingimusel, et kaup maksustatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel;
  2. ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab paigaldatava või kokkupandava kauba ning paigaldab või paneb selle kokku Eestis või see kaup paigaldatakse ning pannakse Eestis kokku tema eest.
    Punkti rakendumisel ei ole oluline, kas ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik on oma liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud või mitte, oluline on ainult see, et kaup paigaldatakse või pannakse kokku Eestis.
  3. kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, mis võõrandatakse sellise vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub Eestist rahvusvahelisele reisile;
  4. Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse elektri-, soojus- või jahutusenergiat või võrgu kaudu maagaasi.
Näide

Kui Läti maksukohustuslane võõrandab elektrienergiat Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale või lõpptarbijale, on käibe tekkimise ja maksustamise koht Eesti ja maksukohustus (pöördmaks) tekib Eesti maksukohustuslasel.
Kui aga kauba saaja Eestis on füüsilisest isikust lõpptarbija, tuleb Läti maksukohustuslasel ennast Eestis registreerida käibemaksukohustuslasena.

  1. elektri-, soojus- või jahutusenergia või võrgu kaudu edastatav maagaas võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis. Kui kauba soetaja jätab kogu kauba või osa sellest kasutamata, käsitatakse kasutamata jäänud kaupa Eestis kasutatud kaubana, kui selle soetaja asukoht või püsiv tegevuskoht, mille tarbeks on kaup võõrandatud, on Eestis. Sätet ei kohaldata eelmises punktis sätestatud juhul.
  2. kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kaup võõrandatakse ühendusesisese kaugmüügi korras Eestist teise liikmesriiki.

Käibe tekkimise koht ei ole Eesti

KMS § 9 lõike 2 kohaselt kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui maksukohustuslane:

  1. võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis;
  2. võõrandab elektri-, soojus- või jahutusenergiat või võrgu kaudu edastatavat maagaasi teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta;
    Edasimüüja esimese loetelu punkti 4 ja teise loetelu punkti 2 tähenduses on ettevõtlusega tegelev isik, kes soetatud maagaasi ja elektri-, soojus- või jahutusenergiat peamiselt võõrandab ja kellel on nende kaupade oma tarbeks kasutamine väikese osatähtsusega (KMS § 9 lg 3).
  3. võõrandab kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud kauba ühendusesisese kaugmüügi korras teisest liikmesriigist Eestisse.

Kauba ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koha määramise reeglid on sätestatud KMS §-s 101.

1. juulil 2021 kaotati enne seda Euroopa Liidu liikmesriikides kehtinud kaugmüügi piirmäärad. Kasutusele võeti üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele.

Kui piirmäära ei ületata ja müüjal ei ole asukohta ega püsivat tegevuskohta üheski teises liikmesriigis peale oma asukohariigi, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära.

Kui piirmäär on ületatud või kui müüjal on asukoht või püsiv tegevuskoht ka mõnes teises liikmesriigis peale asukohariigi, tuleb ühendusesisesele kaugmüügile (ning ka lõpptarbijatele osutatavatele digiteenustele) rakendada nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad.

Seega on kauba käibe tekkimise koha määratlemisel oluline teada, kus kaup võõrandamise momendil asub ja kas kaup võõrandatakse maksukohustuslasena registreeritud isikule või isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud.

Kui kaup asub võõrandamise momendil Eestis ja ka võõrandatakse Eesti isikule, on käibe tekkimise koht Eesti ja kaup maksustatakse tavapäraselt, st kas 9%, 20% ning mõningatel juhtudel ka 0% määraga ja maksuvabana. 

Kui kaup asub võõrandamise momendil Eestis ja võõrandatakse teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule ning kaup viiakse ka Eestist välja, siis maksustatakse kaup 0% maksumääraga ja maksukohustus läheb üle kauba ostjale tema asukohariigis.

Kui kaup võõrandatakse samadel tingimustel teise liikmesriigi isikule, kes ei ole maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud, rakenduvad kauba ühendusesisese kaugmüügi käibe tekkimise koha määramise reeglid.

Viimati uuendatud 06.06.2022

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?