Kaupade maksustamine

Teatud juhtudel ei käsitata kauba toimetamist teise liikmesriiki kauba ühendusesisese käibena. Käibemaksuseaduse § 7 lõikes 2 on toodud loetelu tehingutest, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena. Sõltumata sellest, et nimetatud tehingutest käivet ei teki, tuleb nende osas pidada eraldi arvestust vastavalt KMS § 36 „Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel”.

Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata (KMS § 7 lg 2):

1. kauba ajutist toimetamist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks;
   Näide
   Maksukohustuslane võib ajutiselt viia oma töövahendeid teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, ilma et nende toimetamist teise liikmesriiki käsitataks kauba ühendusesisese käibena.
2. kauba ajutist toimetamist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärkidel, mis vastavad imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
   Kaupa võib ajutiselt toimetada teise liikmesriiki kuni 24 kuuks. Kauba sissevedu nimetatud punkti alusel on õigustatud siis, kui kolmandatest riikidest kauba importimine nimetatud eesmärkidel on käibemaksuvaba ja kaup tolli kontrolli all. Sellist ajutist kauba toimetamist rakendatakse muuhulgas spetsiifiliste töövahendite, näituse eksponaatide, messide, õppevahendite, kirurgiliste ja laboratooriumi seadmete, suurõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks kasutatavate vahendite jms sissetoomiseks.
3. vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki tööks vallasasjaga, sealhulgas remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks (edaspidi töö vallasasjaga), kui vallasasi toimetatakse pärast vastava teenuse osutamist vallasasja teise liikmesriiki saatnud maksukohustuslasele Eestisse tagasi (muudetud alates 1. jaanuarist 2006);
   Maksukohustuslane võib saata oma ettevõtluses kasutatavat vara remontimiseks teise liikmesriiki. Toimetamist ei vaadelda ühendusesisese käibena sellisel juhul, kui kaup tuuakse tagasi lähteriiki. Juhul kui kaupa tagasi ei tooda, vaid see jääb sellesse riiki, kus töö teostati, tuleb nimetatud tehingut käsitada kauba ühendusesisese käibena ühelt poolt ja kauba ühendusesisese soetamisena teiselt poolt. Vallasasja remondiga seotud tööd on muuhulgas parandus-, teenindus- ja hooldustööd, töötlemine, värvimine jms.
4. teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist;
   Kauba ühendusesisest käivet puudutavaid reegleid ei rakendata müükide suhtes, kus kauba müügimaa käibemaksuseaduse alusel maksustatakse kaupa selle sihtkohariigis. See puudutab ka teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist. KMS § 2 lg 3 p 2 sätestab, et paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mille võõrandaja või keegi tema eest võõrandab ja paigaldab või paneb kokku teises liikmesriigis ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5% tehingu maksustatavast väärtusest. Tehingu maksustamisel on määrav, kuidas defineerib paigaldatavat kaupa selle kauba sihtriik. Seega eeltoodud mõistes nimetatud protsendimäär on oluline ainult Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba osas.
   Kui Eesti ettevõtja müüb kaupu mõnda teise liikmesriiki ja kaubad saadetakse sinna enne nende kokkupanekut ja paigaldatakse teises liikmesriigis, ei loeta sellist kaubakäivet Eestis toimunuks ja ei deklareerita Eestis. Samas, teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamisel peab maksukohustuslane teadma, kas selles teises liikmesriigis rakendatakse maksustamisel üldkorda, kus tasumise kohustus on pandud kauba müüjale või pöördmaksustamist, mille kohaselt maksab käibemaksu paigaldatava või kokkupandava kauba soetaja. Kauba käivet, mis hõlmab kokkupanekut ja paigaldust, võidakse teises liikmesriigis maksustada nii kauba kui teenuse käibena, see sõltub vastava liikmesriigi seadusandlusest. Oluline on ka teada, kas on täidetud teise liikmesriigi reeglid paigaldatavale või kokkupandavale kaubale.
   Näide
   Eestis asuv Eesti maksukohustuslane müüb seadme, mis pannakse kokku Rootsi ettevõttes Rootsis. Eesti ettevõte vastutab kokkupaneku eest. Sellisel juhul määratakse Rootsi käibemaksuseaduse kohaselt seda, kas kauba käivet ja kokkupanekut Rootsis deklareeritakse eraldi või võib kogu käivet deklareerida kas kauba või teenuse käibena, samuti peab maksukohustuslane teadma, kas paigaldatavalt või kokkupandavalt kaubalt maksab käibemaksu kauba soetaja või tekib Eesti ettevõttel kohustus registreerida ennast Rootsis käibemaksukohustuslasena ja maksustada käivet Rootsi käibemaksuga. Käive deklareeritakse Eestis ainult käibedeklaratsiooni informatiivses lahtris 9.
5. kauba ühendusesisest kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki;
   Kauba ühendusesisese kaugmüügi all mõeldakse kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist ja toimetamist võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Ühendusesisese kaugmüügiga on tegemist ka juhul, kui kauba võõrandaja sekkub kaudselt sellise kauba toimetamisse teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
6. kauba, sealhulgas pardal tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist § 15 lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud vee- või õhusõidukile;
   Vee- ja õhusõiduki pardale toimetatud kauba puhul tekib käive kauba võõrandamisest (mitte üksnes pardale toimetamisest), mis maksustatakse kaasamüüdava kauba puhul reisi lähteriigi standardmääraga ja pardal tarbitava kauba puhul nullmääraga (vt ka § 15 lg 3). Maksustatav käive tekib ka pardale toimetatava kauba müügist laevafirmale.
7. kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, alates kauba teise liikmesriiki toimetamisest (muudetud alates 1. jaanuarist 2006);
   Situatsiooni puhul, kus maksukohustuslane toimetab kauba teise liikmesriiki üksnes selle edasiseks eksportimiseks, deklareerib maksukohustuslane kauba ühendusesisese käibe asemel nullmääraga maksustatava kauba ekspordi. Tingimuseks on see, et kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse Eestist, seega toimub eksport Eestist ja käibe tekkimise ajaks on päev, mil esimesena tehti üks KMS § 11 lõikes 1 nimetatud toiminguist.
8. kauba võõrandamist soetajale kolmnurktehingus;
   Tegemist on KMS §-s 2 defineeritud kolmnurktehingu erisättega, mille kohaselt seda, kui edasimüüja müüb kauba soetajale, ei käsitata kauba ühendusesisese käibena. Soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kolmnurktehinguga soetatud kaubalt KMS § 3 lg 4 alusel.
9. võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus või jahutusenergia toimetamist Eestist teise liikmesriiki;
   Nimetatud muudatus tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2009/162/EL, millega laiendatakse käibemaksudirektiivis sätestatud erikorda võrgu kaudu edastatava maagaasi ja elektrienergia käibe tekkimise koha määramisel ka võrgu kaudu edastatavale soojus- ja jahutusenergiale. Eesmärk on maksustada maagaasi ja elektri-, soojus- või jahutusenergia käive lõpptarbimise või edasimüüja asukoha riigis. Maagaasi ja elektri-, soojus- või jahutusenergia käibe tekkimise ja maksustamise puhul rakenduvad erisätted (vt § 9 lg 1, 2 ja 3). Maksustamine toimub sarnaselt paigaldatava ja kokkupandava kaubaga seal riigis, kus klient asub.
10. kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see kaup oli toimetatud Eestisse ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele (alates 1. jaanuarist 2006);
    Kuna KMS § 8 kohaselt ei käsitata kauba ühendusesisese soetamisena kauba ajutist toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse kuni 24 kuuks, siis sama põhimõtte kohaselt ei teki ka kauba ühendusesisest käivet vastava sätte alusel, kui Eestisse toimetatud kaup toimetatakse tagasi teise liikmesriiki.
11. vallasasja toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui see vallasasi oli toimetatud Eestisse ajutiselt tööks vallasasjaga (alates 1. jaanuarist 2006);
    Vallasasja ajutisel toimetamisel teise liikmesriiki selle remontimiseks (töö vallasasjaga) maksustatakse üksnes teenuse käivet. Sellest põhimõttest tulenevalt ei teki vallasasja ajutisest Eestisse toimetamisest Eestis kauba ühendusesisest soetamist ning selle tagasitoimetamisel teise liikmesriiki ei teki ühendusesisest käivet.
12. nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki;
    Nõudmiseni varu tingimustele (KMS § 2 lg 3¹) vastava kauba teise liikmesriiki toimetamist ei loeta kauba ühendusesiseseks käibeks (ühendusesisene käive tekib nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamisel).
13. nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui seda ei võõrandatud 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest ning kui see on nimetatud aja jooksul Eestisse tagasi toimetatud;
    Kui nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kaup jääb teises liikmesriigis võõrandamata 12 kuu jooksul selle kauba teise liikmesriiki saabumisest arvates ning see kaup toimetatakse selle aja jooksul Eestisse tagasi, siis seda kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta.
14. nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki, kui selle soetaja asendatakse teise maksukohustuslasega 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest;
    Samuti ei loeta kauba ühendusesiseseks käibeks nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamist juhul, kui 12 kuu jooksul nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest arvates asendatakse nõudmiseni varu soetaja teise maksukohustuslasega kui algselt kokkulepitud.